«Áziret Sultan» kesenesiniń qaqpasy men kósheleri qalypqa keltirilmek
Aitýly jiynǵa Túrkiianyń «Sembol Construction» qurylys kompaniiasynyń korporativtik tehnikalyq departamentiniń direktory Selcuk Yelken jáne «Kazrestavratsiia» mekemesiniń ókilderi men tarihshy – arheologtar, mýzei qyzmetkerleri qatysty.
Sharada «Áziret Sultan» qoryq-mýzeiiniń direktory Nurbolat Ahmetjanov tarihi qorǵaý aimaǵynyń jaǵdaiymen, onda ornalasqan eskertkish qurylystary jáne tarihy jóninde sóz etti.
– Keseneniń árbir qaqpasynyń máni men mazmuny, tarihy jóninde bárińiz bilesizder. Mundaǵy árbir ǵimarat, jol, tipti kirpish pen oiý-órnekke deiin qundy. Árqaisysynyń óziniń ótkeni, búgini jáne bolashaǵy bar. Bizdiń maqsat – tarihi muralardy keńinen nasihattaý, qorǵaý jáne ony tanytý. Ol úshin atalǵan oryndardyń tarihi qalpyn saqtai otyryp, kelbetine mán berýimiz qajet. Mekemeniń kún tártibine qoiylǵan bul máseleni sheshý úshin barshańyzdyń basyńyzdy qosyp, jinap otyrmyz. «Bir jaǵadan bas, bir jeńnen qol» shyǵara otyryp, nysandardyń tarihi tutastyǵyn qalpyna keltirýge shaqyramyn, – dedi mýzei basshysy.
Jiynda «Áziret Sultan» qoryq-mýzeii aýmaǵynda ornalasqan «Jeti ata», «Tákiia», «Músálá», «Darbaza» qaqpalaryn bir-birimen bailanystyratyn qorǵandar men kóne meshitter jáne kóshelerdi tarihi qalpyna keltirý boiynsha máseleler talqylandy.
Sonymen qatar, túrkiialyq Selcuk Yelken óńirdiń týristik potentsialyn damytý maqsatynda kieli jerlerdiń kóne kelbetin sezindiretin jáne abattandyrý kezinde túrli gúlderdiń tarihi sezim syilaityn ózgeshe ásemdikpen egilýi syndy birqatar jobalaryn usyndy.
Belgili ǵalym, arheolog Marat Tuiaqbaev kesene aýmaǵynda áli de ashylmaǵan tarihi maǵlumattar mol ekendigine toqtaldy. Sonymen qatar, kóne bazar orny, kóshe men qaqpalardyń tarihy, mańyzy jóninde de sóz etti.
Sondai-aq, qoryq-mýzei qorynda 25000 dana qundy tarihi jədigerler qordalanǵan. Olardyń arasyndaǵy jazba, arheologiialyq etnografiialyq jəne nýmizmatikalyq tobyna jatatyn jədigerler talapqa sai saqtalýy úshin sońǵy úlgidegi arnaiy qurylǵylar ornatylǵan. Alaida, atalǵan jádigerlerdi kelýshilerge tolyqtai kórsetý múmkin emes. Osy oraida kesenege qarasty Garnizon shtabynda eksponattarǵa arnalǵan arnaiy ǵimarat jasaqtaý máselesi de aityldy.
Basqosý aldaǵy ýaqytta keńeitilgen otyryspen qaita uiymdastyrylmaq. Sebebi, týrister men barsha kelýshilerge tiimdi jaǵdai jasap, álemdik muralar tizimine engen Qoja Ahmet Iasaýi kesenesi men onyń aýmaǵyndaǵy tarihi jerlerdiń tól beinesin, kóne qalpyn tanytý basty nazarǵa alynǵan.
