Din men dástúr: qoı malynyń dindegi jáne dástúrdegi orny

Dalanews 15 qar. 2017 06:30 249

Qazaq halqynyń yrym-tyıymdary men salt-dástúrinde tórt túlik malǵa qatysty aıtylǵan maqaldar, mátelder, sóz tirkesteri jáne basqa da ádet-ǵuryp kóp. Óte kóp. Babalarymyz ishse – azyq, minse – kólik jan-janýarlardy árqashanda qasterlep, ózindik turmys-ǵurpynda ósıetke aınaldyryp, maqaldatyp aıtyp otyrǵan eken. Bulaı deýimiz beker emes.Osyǵan qatysty qazaq ǵalymdary ózderiniń ǵylymı zertteýlerin sonaý yqylym zamannan beri barynsha taldaý júrgizgen.

DSC_0009Batyrjan MANSUROV,


QMDB-nyń Atyraý oblysy boıynsha


ókili jáne «Imanǵalı» ortalyq


meshitiniń bas ımamy


Máselen, jan-janýarlardyń halqymyzdyń salt-dástúrindegi orny men mańyzy jaıynda ataqty ǵalym B. Qalıev bylaı deıdi: «Qazaqtyń ádet-ǵurpy men salt-dástúrleri san alýan jáne olar halyq ómiriniń, turmys-tirshiliginiń barlyq salttaryna qatysty. Qazaq halqy ásirese, tórt túlik malǵa baılanysty ádet-ǵuryptar men salt-dástúrlerge óte baı. Onyń bári halyq tilinde, mıfologıasy men fólklorynda, ańyz áńgimeleri men turmys-salt jyrlarynda, ertegilerinde saqtalǵan».

Babalarymyz, keı ýaqyttary adam jasynyń uzaqtyǵyn da malmen baılanystyryp otyrǵandyǵyn belgili ǵalymdar A.Toqtabaı, J.Seıtqulovalar: «Qozy jasy – qozy baǵa alatyn jas balany (eńbekke baýlýdyń alǵashqy baspaldaǵy), qoı jasy – 15 pen 20 jastyń arasy («qoı baqtyrýǵa bolady degen uǵymnan shyqqan»), jylqy jasy – 25-45 jastyń arasy t.b. bolyp keledi», – degen pikir bildiredi.
Ózderińiz bilesizder, qoı sharýashylyǵy – halqymyzdyń yqylym zamannan beri kele jatqan tarıhı hám dástúrli mal sharýashylyǵynyń biri. Ótken dáýirde de, qazir de bolsa, qazaqtyń turmysy, tirshiligi kúnkóris kózi osy qoı sharýashylyǵymen tikeleı baılanysyp jatyr deýge negiz bar. Babalarymyz: «Mal ósirseń – qoı ósir, ónimi onyń kól – kósir» degen sózinde bile bilsek óte tereń maǵyna bar. Sonymen qatar, aqedil tilektiń biri retinde jıi aıtylatyn: «Birinshi baılyq – densaýlyq, ekinshi baılyq – aqjaýlyq, úshinshi baılyq – on saýlyq» degen uǵym da osy qoıǵa qatysty aıtylǵan. Al on saýlyqtyń basyn quraıtyn kásiptiń ıesi eńbektegen balaǵa deıin biledi. Ol – qoıshy nemese shopan.
Biz muny nege aıttyq? Osy rette halqymyzdyń kúndelikti bir kezdegi turmys-tirshiliginde aıryqsha ról oınaǵan, sonyń nátıjesinde aýyzeki ádebıetinen, maqal-mátelderinen oryn alǵan qoı janýarynyń sımvolıkasyn Muhammed (s.ǵ.s.) paıǵambardyń hadısterinde kelgen sıpattamasyna toqtalyp kórgendi jón kórdik.

Qoı. Qazaq halqy qandaı jaǵdaıda bolmasyn, meıli, ol toı-tomalaq bolsyn, meıli, Qudaıy as bolsyn, meıli, shyr etip dúnıege kelgen shaqalaq bolsyn, toq eterin, barlyq ýaqytta qoı soıýdy, ony qurbandyqqa shalýdy ózindik dástúrge aınaldyrǵany belgili. Tipti, halyq qoıdy ortańǵy álemniń sımvoly retinde qaraǵan.

Bul rette belgili zertteýshi S.Ǵalymbekqyzy:
«Qonaq kelse, qoı soıyp, dámniń táttisin balasyna bermeı qonaǵyna saqtaǵan qonaqjaı halqymyzdyń bosaǵasyn attaǵan kisige aldymen soıatyny – qoı. Sondyqtan da bolar, atalarymyz qoı men eshkini bir sózben «jandyq» dep ataǵan. Mysaly, aýyl syrtynda jaıylyp júrgen «bes-alty» qoı, eshkini úlken kisiler bólip-jarmaı, «bes-alty jandyq júr» deı bergen», – deıdi .

Iá, solaı. Babalarymyz qoıdyń ár túrine qaraı ony baǵý ádisi men kóbeıtýdiń jolyn búge-shigesine deıin jiti meńgergen.
Mysalǵa, soıylǵan qoıdyń ár múshesin kelgen meımanǵa qaraı qoıar joly bar. Aıtalyq, qoıdyń basyn – kónekóz qarıaǵa berse, qulaǵyn – jas balalarǵa, al tili men tańdaıy – boıjetken qyz ben bozbalaǵa, tósin – kúıeýbalaǵa tartqan.

Buǵan qosa, qoı malynyń da jylqy sıaqty jasy men túrine qatysty belgili bir ataýlary bar. Máselenkı, «Qoshqar bolar qozynyń mańdaıy dóń keler, adam bolar jigittiń tóńiregi keń keler»; «Eki qoshqardyń basy bir qazanǵa syımas» jáne t.b.

Taǵy bir qyzyq derek qoshqardyń tanymy jaıynda áıgili Á.Marǵulan bylaı degen: «Qoshqar eń negizgi tótem retinde kúsh pen bılikti bildirgen. Ejelgi taıpa basshylary qoshqardyń eki múıizimen áshekeılengen bas kıim kıgen».

Bul rette qoı malyna qatysty birneshe maqal-mátelderdi mysalǵa keltire ketsek artyq bolmas:

«Qoı alty kún ashtyqqa shydaıdy»; «Aqsaq qoı jatyp semiredi»; «Toıǵan qozy momaqan»; «Qoı semiz bolsa, ishindegisi egiz bolady»; «Qoı órisi – qoradan»; «Qoı úrikken jaǵyna bettemeıdi»; «Qoı egiz tapsa, shóptiń basy aıyr shyǵady»; «Qoı aqsaǵymen myń bolar»; «Qoıyń bolmasa, baılyqta oıyń bolmasyn»; «Mal ósirseń, qoı ósir, ónimi onyń kól-kósir»; «Qos attylymen qol kóbeıedi, qozysymen qoı kóbeıedi»; «Qorań ońdy bolsa, qoıyń ońdy bolady»; «Jaqsy qoshqar jarty otar qoıǵa teń» jáne t.b.

Baıqar bolsańyz, osyndaı maqaldarǵa qaraı otyryp, qoı ekesh qoıdyń toqshylyqtyń, tynyshtyqtyń jáne molshylyqtyń sımvoly retinde júretinin senimmen aıtýǵa bolady.

Qoı – jánnattyń joǵarǵy janýary


Endige jerde Quranǵan kezek bersek. Qoı janýary qasıetti Quranda tórt jerde kezdesedi eken. Al paıǵambardyń (s.ǵ.s.) hadısterinde bir emes, birneshe jerde kezdesedi.
Álbette, qoı maly hadısterde ózge janýarlar sekildi jaqsy, jýas, paıdaly ári adal mal túrinde aıtylǵan.

Ibn Omar jetkizgen derekte paıǵambar (s.ǵ.s.) qoı jaıynda bylaı deıdi:

«Qoı – jánnattyń joǵarǵy janýary» . Taǵy bir hadıste: «Múmınniń mysaly ıne jutyp qoıǵan qoı sekildi», – deıdi .
Mine, osy sıaqty hadısterdi oqı otyryp, qoı janýarynyń jýastyq pen momyndyq sımvolıkasy ekenin ańǵarýǵa bolady. Sonymen qatar budan basqa hadısterde qoı janýary qarapaıymdylyq jáne tazalyqtyń sımvoly retinde baıandalǵan.

Máselen, myna hadıste bylaı delingen: «Alla elshisinen túıe etin jegennen keıin dáret alý jaıynda suralǵan edi: «Túıe etinen keıin dáret alyńdar», – dedi. Al qoı etinen keıin she dep suralǵan edi: «Qoı etinen keıin dáret alýdyń qajeti joq», – dep jaýap berdi.

Sosyn túıelerdiń jınalyp turǵan jerinde namaz oqý jaıynda surap edi, paıǵambar: «Túıelerdiń toptalyp jınalyp turǵan jerinde namaz oqymańdar. Óıtkeni, ondaı jerler (oryndar) shaıtandardyń da jınalyp, kezdesetin jerleri», – dep aıtty. Sol sekildi qoılardyń jınalyp turatyn jerlerinde namaz oqýdy suraǵan kezde: «Ondaı jerlerde namaz oqyńdar, óıtkeni, qoı – bereke» dep jaýap berdi» .
Jánnattan qoı malyn násip etti.

Budan artyq qandaı dálel kerek. Hadısterdiń ózi aıtyp tur. Qoı malynyń bereke men molshylyq ákeletin túlik ekenin...

Biletin bolsańyz, Qudaıdyń buıryǵyna bas ıgen qos paıǵambar Ibrahım men balasy Ismaıyldyń tarıhynan da qoı malyn keziktirýge bolady. Baýyr eti balasyn qurbandyqqa shalý buıryǵyn alyp, synaǵynan súrinbegen Ibrahım paıǵambarǵa Alla taǵala bylaı dedi: «Áı, Ibrahım! Sen kórgen túsińe adaldyq tanyttyń. Mindetińdi oryndadyń. Ismaıyldyń ornyna qurbandyq retinde shalarsyń dep qoshqar túsirdim. Biz jaqsy quldardy osylaısha marapattaımyz». Alla taǵalanyń synaǵany bolmasa, Ismaıyldyń qurbandyqqa shalynýynyń ornyna jánnattan qoı malyn násip etti.

Budan neni ańǵarýǵa bolady? Budan dástúri men dinin sabaqtastyra bilgen, dástúri arqyly dinin dáripteı bilgen qazaq halqynyń kóregendigin ańǵarýǵa bolady. Babalarymyzdyń qoı malyn erekshe qasterleýiniń astarynda osynda ustyndar jatty. Danagóı babalarymyz dástúr aıasynda jyl ataýyna qoıdyń esimin berdi.

Tarıhqa úńilsek, qoı jyly jalpy adamzat balasy úshin óte jaıly jyl bolǵan. Shynymen de, jylnamany keri aınaldyryp qarasaq, ótkende dáýirlerdegi qoı jyldarynda birde-bir sum soǵys, ne bir qyrqı-qabaq qaqtyǵys bolmaǵan eken. Aldaǵy kúnnen tek jaqsylyqty, jaqsy bastamalardy úmit etken babalarymyz qoı jylynan jaılylyqty, qýanysh pen qut-berekeniń kóp bolýyn qalap, qoı jylyn jaýyn-shashyny mol jyldardyń qataryna jatqyzdy.

Al qazaq qandaı? Iá, bizdi qoıdan jýas dep sıpattaıdy. Munyń syry nede? Munyń máni nede? Bizdiń munyń túp maǵyna qazaqtyń ısi musylmanǵa tán momyn ári yntymaqshyl, bereke-birlikti súıgishtigin aıǵaqtap kórsetse kerek. 

 

 

Usynylǵan
Genıı
Genıı 06 sáý. 2015 01:15
Elbasyny el qoldaıdy
Elbasyny el qoldaıdy 06 sáý. 2015 06:45
Sońǵy jańalyqtar
x