Jemqorlyq – ustaz ben stýdent qatar jazalanady.
– Baýyrjan myrza inide dep izet kórsetip, ásem jıhazdarmen emes, Alash zıalylarynyń portreti turǵan óziniń kabınetinde qabyldaǵanyńzǵa rahmet! Búgingi bilim salasynda ǵana emes, qoǵamdaǵy ózekti másele paraqorlyq jaıly, JOO-da dıplomdy satyp alý týraly jıi estımiz. Buǵan qatysty ne aıta alasyz?
– Stýdentter dıplomdaryn satyp alatyn ýnıversıtetter bar. Oǵan qoǵamnyń ózi kináli. Bilim berý mekemeleriniń stýdentteri dıplomdyq jumystaryn satyp alatyny da ótirik emes. Osylaısha jemqorlyq faktileri tirkeledi. Osy oraıda, ýnıversıtet barlyq atalǵan máselelerdi túbegeıli sheshýdi josparlap otyr.
Oqý oryndarynda sybaılas jemqorlyq faktileri bar. Oǵan kim kináli?! Para berip otyrǵan stýdent pe, álde alǵan oqytýshy ma? Oılap qarasaq, 11-synypqa deıin mekteptegi oqýshylar ondaı oıdan aýlaq bolady. Munyń bári JOO-ǵa kelgennen keıin bastalady.
Sol úshin ýnıversıtette jemqorlyq pen paraqorlyqty aldyn-alýǵa arnalǵan «Taza sesıa» aksıasy ótedi. Arnaıy jemqorlyqqa qarsy agenttik stýdenttermen kezdesip, saýalnama júrgizip, paraqorlyqtyń zardabyn jete túsindirýde. Shynaıtýynda, parany oqymaıtyn jáne sabaqqa qatyspaıtyn stýdentter beredi. Al, eger ondaı oqıǵalar tirkelse ustaz ben stýdent qatar jazalanady.
Ótken jyldyń sońynda el Prezıdenti «Muǵalim mártebesi» týraly zańǵa qol qoıdy. 2020 jyldyń qańtarynan bastap muǵalimderdiń jalaqysy 25 paıyzǵa ósti. Al, aǵymdaǵy jyldyń 1 qyrkúıeginen bastap ýnıversıtet oqytýshylarynyń jalaqysyn ósirý josparlanýda. QR Bilim jáne ǵylym mınıstrligine baǵynyshty ýnıversıtettiń oqytýshysy aıyna kem degende 200 myń teńge, aǵa oqytýshy – 230 myń teńge, dosent – 260 myń teńge, profesor – 350 myń teńge al, ulttyq ýnıversıtetterde – 400 myń teńge alýy kerek.
Árıne, muǵalimniń mártebesin kóterý kerek. Mektep pen kolej muǵalimderiniń de, ýnıversıtet oqytýshylarynyń da jalaqysyn ósirý qajet. Bilim mınıstri 1 qyrkúıekten bastap JOO oqytýshylarynyń eń tómengi jalaqysy kem degende 200 000 teńgeni quraýy kerek ekenin aıtty. Búginde 80-90-150 myń teńge alatyn oqytýshylar bar. Qazir ýnıversıtet ákimshiligi óz oqytýshylarynyń jalaqysyn kóterýi úshin óz kiristerin eseptep jatyr, – deıdi Baýyrjan Erdembekov.
Ýnıversıtet tarıhymen emes, sapaly bilimmen maqtanýy kerek
– Shákárim ýnıversıtetiniń qurylǵanyna 86 jyl. İrgeli oqý ordasy básekege qanshalyqty qabiletti dep oılaısyz?
– Iá, Shákárim ýnıversıtetiniń baı tarıhy bar. Biraq biz ýnıversıtet tarıhymen emes, stýdentterge beretin sapaly bilimmen maqtanýymyz kerek. Qazirgi tańda qanshalyqty básekege qabiletti ekenimizdi oılaýymyz kerek. Kúni keshe paıda bolyp, bizben teń dárejege jetken ýnıversıtetter bar. Sondyqtan biz aldyńǵy qatarly ýnıversıtettermen teń bolýymyz qajet.
Qazir ýnıversıtettiń jańa saıasaty sapaly jáne arnaıy bilim berýdi kózdeıdi. Aqyldy ári bilimdi urpaq bolsa biz munaısyz ómir súrýge bolatynyn ómirdiń ózi dáleldep otyr. Búgingi tańda ýnıversıtet 80-ge jýyq bakalavrıat daıyndaıdy. Alaıda usynylǵan mamandyqtardyń barlyǵy birdeı suranysqa ıe emes. Mine, sondyqtan ýnıversıtet basshylyǵy, san emes, sapa úshin jumys isteýge naqty sheshim qabyldady.
Osylaısha, suranysy joq mamandyqtar jabylyp, qajettiligi joǵary maman ıeleri daıarlanatyn bolady. Úlken megapolısterde stýdentterdi belgili bir baǵytta ǵana oqytatyn ýnıversıtetter bar. Buryńǵy 4 ınstıtýt búginde bir JOO biriktirilip otyr. Sondyqtan, aımaq úshin kópsalaly ýnıversıtet qajet dep sanaımyn.
– JOO-nyń basshylary óz bilgenin istep, sol jerde qojaıyn sanaıtyny qoǵamda bar dúnıe. Biraq ol ákesinen qalǵan dúnıe emes ekeni aqıqat. Baýyrjan myrza, sizde ózińizdi ýnıversıtetti jekemenshigim dep sanaısyz ba?
– Ýnıversıtet ol rektordyń jekemenshigi emes. Men memlekettiń dúnıesin, ózimidiki dep qaraıtyn jaıtqa qarsymyn. «Rektor bárin sheshedi» dep biriz adam basshynyń aldyna kelip, ár túrli máselelerin aıtady. Biraq bul durys emes. Ustaz, kýrator, dekan, prorektor óz isine jaýapty bolǵan jaǵdaıda ǵana, rektordyń aldyna keletin stýdentte, te, ata-ana da, oqytýshylardyń sany azaıady. Ár adam atqaryp jatqan jumysyna adal bolýy kerek
Iá, AEQ kóshýimen ýnıversıtet erkindikke kóshti. Biraq, ol erkindik rektorǵa berildi degen sóz emes. Endi barlyq máselelerdi sheshetin dırektorlar keńesiniń quramy bar, al rektor sol quramnyń bir múshesi ǵana.
Keńeske 15 adam qatysyp, barlyq mańyzdy sheshimder jınalystarda qabyldanady. Osylaısha, rektor budan bylaı ýnıversıtettiń damýynyń strategıalyq josparyn, qarjylyq máselelerin kóppen kelsip sheshedi.
Bul máselelerdiń barlyǵy tek dırektorlar keńesinde qabyldanady. Al ýnıversıtet qarjy resýrstaryn qaıdan alady degen suraq kóptiń kókeıinde júrgenin jaqsy bilemin. Jaýabyn bereıin. Oqý orynnyń negizgi tabysy ol stýdentterdiń memleket bólgen granty men aqyly aqshasy. Sonymen birge, Bilim mınıstrligi materıaldy bazany jańartý úshin elimizdegi 20 joǵary oqý ornyna 1 mıllıard teńge kóleminde qarajat bóledi. Biraq bul úshin biz barlyq talaptarǵa saı bolýymyz qajet. Sondaı-aq, «Shákárim shapaǵaty» fondy qurylyp, aldaǵy ýaqytta mesenattardy tartý oılastyrylǵan.
Abaı aıtqan «tolyq adamdy» qalyptastyrýǵa kúsh salýdamyz
– Amerıkadaǵy belgili JOO-nyń barlyǵy jekemenshik. Qarjyny ózderi tabady. Demek naryqta básekelesý úshin baryn salyp, sapaly mamandar daıarlaýǵa atsalysady. Bizde JOO-y memleketen qarjy bólinetindikten, áıteýir stýdent bizge túsedi degen oı olardyń damýyna kedergi bolyp otyǵan joq pa?
– Rasynda qazir elimizdegi barlyq JOO-y talapkerdiń talabyna qaraı emes, qaltasyna qaraı qabyldap jatyr. Onyń ústine óziń aıtyp otyrǵan Amerıkadaǵydaı bilim salasyna qyrýar qarjy quıatyn, mesenattar bizde joq.
Áleýmettik jaǵdaıǵa baılanysty jyl saıyn barlyq stýdentter ózderi qalaǵan mamandyqqa túse almaı jatady. Ata-anasynyń qaltasy kóteretin oqý ornynǵa barady. Alaıda, sapaǵa mán bergen jón. Osy rette barsha bolashaq talapkerlerge búgingi Shákárim ýnıversıtetiniń rektory, keshegi stýdent ózimniń keńesimen bóliskim keledi.
Qazaq ádebıetiniń profesory, abaıtanýshy bolyp otyrǵan myna men kezinde shyǵarma jazýdan tómen baǵa alyp, grantqa túse almaı, kelesi jyly daıyndalyp qaıta tústim. Onyń esh ábestiki joq. Kerisinshe, óz talabyńmen jetken jetistik qashan da qymbat. Eger talapker de osyndaı jaǵdaıǵa tap bolsa, onyń esh ókinishi joq. Amalsyzdan ózi qalamaǵan bilim ordasyna barǵannan góri, kelesi jyly qaıta baǵyn synap kórse durys bolady
– Joǵary bilim salasynda shırek ǵasyr qyzmet jasadyńyz, qarapaıym oqytýshydan rektorlyq qyzmetke deıingi túrli qyzmet baspaldaǵynan óttińiz. Shákárim ýnıversıtetine basshy retinde mısıany qalaı qoıdyńyz, baǵdaryńyz qandaı?
– Ár ýnıversıtet basshylarynyń ózindik mısıasy bolady. Ol uǵynyqty ári tanymdy bolýy qajet. Al rektor Baýyrjan Amangeldiulynyń basty mısıasy – boıyna ulttyq qundylyqtardy sińire bilgen Abaı aıtqan «tolyq adamdy» qalyptastyrý.
Qazaqstan kópultty memleket. Ár ulttyń boıyna ulttyq qundylyqty qalyptastyrsaq, keıin shetelge barsa da, qazaqy bolmysty umytpaıdy. Kerisinshe, jat elde qyzmet etpeı, Otanyna qaıta oralady. Sondaı-aq, bolashaqta mamandardy daıarlaýda qoldanbaly ǵylymdy damytýdy josparlap otyrmyz. Bul eki alǵyshart bizdiń basty mindetimiz. Oqý prosesi de óte mańyzdy ról atqarady. Sondyqtan muny muqıat qarastyryp, keleshekke kemel bilimmen bastaıtyn bilimdi urpaq tárbıeleýimiz basty nazarda.
– Sońǵy jyldary memlekettik basqarý salasynda «ashyqtyq» degen trendtik sóz qoldanyla bastady. Suhbat barysynda ózińizdi ashyq adam ekenińizge kóz jetkizip otyrmyn. Álde tek basshylar men jýrnalıserge osylaı jyly qarsy alasyzba?
– Men ekijúzdilikti unatpaımyn. QR Prezıdenti Qasym-Jomart Kemeluly atap ótkendeı, biz adamdarǵa jaqyn bolyp, ashyq saıasat júrgizýimiz kerek. Bul barlyq oqý oryndarynyń basshylaryna da qatysty.
Basqa mınıstrliktermen salystyrǵanda QR Bilim jáne ǵylym mınıstrligi joǵaryda atalǵan ashyq saıasatty júrgizýde. Olar keıbir mektepterdiń nemese ýnıversıtetterdiń jabylǵany týraly tikeleı jáne ashyq habarlap otyrady emes pe? Ony ózińde bilip otyrǵan shyǵarsyń.
Áńgimelesken Qýanysh RAHMETOLLAULY
Semeı qalasy.
