Aıtýly jıynǵa Túrkıanyń «Sembol Construction» qurylys kompanıasynyń korporatıvtik tehnıkalyq departamentiniń dırektory Selcuk Yelken jáne «Kazrestavrasıa» mekemesiniń ókilderi men tarıhshy – arheologtar, mýzeı qyzmetkerleri qatysty.
Sharada «Áziret Sultan» qoryq-mýzeıiniń dırektory Nurbolat Ahmetjanov tarıhı qorǵaý aımaǵynyń jaǵdaıymen, onda ornalasqan eskertkish qurylystary jáne tarıhy jóninde sóz etti.
– Keseneniń árbir qaqpasynyń máni men mazmuny, tarıhy jóninde bárińiz bilesizder. Mundaǵy árbir ǵımarat, jol, tipti kirpish pen oıý-órnekke deıin qundy. Árqaısysynyń óziniń ótkeni, búgini jáne bolashaǵy bar. Bizdiń maqsat – tarıhı muralardy keńinen nasıhattaý, qorǵaý jáne ony tanytý. Ol úshin atalǵan oryndardyń tarıhı qalpyn saqtaı otyryp, kelbetine mán berýimiz qajet. Mekemeniń kún tártibine qoıylǵan bul máseleni sheshý úshin barshańyzdyń basyńyzdy qosyp, jınap otyrmyz. «Bir jaǵadan bas, bir jeńnen qol» shyǵara otyryp, nysandardyń tarıhı tutastyǵyn qalpyna keltirýge shaqyramyn, – dedi mýzeı basshysy.
Jıynda «Áziret Sultan» qoryq-mýzeıi aýmaǵynda ornalasqan «Jeti ata», «Tákıa», «Músálá», «Darbaza» qaqpalaryn bir-birimen baılanystyratyn qorǵandar men kóne meshitter jáne kóshelerdi tarıhı qalpyna keltirý boıynsha máseleler talqylandy.
Sonymen qatar, túrkıalyq Selcuk Yelken óńirdiń týrısik potensıalyn damytý maqsatynda kıeli jerlerdiń kóne kelbetin sezindiretin jáne abattandyrý kezinde túrli gúlderdiń tarıhı sezim syılaıtyn ózgeshe ásemdikpen egilýi syndy birqatar jobalaryn usyndy.
Belgili ǵalym, arheolog Marat Tuıaqbaev kesene aýmaǵynda áli de ashylmaǵan tarıhı maǵlumattar mol ekendigine toqtaldy. Sonymen qatar, kóne bazar orny, kóshe men qaqpalardyń tarıhy, mańyzy jóninde de sóz etti.
Sondaı-aq, qoryq-mýzeı qorynda 25000 dana qundy tarıhı jádigerler qordalanǵan. Olardyń arasyndaǵy jazba, arheologıalyq etnografıalyq jáne nýmızmatıkalyq tobyna jatatyn jádigerler talapqa saı saqtalýy úshin sońǵy úlgidegi arnaıy qurylǵylar ornatylǵan. Alaıda, atalǵan jádigerlerdi kelýshilerge tolyqtaı kórsetý múmkin emes. Osy oraıda kesenege qarasty Garnızon shtabynda eksponattarǵa arnalǵan arnaıy ǵımarat jasaqtaý máselesi de aıtyldy.
Basqosý aldaǵy ýaqytta keńeıtilgen otyryspen qaıta uıymdastyrylmaq. Sebebi, týrıser men barsha kelýshilerge tıimdi jaǵdaı jasap, álemdik muralar tizimine engen Qoja Ahmet Iasaýı kesenesi men onyń aýmaǵyndaǵy tarıhı jerlerdiń tól beınesin, kóne qalpyn tanytý basty nazarǵa alynǵan.
