Muhtar Shahanovtyń jazǵany – «búgingi kezeńde búkil qazaq halqyn rýlyq sezim jaýlap aldy» degeni – bul shyndyq. Naqtylap aitqanda jershildik, Batys Qazaqstandaǵy keibir qazaqtardan jáne Ońtústik Qazaqstanda baiqalady.
Búginge deiin qazaq halqyna keń taraǵan Segiz seriniń ánderi – «Aqbaqai», «Alqońyr», «Gaýhartas» syndy kóp ánderin halyq ánderi dep aitylady. Segiz seriniń asyl murasynan magistrlik, kandidattyq dissertatsiialar qorǵalyp, kitaptar shyǵyp jatyr.
Segiz seriniń ómiri men shyǵarmashylyq týyndylary týraly 260-tan astam maqala, 45 kitap jazylypty («Aqiqat» jýrnaly №6,2015j.). Osy kúnge deiin kompozitor Ilia Jaqanov «Aqqýlar qonǵan aidyn kól» atty óz kitabynda 1988 jyly Segiz serini tulǵa retinde kórsetse, 2000 jyldan bastap qazaqtyń án, mýzyka ónerinde Segiz serini joq qylyp tastady («Juldyz» jýrnaly №10,2003 jyl).
Jazýshy Mereke Qulkenov «Jángir han» kitabynde Segiz serini sýyryp salma aqyn ekenin kórsetti. Al 2000 jyldan bastap «Ana tili» gazetinde Aqtóbelik muǵalimi Bóribai Kártenniń maqalalarynjariialap, Segiz seri joq oidan shyǵarylǵan tulǵa dep atady.
Al 2001 jyly aýyz ádebietin zertteýshi Qaratai Biǵojin «Ana tili» gazetinen Medeý aýdan sot arqyly 80 000 myń tenge aldy jáne «Ana tili» gazeti keshirim surady. Biraq, osy kúnge deiin I. Jaqanov pen M. Qulkenov óz kinálaryn sezingen joq. Sonda Segiz seriniń bar «jazyǵy» ol Batystan emes Soltústik Qazaqstannyń, Orta júzi Kerei eliniń perzenti bolǵany ma? Ol búkil qazaq ultyna ortaq pende dep Sultanmahmut Toraiǵyrov:
Kereide Qojabergen, Segiz ótken,
Qazaqtyń shejiresin jyrqyp shertken.
Úsh júzge óleńmenen úndeý tastap,
Olar da birlik úshin eńbek etken.
Birjan sal:
Segizdei asyl adam jarlmaidy
Halqyna bolyp ótken tym jaǵdaily
Kereiden júz myń áiel ul tapsa da,
Eshbiri Segiz seri bola almaidy.
Ustazym Segiz seri, Niiazseri;
Solardan úlgi alǵan men Birjan seri.
Muhtar Shahanovtyń «Muqaǵali Maqataev pen Juqaǵali Buqataev týraly oitolǵaý» degen jyryn ázil óleń ekeni anyq. Óz basym aqyndy eshqandai kemitýdi kórip turǵan joqpyn. Meni Muqaǵalidyń rýlas-jerlesteri ázildi ajyrata almai daý kótergeni tańqaldyrdy.
Osyǵan dálel Muqaǵalidyń Muhtarǵa jaýaby:
«...Meili bilik kórsetse de saǵan ylǵi kekesin,
Tek shyndyǵyń aman tursa, maqsatyńa jetesiń!
Keshir meni ainalaiyn, júrgen bolsam usaqtap... –
Dep kózine jas aldy da, uzaq turdy qushaqtap.
Men sorlyny qanshama adam ósektepti, uqpapty,
Muqańnyń sol qoldaý sózi áli esimnen shyqpapty...
Kóp jyl buryn ótti-ketti pendelik, rýh shatysy,
Muqańdy endi kinálaýǵa joq eshkimniń haqysy...
Bilikke de, halyqqa da ár qyrynan sán quryp,
Muqaǵali dańqy solai tura berer jańǵyryp.
Aiyra almaý qaiǵy emes pe qalaiy men jaqutty?
Qarasazdai aýyly bar árbir aqyn baqytty!..»
Endi «Muhtar Áýezov, Sábit Muqanov bastaǵan jazýshylarǵa taǵylǵan kiná nemese Zyliha apaidyń muńy» degen M.Shahanovtyń jyry týraly. Jalpy aitqanda bul jyr ashy shyndyqty aityp tur. Sondyqtan men jyrdy qoldaimyn. Endi naqty aitqanda:
«Úsh áriptiń» adamdary Maǵjandy ustap jatqanda,
Olardyń zor julqýynan qulai kep,
Zylihanyń qulaǵyna sybyrlapty ol bylai dep:
– Kei tulǵalar men úshin jai shóp boldy.
Ainaldy olar rýhsyzdyń kúsh, qarýyna.
Al búgingi ustalýyma,
Esińe tut, Áýezovtiń pendeligi sep boldy...
Bizge belgili, Maǵjan Abaidan keiingi ekinshi aqyn, óz halqynyń taǵdyryn oilaǵan. Muhtar Áýezov óz halqynyń taǵdaryn shyn oilasa balalaryn orys mektepterge bermes edi.
«Jambyldyń «dara ereksheligi» jáne onyń týǵan aýylynda bolǵan kezdesý» atty jyrǵa kelsek, Jambylǵa qandai, kimge óleń shyǵar dese, ol oilanbastan aǵylyp shyǵara bergen.
Eger Jambyl Stalinniń milliondaǵan qazaqty jasandy ashtyqpen qyrǵanyn, qazaq halqynyń qaimaǵy 1937-1938 jyldarynda atylǵanyn jáne Reihstagqa jeńis týyn 1945 jyly birinshi kótergen qazaq Rahymjan Qoshqarbaev pen Býlatovtyń ornyna grýzin Kantariia, orys Egorovty dúniejúzine jariialaǵanyn bilse, Jambyl Stalinge óleń armaq turmaq, atyn da atamas edi.
Qorytyp aitqanda – Muhtar Shahanovtyń osy málimdemesiniń ózektiligi eshqandai daý týǵyzbaý kerek. Naqty faktiler keltirip, pikirimniń basynda kórsetip, ketken qazaq jerinde, jiirkenishti qubylystardy tizbektep aita berýge bolady. Biraq naqty málimdemege pikirimdi aitqanymmen toqtaiyn.
Muhtar Shahanovty oiy durys – ataqty adamdardyń kemshiligin aýyzǵa alý kerek, tek jalań maqtaǵandy qoiý qajet. Elimizde shyndyq arnasy oryn alsa, sonda ultymyz beishara kúige túspeidi. Qazirgi aqyn-jazýshylar, ǵalymdar, qoǵam qairatkerleriniń orden alǵandarynyń sany kóp, sapasy joq. Qysqasyn aitqanda qazaq qoǵamy shirýge bet aldy.
Tóleýbek SEIITQALIULY,
Qazaqstannyń azamattyq «Azat» qozǵalysynyń 1995-1996 jj.tóraǵasy,
QR Sáýletshiler jáne Jýrnalister odaqtarynyń múshesi.
