Muhtar Shahanovtyń jazǵany – «búgingi kezeńde búkil qazaq halqyn rýlyq sezim jaýlap aldy» degeni – bul shyndyq. Naqtylap aıtqanda jershildik, Batys Qazaqstandaǵy keıbir qazaqtardan jáne Ońtústik Qazaqstanda baıqalady.
Mysal keltireıin, osy 2018 jyly Segiz seriniń (Muhametqanapıa Bahramuly) «Elim-aı» jyryn shyǵarǵan Qojabergen jyraýdyń shóberesiniń týǵanyna 200 jyl toldy. Búkil qazaq halqynyń uly tulǵanyń mereı toıyn ótkizý týrasynda aqparat quraldarynda ún joq. Segiz seriniń nusqasynda bizge jetken dastandary «Qyz Jibek», «Aıman Sholpan», «Qozy Kórpesh – Baıan sulýdyń» qalyń qazaq eline avtoryn aıtpaıtyn boldy.
Búginge deıin qazaq halqyna keń taraǵan Segiz seriniń ánderi – «Aqbaqaı», «Alqońyr», «Gaýhartas» syndy kóp ánderin halyq ánderi dep aıtylady. Segiz seriniń asyl murasynan magıstrlik, kandıdattyq dısertasıalar qorǵalyp, kitaptar shyǵyp jatyr.
Segiz seriniń ómiri men shyǵarmashylyq týyndylary týraly 260-tan astam maqala, 45 kitap jazylypty («Aqıqat» jýrnaly №6,2015j.). Osy kúnge deıin kompozıtor Ilá Jaqanov «Aqqýlar qonǵan aıdyn kól» atty óz kitabynda 1988 jyly Segiz serini tulǵa retinde kórsetse, 2000 jyldan bastap qazaqtyń án, mýzyka ónerinde Segiz serini joq qylyp tastady («Juldyz» jýrnaly №10,2003 jyl).
Jazýshy Mereke Qulkenov «Jángir han» kitabynde Segiz serini sýyryp salma aqyn ekenin kórsetti. Al 2000 jyldan bastap «Ana tili» gazetinde Aqtóbelik muǵalimi Bóribaı Kártenniń maqalalarynjarıalap, Segiz seri joq oıdan shyǵarylǵan tulǵa dep atady.
Al 2001 jyly aýyz ádebıetin zertteýshi Qarataı Bıǵojın «Ana tili» gazetinen Medeý aýdan sot arqyly 80 000 myń tenge aldy jáne «Ana tili» gazeti keshirim surady. Biraq, osy kúnge deıin I. Jaqanov pen M. Qulkenov óz kinálaryn sezingen joq. Sonda Segiz seriniń bar «jazyǵy» ol Batystan emes Soltústik Qazaqstannyń, Orta júzi Kereı eliniń perzenti bolǵany ma? Ol búkil qazaq ultyna ortaq pende dep Sultanmahmut Toraıǵyrov:
Kereıde Qojabergen, Segiz ótken,
Qazaqtyń shejiresin jyrqyp shertken.
Úsh júzge óleńmenen úndeý tastap,
Olar da birlik úshin eńbek etken.
Birjan sal:
Segizdeı asyl adam jarlmaıdy
Halqyna bolyp ótken tym jaǵdaıly
Kereıden júz myń áıel ul tapsa da,
Eshbiri Segiz seri bola almaıdy.
Ustazym Segiz seri, Nıazseri;
Solardan úlgi alǵan men Birjan seri.
Muhtar Shahanovtyń «Muqaǵalı Maqataev pen Juqaǵalı Buqataev týraly oıtolǵaý» degen jyryn ázil óleń ekeni anyq. Óz basym aqyndy eshqandaı kemitýdi kórip turǵan joqpyn. Meni Muqaǵalıdyń rýlas-jerlesteri ázildi ajyrata almaı daý kótergeni tańqaldyrdy.
Osyǵan dálel Muqaǵalıdyń Muhtarǵa jaýaby:
«...Meıli bılik kórsetse de saǵan ylǵı kekesin,
Tek shyndyǵyń aman tursa, maqsatyńa jetesiń!
Keshir meni aınalaıyn, júrgen bolsam usaqtap... –
Dep kózine jas aldy da, uzaq turdy qushaqtap.
Men sorlyny qanshama adam ósektepti, uqpapty,
Muqańnyń sol qoldaý sózi áli esimnen shyqpapty...
Kóp jyl buryn ótti-ketti pendelik, rýh shatysy,
Muqańdy endi kinálaýǵa joq eshkimniń haqysy...
Bılikke de, halyqqa da ár qyrynan sán quryp,
Muqaǵalı dańqy solaı tura berer jańǵyryp.
Aıyra almaý qaıǵy emes pe qalaıy men jaqutty?
Qarasazdaı aýyly bar árbir aqyn baqytty!..»
Endi «Muhtar Áýezov, Sábıt Muqanov bastaǵan jazýshylarǵa taǵylǵan kiná nemese Zylıha apaıdyń muńy» degen M.Shahanovtyń jyry týraly. Jalpy aıtqanda bul jyr ashshy shyndyqty aıtyp tur. Sondyqtan men jyrdy qoldaımyn. Endi naqty aıtqanda:
«Úsh áriptiń» adamdary Maǵjandy ustap jatqanda,
Olardyń zor julqýynan qulaı kep,
Zylıhanyń qulaǵyna sybyrlapty ol bylaı dep:
– Keı tulǵalar men úshin jaı shóp boldy.
Aınaldy olar rýhsyzdyń kúsh, qarýyna.
Al búgingi ustalýyma,
Esińe tut, Áýezovtiń pendeligi sep boldy...
Bizge belgili, Maǵjan Abaıdan keıingi ekinshi aqyn, óz halqynyń taǵdyryn oılaǵan. Muhtar Áýezov óz halqynyń taǵdaryn shyn oılasa balalaryn orys mektepterge bermes edi.
Al, Sábıt Muqanovqa kelsek, ol týraly Muhtar Shahanovtyń aıtqanyn ótken ǵasyrdyń aıaǵyndaǵy býyn túgel qoldaıdy.
«Jambyldyń «dara ereksheligi» jáne onyń týǵan aýylynda bolǵan kezdesý» atty jyrǵa kelsek, Jambylǵa qandaı, kimge óleń shyǵar dese, ol oılanbastan aǵylyp shyǵara bergen.
Eger Jambyl Stalınniń mıllıondaǵan qazaqty jasandy ashtyqpen qyrǵanyn, qazaq halqynyń qaımaǵy 1937-1938 jyldarynda atylǵanyn jáne Reıhstagqa jeńis týyn 1945 jyly birinshi kótergen qazaq Rahymjan Qoshqarbaev pen Býlatovtyń ornyna grýzın Kantarıa, orys Egorovty dúnıejúzine jarıalaǵanyn bilse, Jambyl Stalınge óleń armaq turmaq, atyn da atamas edi.
Qorytyp aıtqanda – Muhtar Shahanovtyń osy málimdemesiniń ózektiligi eshqandaı daý týǵyzbaý kerek. Naqty faktiler keltirip, pikirimniń basynda kórsetip, ketken qazaq jerinde, jıirkenishti qubylystardy tizbektep aıta berýge bolady. Biraq naqty málimdemege pikirimdi aıtqanymmen toqtaıyn.
Muhtar Shahanovty oıy durys – ataqty adamdardyń kemshiligin aýyzǵa alý kerek, tek jalań maqtaǵandy qoıý qajet. Elimizde shyndyq arnasy oryn alsa, sonda ultymyz beıshara kúıge túspeıdi. Qazirgi aqyn-jazýshylar, ǵalymdar, qoǵam qaıratkerleriniń orden alǵandarynyń sany kóp, sapasy joq. Qysqasyn aıtqanda qazaq qoǵamy shirýge bet aldy.
Tóleýbek SEIİTQALIULY,
Qazaqstannyń azamattyq «Azat» qozǵalysynyń 1995-1996 jj.tóraǵasy,
QR Sáýletshiler jáne Jýrnalıser odaqtarynyń múshesi.
