Jemqorlyq – ustaz ben stýdent qatar jazalanady.
– Baýyrjan myrza inide dep izet kórsetip, ásem jihazdarmen emes, Alash ziialylarynyń portreti turǵan óziniń kabinetinde qabyldaǵanyńzǵa rahmet! Búgingi bilim salasynda ǵana emes, qoǵamdaǵy ózekti másele paraqorlyq jaily, JOO-da diplomdy satyp alý týraly jii estimiz. Buǵan qatysty ne aita alasyz?
– Stýdentter diplomdaryn satyp alatyn ýniversitetter bar. Oǵan qoǵamnyń ózi kináli. Bilim berý mekemeleriniń stýdentteri diplomdyq jumystaryn satyp alatyny da ótirik emes. Osylaisha jemqorlyq faktileri tirkeledi. Osy oraida, ýniversitet barlyq atalǵan máselelerdi túbegeili sheshýdi josparlap otyr.
Oqý oryndarynda sybailas jemqorlyq faktileri bar. Oǵan kim kináli?! Para berip otyrǵan stýdent pe, álde alǵan oqytýshy ma? Oilap qarasaq, 11-synypqa deiin mekteptegi oqýshylar ondai oidan aýlaq bolady. Munyń bári JOO-ǵa kelgennen keiin bastalady.
Sol úshin ýniversitette jemqorlyq pen paraqorlyqty aldyn-alýǵa arnalǵan «Taza sessiia» aktsiiasy ótedi. Arnaiy jemqorlyqqa qarsy agenttik stýdenttermen kezdesip, saýalnama júrgizip, paraqorlyqtyń zardabyn jete túsindirýde. Shynaitýynda, parany oqymaityn jáne sabaqqa qatyspaityn stýdentter beredi. Al, eger ondai oqiǵalar tirkelse ustaz ben stýdent qatar jazalanady.
Ótken jyldyń sońynda el Prezidenti «Muǵalim mártebesi» týraly zańǵa qol qoidy. 2020 jyldyń qańtarynan bastap muǵalimderdiń jalaqysy 25 paiyzǵa ósti. Al, aǵymdaǵy jyldyń 1 qyrkúieginen bastap ýniversitet oqytýshylarynyń jalaqysyn ósirý josparlanýda. QR Bilim jáne ǵylym ministrligine baǵynyshty ýniversitettiń oqytýshysy aiyna kem degende 200 myń teńge, aǵa oqytýshy – 230 myń teńge, dotsent – 260 myń teńge, professor – 350 myń teńge al, ulttyq ýniversitetterde – 400 myń teńge alýy kerek.
Árine, muǵalimniń mártebesin kóterý kerek. Mektep pen kolledj muǵalimderiniń de, ýniversitet oqytýshylarynyń da jalaqysyn ósirý qajet. Bilim ministri 1 qyrkúiekten bastap JOO oqytýshylarynyń eń tómengi jalaqysy kem degende 200 000 teńgeni quraýy kerek ekenin aitty. Búginde 80-90-150 myń teńge alatyn oqytýshylar bar. Qazir ýniversitet ákimshiligi óz oqytýshylarynyń jalaqysyn kóterýi úshin óz kiristerin eseptep jatyr, – deidi Baýyrjan Erdembekov.
Ýniversitet tarihymen emes, sapaly bilimmen maqtanýy kerek
– Shákárim ýniversitetiniń qurylǵanyna 86 jyl. Irgeli oqý ordasy básekege qanshalyqty qabiletti dep oilaisyz?
– Iá, Shákárim ýniversitetiniń bai tarihy bar. Biraq biz ýniversitet tarihymen emes, stýdentterge beretin sapaly bilimmen maqtanýymyz kerek. Qazirgi tańda qanshalyqty básekege qabiletti ekenimizdi oilaýymyz kerek. Kúni keshe paida bolyp, bizben teń dárejege jetken ýniversitetter bar. Sondyqtan biz aldyńǵy qatarly ýniversitettermen teń bolýymyz qajet.
Qazir ýniversitettiń jańa saiasaty sapaly jáne arnaiy bilim berýdi kózdeidi. Aqyldy ári bilimdi urpaq bolsa biz munaisyz ómir súrýge bolatynyn ómirdiń ózi dáleldep otyr. Búgingi tańda ýniversitet 80-ge jýyq bakalavriat daiyndaidy. Alaida usynylǵan mamandyqtardyń barlyǵy birdei suranysqa ie emes. Mine, sondyqtan ýniversitet basshylyǵy, san emes, sapa úshin jumys isteýge naqty sheshim qabyldady.
Osylaisha, suranysy joq mamandyqtar jabylyp, qajettiligi joǵary maman ieleri daiarlanatyn bolady. Úlken megapolisterde stýdentterdi belgili bir baǵytta ǵana oqytatyn ýniversitetter bar. Buryńǵy 4 institýt búginde bir JOO biriktirilip otyr. Sondyqtan, aimaq úshin kópsalaly ýniversitet qajet dep sanaimyn.
– JOO-nyń basshylary óz bilgenin istep, sol jerde qojaiyn sanaityny qoǵamda bar dúnie. Biraq ol ákesinen qalǵan dúnie emes ekeni aqiqat. Baýyrjan myrza, sizde ózińizdi ýniversitetti jekemenshigim dep sanaisyz ba?
– Ýniversitet ol rektordyń jekemenshigi emes. Men memlekettiń dúniesin, ózimidiki dep qaraityn jaitqa qarsymyn. «Rektor bárin sheshedi» dep biriz adam basshynyń aldyna kelip, ár túrli máselelerin aitady. Biraq bul durys emes. Ustaz, kýrator, dekan, prorektor óz isine jaýapty bolǵan jaǵdaida ǵana, rektordyń aldyna keletin stýdentte, te, ata-ana da, oqytýshylardyń sany azaiady. Ár adam atqaryp jatqan jumysyna adal bolýy kerek
Iá, AEQ kóshýimen ýniversitet erkindikke kóshti. Biraq, ol erkindik rektorǵa berildi degen sóz emes. Endi barlyq máselelerdi sheshetin direktorlar keńesiniń quramy bar, al rektor sol quramnyń bir múshesi ǵana.
Keńeske 15 adam qatysyp, barlyq mańyzdy sheshimder jinalystarda qabyldanady. Osylaisha, rektor budan bylai ýniversitettiń damýynyń strategiialyq josparyn, qarjylyq máselelerin kóppen kelsip sheshedi.
Bul máselelerdiń barlyǵy tek direktorlar keńesinde qabyldanady. Al ýniversitet qarjy resýrstaryn qaidan alady degen suraq kóptiń kókeiinde júrgenin jaqsy bilemin. Jaýabyn bereiin. Oqý orynnyń negizgi tabysy ol stýdentterdiń memleket bólgen granty men aqyly aqshasy. Sonymen birge, Bilim ministrligi materialdy bazany jańartý úshin elimizdegi 20 joǵary oqý ornyna 1 milliard teńge kóleminde qarajat bóledi. Biraq bul úshin biz barlyq talaptarǵa sai bolýymyz qajet. Sondai-aq, «Shákárim shapaǵaty» fondy qurylyp, aldaǵy ýaqytta metsenattardy tartý oilastyrylǵan.
Abai aitqan «tolyq adamdy» qalyptastyrýǵa kúsh salýdamyz
– Amerikadaǵy belgili JOO-nyń barlyǵy jekemenshik. Qarjyny ózderi tabady. Demek naryqta básekelesý úshin baryn salyp, sapaly mamandar daiarlaýǵa atsalysady. Bizde JOO-y memleketen qarjy bólinetindikten, áiteýir stýdent bizge túsedi degen oi olardyń damýyna kedergi bolyp otyǵan joq pa?
– Rasynda qazir elimizdegi barlyq JOO-y talapkerdiń talabyna qarai emes, qaltasyna qarai qabyldap jatyr. Onyń ústine óziń aityp otyrǵan Amerikadaǵydai bilim salasyna qyrýar qarjy quiatyn, metsenattar bizde joq.
Áleýmettik jaǵdaiǵa bailanysty jyl saiyn barlyq stýdentter ózderi qalaǵan mamandyqqa túse almai jatady. Ata-anasynyń qaltasy kóteretin oqý ornynǵa barady. Alaida, sapaǵa mán bergen jón. Osy rette barsha bolashaq talapkerlerge búgingi Shákárim ýniversitetiniń rektory, keshegi stýdent ózimniń keńesimen bóliskim keledi.
Qazaq ádebietiniń professory, abaitanýshy bolyp otyrǵan myna men kezinde shyǵarma jazýdan tómen baǵa alyp, grantqa túse almai, kelesi jyly daiyndalyp qaita tústim. Onyń esh ábestiki joq. Kerisinshe, óz talabyńmen jetken jetistik qashan da qymbat. Eger talapker de osyndai jaǵdaiǵa tap bolsa, onyń esh ókinishi joq. Amalsyzdan ózi qalamaǵan bilim ordasyna barǵannan góri, kelesi jyly qaita baǵyn synap kórse durys bolady
– Joǵary bilim salasynda shirek ǵasyr qyzmet jasadyńyz, qarapaiym oqytýshydan rektorlyq qyzmetke deiingi túrli qyzmet baspaldaǵynan óttińiz. Shákárim ýniversitetine basshy retinde missiiany qalai qoidyńyz, baǵdaryńyz qandai?
– Ár ýniversitet basshylarynyń ózindik missiiasy bolady. Ol uǵynyqty ári tanymdy bolýy qajet. Al rektor Baýyrjan Amangeldiulynyń basty missiiasy – boiyna ulttyq qundylyqtardy sińire bilgen Abai aitqan «tolyq adamdy» qalyptastyrý.
Qazaqstan kópultty memleket. Ár ulttyń boiyna ulttyq qundylyqty qalyptastyrsaq, keiin shetelge barsa da, qazaqy bolmysty umytpaidy. Kerisinshe, jat elde qyzmet etpei, Otanyna qaita oralady. Sondai-aq, bolashaqta mamandardy daiarlaýda qoldanbaly ǵylymdy damytýdy josparlap otyrmyz. Bul eki alǵyshart bizdiń basty mindetimiz. Oqý protsesi de óte mańyzdy ról atqarady. Sondyqtan muny muqiiat qarastyryp, keleshekke kemel bilimmen bastaityn bilimdi urpaq tárbieleýimiz basty nazarda.
– Sońǵy jyldary memlekettik basqarý salasynda «ashyqtyq» degen trendtik sóz qoldanyla bastady. Suhbat barysynda ózińizdi ashyq adam ekenińizge kóz jetkizip otyrmyn. Álde tek basshylar men jýrnalisterge osylai jyly qarsy alasyzba?
– Men ekijúzdilikti unatpaimyn. QR Prezidenti Qasym-Jomart Kemeluly atap ótkendei, biz adamdarǵa jaqyn bolyp, ashyq saiasat júrgizýimiz kerek. Bul barlyq oqý oryndarynyń basshylaryna da qatysty.
Basqa ministrliktermen salystyrǵanda QR Bilim jáne ǵylym ministrligi joǵaryda atalǵan ashyq saiasatty júrgizýde. Olar keibir mektepterdiń nemese ýniversitetterdiń jabylǵany týraly tikelei jáne ashyq habarlap otyrady emes pe? Ony ózińde bilip otyrǵan shyǵarsyń.
Áńgimelesken Qýanysh RAHMETOLLAULY
Semei qalasy.
