Ýnıversıetimizge arnaıy kelgen qonaqtardyń arasynda QR Parlament Májilisiniń depýtattary Zaǵıpa Balıeva, Amangeldi Dáýrenbaev, Baqtıar Máken syndy elge belgili azamattar boldy. Olar oqý oryn qyzmetkerleri men stýdentterge memlekettik aýqymdy baǵdarlamalar barysyn túsindirip, jastardyń zaman talabyna saı bilim alýy, ǵylymmen aınalysýy jáne áleýmettik máseleler tóńireginde oı bólisti.
Kezdesýge oraı ótken jıyndaýnıversıtet rektory, QR UǴA akademıgi Tilektes Espolov qonaqtarǵa oqý ornynyń búgingi jetistikteri men aldaǵy maqsattary týraly baıandap, memleket júktegen mindetterdi iske asyrýǵa baılanysty ázirlengen jumys jospary aıasynda atqarylyp jatqan naqty is-sharalar barysy týraly málimet berdi.
Rektor óz sózinde Parlament depýtattary ýnıversıtettiń ár bastamasyna, ǵalymdardyń ǵylymı jobalaryna únemi qoldaý bildirip otyratyndyǵyn jetkizdi. Tek bıylǵy jyly ýnıversıtette eki joba boıynsha kólemi 1,9 mlrd. teńgeni quraıtyn 2 jańa ınovasıalyq ortalyq jáne 2 zerthana ashylady. Bul ıgilikti is-sharalardyń barlyǵy – ýnıversıtet jastarynyń ozyq bilim alýyna, elimizdiń kemel keleshegin qalyptastyrýyna baǵyttalýda.
Óz kezeginde sóz alǵan Zaǵıpa Iahánqyzy jastardyń ǵylymmen aınalysýyna, olarǵa áleýmettik kómek kórsteýge, jalpy agrarlyq ǵylymdy qoldaýǵa halyq qalaýlylary barynsha oń yqpal jasaıtynyn atap ótti.
Májilistegi Agrarlyq komıtettiń múshesi, depýtat Amangeldi Dáýrenbaev aýyldy kórkeıtýge baǵyttalǵan memlekettik baǵdarlamalardyń áli de jetildirýge qajetti tustary bar ekenine toqtaldy.
Qazaq ulttyq agrarlyq ýnıversıtetiniń túlegi, memleketshil azamat Baqtıar Mákenuly óz sózinde joǵary bilim alýdyń qoljetimdiligi men sapasyn arttyryp, stýdent jastardyń jataqhanadaǵy jaǵdaıyn jaqsartý máselesi memlekettiń erekshe nazarynda turǵanyn atap ótip, jastardyń jańa bilim alýyna Qazaqstanda múmkindikterdiń mol ekenin naqty mysaldarmen aıtyp ótti.
Jıyn barysynda ýnıversıtettiń oqytýshy-professorlary, bilim alýshy jastary depýtattarǵa ózerin tolǵandyryp júrgen suraqtar qoıdy.
Qazirgi kezde oqý ornynyń jetistikterimen qatar, áli de tolyq sheshimin tappaı turǵan máseleler de az emes. Ýaqyt jyldam ózgerip, bilim, ǵylym, óndiriske qoıylatyn talaptar kúsheıýde. Agroónerkásiptik keshenge jańa ınovasıalyq tehnologıalar engizilýde. Sondyqtan, báskege qabiletti, jańasha oılaıtyn, tıimdi sheshimder qabyldaı alatyn, ınovasıaǵa beıim mamandar daıyndaýdyń jańa baǵyttaryn damytý kózdelýde. Otandyq kadrlardy daıarlaý, akademıalyq utqyrlyq aıasyn keńeıtý, jańa mamandyqtar ashý, suranysy joǵary mamandyqtarǵa memlekettik tapsyrysty kóbeıtý, stýdentterdiń áleýmettik jaǵdaıyn jaqsartý boıynsha áli de túıindi máseleler bar.
Búgingi kúni ýnıversıette 90% astam aýyl balalary bilim alady. QazUAÝ stýdenteriniń basqa oqý oryndaryna qaraǵanda jatahqanaǵa muqtajdyqtary kóp. Sondyqtan ýnıversıtet basshylyǵy bıylǵy jyly 450 oryndyq jańa «Stýdentter úıin» salýdy josparlap otyr. Qazirgi kezde onyń qurylysynyń jobalyq-smetalyq qujattary ázirlenip, tıisti organdarǵa usynys retinde jiberildi.
Jıyn barysynda atalǵan máselelerdi tıimdi sheshý joldary talqylanyp, ýnıversıtet ujymy men bilim alýshy jastardyń usynys-pikirleri tyńdaldy. Ýnıversıtet ujymy men stýdentterdiń talap-tilekterin eskere otyryp, depýtattar tıisti organdarǵa arnaıy saýal joldaıtyndyqtaryn aıtty.
Kezdesý sońynda qonaqtar ýnıversıtettiń oqý-ǵylymı ınfraqurylymyn aralap, oqý ornynyń ǵylymı ınovasıalyq ortalyqtarynda bolyp, jas ǵalymdarmen kezdesti.
Depýtattar,sonymen qatar ýnıversıtet janyndaǵy «N.Nazarbaev bilim jáne ǵylym ortalyǵy» jumysymen tanysyp, bul ortalyqtyń tereń máni men mazmuny jastardy tárbıeleýge zor yqpal jasaıtynyn atap ótti.
QazUAÝ Baspasóz qyzmeti,
Sýretterdi túsirgen M.Botabekov,
