QMDB-nyń Atyraý oblysy boiynsha
ókili jáne «Imanǵali» ortalyq
meshitiniń bas imamy
Máselen, jan-janýarlardyń halqymyzdyń salt-dástúrindegi orny men mańyzy jaiynda ataqty ǵalym B. Qaliev bylai deidi: «Qazaqtyń ádet-ǵurpy men salt-dástúrleri san alýan jáne olar halyq ómiriniń, turmys-tirshiliginiń barlyq salttaryna qatysty. Qazaq halqy ásirese, tórt túlik malǵa bailanysty ádet-ǵuryptar men salt-dástúrlerge óte bai. Onyń bári halyq tilinde, mifologiiasy men folklorynda, ańyz áńgimeleri men turmys-salt jyrlarynda, ertegilerinde saqtalǵan».
Babalarymyz, kei ýaqyttary adam jasynyń uzaqtyǵyn da malmen bailanystyryp otyrǵandyǵyn belgili ǵalymdar A.Toqtabai, J.Seitqulovalar: «Qozy jasy – qozy baǵa alatyn jas balany (eńbekke baýlýdyń alǵashqy baspaldaǵy), qoi jasy – 15 pen 20 jastyń arasy («qoi baqtyrýǵa bolady degen uǵymnan shyqqan»), jylqy jasy – 25-45 jastyń arasy t.b. bolyp keledi», – degen pikir bildiredi.
Ózderińiz bilesizder, qoi sharýashylyǵy – halqymyzdyń yqylym zamannan beri kele jatqan tarihi hám dástúrli mal sharýashylyǵynyń biri. Ótken dáýirde de, qazir de bolsa, qazaqtyń turmysy, tirshiligi kúnkóris kózi osy qoi sharýashylyǵymen tikelei bailanysyp jatyr deýge negiz bar. Babalarymyz: «Mal ósirseń – qoi ósir, ónimi onyń kól – kósir» degen sózinde bile bilsek óte tereń maǵyna bar. Sonymen qatar, aqedil tilektiń biri retinde jii aitylatyn: «Birinshi bailyq – densaýlyq, ekinshi bailyq – aqjaýlyq, úshinshi bailyq – on saýlyq» degen uǵym da osy qoiǵa qatysty aitylǵan. Al on saýlyqtyń basyn quraityn kásiptiń iesi eńbektegen balaǵa deiin biledi. Ol – qoishy nemese shopan.
Biz muny nege aittyq? Osy rette halqymyzdyń kúndelikti bir kezdegi turmys-tirshiliginde airyqsha ról oinaǵan, sonyń nátijesinde aýyzeki ádebietinen, maqal-mátelderinen oryn alǵan qoi janýarynyń simvolikasyn Muhammed (s.ǵ.s.) paiǵambardyń hadisterinde kelgen sipattamasyna toqtalyp kórgendi jón kórdik.
Qoi. Qazaq halqy qandai jaǵdaida bolmasyn, meili, ol toi-tomalaq bolsyn, meili, Qudaiy as bolsyn, meili, shyr etip dúniege kelgen shaqalaq bolsyn, toq eterin, barlyq ýaqytta qoi soiýdy, ony qurbandyqqa shalýdy ózindik dástúrge ainaldyrǵany belgili. Tipti, halyq qoidy ortańǵy álemniń simvoly retinde qaraǵan.
Bul rette belgili zertteýshi S.Ǵalymbekqyzy:
«Qonaq kelse, qoi soiyp, dámniń táttisin balasyna bermei qonaǵyna saqtaǵan qonaqjai halqymyzdyń bosaǵasyn attaǵan kisige aldymen soiatyny – qoi. Sondyqtan da bolar, atalarymyz qoi men eshkini bir sózben «jandyq» dep ataǵan. Mysaly, aýyl syrtynda jaiylyp júrgen «bes-alty» qoi, eshkini úlken kisiler bólip-jarmai, «bes-alty jandyq júr» dei bergen», – deidi .
Iá, solai. Babalarymyz qoidyń ár túrine qarai ony baǵý ádisi men kóbeitýdiń jolyn búge-shigesine deiin jiti meńgergen.
Mysalǵa, soiylǵan qoidyń ár múshesin kelgen meimanǵa qarai qoiar joly bar. Aitalyq, qoidyń basyn – kónekóz qariiaǵa berse, qulaǵyn – jas balalarǵa, al tili men tańdaiy – boijetken qyz ben bozbalaǵa, tósin – kúieýbalaǵa tartqan.
Buǵan qosa, qoi malynyń da jylqy siiaqty jasy men túrine qatysty belgili bir ataýlary bar. Máselenki, «Qoshqar bolar qozynyń mańdaiy dóń keler, adam bolar jigittiń tóńiregi keń keler»; «Eki qoshqardyń basy bir qazanǵa syimas» jáne t.b.
Taǵy bir qyzyq derek qoshqardyń tanymy jaiynda áigili Á.Marǵulan bylai degen: «Qoshqar eń negizgi tótem retinde kúsh pen bilikti bildirgen. Ejelgi taipa basshylary qoshqardyń eki múiizimen áshekeilengen bas kiim kigen».
Bul rette qoi malyna qatysty birneshe maqal-mátelderdi mysalǵa keltire ketsek artyq bolmas:
«Qoi alty kún ashtyqqa shydaidy»; «Aqsaq qoi jatyp semiredi»; «Toiǵan qozy momaqan»; «Qoi semiz bolsa, ishindegisi egiz bolady»; «Qoi órisi – qoradan»; «Qoi úrikken jaǵyna bettemeidi»; «Qoi egiz tapsa, shóptiń basy aiyr shyǵady»; «Qoi aqsaǵymen myń bolar»; «Qoiyń bolmasa, bailyqta oiyń bolmasyn»; «Mal ósirseń, qoi ósir, ónimi onyń kól-kósir»; «Qos attylymen qol kóbeiedi, qozysymen qoi kóbeiedi»; «Qorań ońdy bolsa, qoiyń ońdy bolady»; «Jaqsy qoshqar jarty otar qoiǵa teń» jáne t.b.
Baiqar bolsańyz, osyndai maqaldarǵa qarai otyryp, qoi ekesh qoidyń toqshylyqtyń, tynyshtyqtyń jáne molshylyqtyń simvoly retinde júretinin senimmen aitýǵa bolady.
Qoi – jánnattyń joǵarǵy janýary
Endige jerde Quranǵan kezek bersek. Qoi janýary qasietti Quranda tórt jerde kezdesedi eken. Al paiǵambardyń (s.ǵ.s.) hadisterinde bir emes, birneshe jerde kezdesedi.
Álbette, qoi maly hadisterde ózge janýarlar sekildi jaqsy, jýas, paidaly ári adal mal túrinde aitylǵan.
Ibn Omar jetkizgen derekte paiǵambar (s.ǵ.s.) qoi jaiynda bylai deidi:
«Qoi – jánnattyń joǵarǵy janýary» . Taǵy bir hadiste: «Múminniń mysaly ine jutyp qoiǵan qoi sekildi», – deidi .
Mine, osy siiaqty hadisterdi oqi otyryp, qoi janýarynyń jýastyq pen momyndyq simvolikasy ekenin ańǵarýǵa bolady. Sonymen qatar budan basqa hadisterde qoi janýary qarapaiymdylyq jáne tazalyqtyń simvoly retinde baiandalǵan.
Máselen, myna hadiste bylai delingen: «Alla elshisinen túie etin jegennen keiin dáret alý jaiynda suralǵan edi: «Túie etinen keiin dáret alyńdar», – dedi. Al qoi etinen keiin she dep suralǵan edi: «Qoi etinen keiin dáret alýdyń qajeti joq», – dep jaýap berdi.
Sosyn túielerdiń jinalyp turǵan jerinde namaz oqý jaiynda surap edi, paiǵambar: «Túielerdiń toptalyp jinalyp turǵan jerinde namaz oqymańdar. Óitkeni, ondai jerler (oryndar) shaitandardyń da jinalyp, kezdesetin jerleri», – dep aitty. Sol sekildi qoilardyń jinalyp turatyn jerlerinde namaz oqýdy suraǵan kezde: «Ondai jerlerde namaz oqyńdar, óitkeni, qoi – bereke» dep jaýap berdi» .
Jánnattan qoi malyn násip etti.
Budan artyq qandai dálel kerek. Hadisterdiń ózi aityp tur. Qoi malynyń bereke men molshylyq ákeletin túlik ekenin...
Biletin bolsańyz, Qudaidyń buiryǵyna bas igen qos paiǵambar Ibrahim men balasy Ismaiyldyń tarihynan da qoi malyn keziktirýge bolady. Baýyr eti balasyn qurbandyqqa shalý buiryǵyn alyp, synaǵynan súrinbegen Ibrahim paiǵambarǵa Alla taǵala bylai dedi: «Ái, Ibrahim! Sen kórgen túsińe adaldyq tanyttyń. Mindetińdi oryndadyń. Ismaiyldyń ornyna qurbandyq retinde shalarsyń dep qoshqar túsirdim. Biz jaqsy quldardy osylaisha marapattaimyz». Alla taǵalanyń synaǵany bolmasa, Ismaiyldyń qurbandyqqa shalynýynyń ornyna jánnattan qoi malyn násip etti.
Budan neni ańǵarýǵa bolady? Budan dástúri men dinin sabaqtastyra bilgen, dástúri arqyly dinin dáriptei bilgen qazaq halqynyń kóregendigin ańǵarýǵa bolady. Babalarymyzdyń qoi malyn erekshe qasterleýiniń astarynda osynda ustyndar jatty. Danagói babalarymyz dástúr aiasynda jyl ataýyna qoidyń esimin berdi.
Tarihqa úńilsek, qoi jyly jalpy adamzat balasy úshin óte jaily jyl bolǵan. Shynymen de, jylnamany keri ainaldyryp qarasaq, ótkende dáýirlerdegi qoi jyldarynda birde-bir sum soǵys, ne bir qyrqi-qabaq qaqtyǵys bolmaǵan eken. Aldaǵy kúnnen tek jaqsylyqty, jaqsy bastamalardy úmit etken babalarymyz qoi jylynan jailylyqty, qýanysh pen qut-berekeniń kóp bolýyn qalap, qoi jylyn jaýyn-shashyny mol jyldardyń qataryna jatqyzdy.
Al qazaq qandai? Iá, bizdi qoidan jýas dep sipattaidy. Munyń syry nede? Munyń máni nede? Bizdiń munyń túp maǵyna qazaqtyń isi musylmanǵa tán momyn ári yntymaqshyl, bereke-birlikti súigishtigin aiǵaqtap kórsetse kerek.
