"Jótel qysyp, tynysy tarylǵan" Aron Atabekti búgin jedel járdem Almatydaǵy aýrýhanaǵa alyp ketti. Bul jóninde onyń jaqyndary men belsendiler habarlady.
Dissident Aron Atabek bes kún buryn Pavlodar túrmesinen bosap, Almatyǵa kelgende onymen alǵash bolyp kezdeskenderdiń biri Aisulý Ábýbákirovanyń (áleýmettik jelide "Asia Asetkina" degen atpen belgili) aitýynsha, túrmeden jótelip kelgen Atabektiń jóteli búgin údei túsken. Jótel toqtamaǵan soń Almatyda qaryndasynyń úiinde jatqan Atabekke jaqyndary jedel járdem shaqyrtqan. Dárigerler qandaǵy satýratsiiasyn ólshep, tómen ekenin kórip, birden aýrýhanaǵa alyp ketken.
Aron Atabektiń qaryndasy Ráziia Nýtýshevanyń Azattyqqa aitýynsha, aqynnyń ókpesi tarylǵan, "jótelýge áli joq". Onyń aitýynsha, aǵasynyń derti Covid-ke uqsamaidy, biraq "ókpesine sý jinalǵan siiaqty".
Jedel járdem dárigerleri Atabektiń jaǵdaiy aýyr dep, ony ottegi apparatyna qosqan.
1 qazanda Pavlodardyń №2 soty Aron Atabek densaýlyq jaǵdaiyna bailanysty jazasynyń qalǵan bóligin shartty túrde ótesin degen qaýly shyǵarǵan. Sol kúni túnde ony jolaýshy ushaǵymen Almatyǵa jetkizip, Aron Atabekti qarsy alýǵa áýejaiǵa jinalǵan jurtqa kórsetpei, ushaqtan birden úiine aparǵan.
Aron Atabek 2006 jylǵy "Shańyraq oqiǵasynan" keiin 18 jylǵa sottalyp, 15 jyldan astam ýaqytyn túrmede ótkizdi. Quqyq qorǵaýshylar ony "saiasi tutqyn" dep tanyǵan. Túrmede otyrǵanda ol bilikten ózin tolyq aqtaýyn talap etip, shartty túrde bostandyqqa shyǵý týraly ótinish jazý týraly usynystan birneshe ret bas tartqan.
Biyl aqpanda Eýroparlament Qazaqstandaǵy adam quqyǵy ahýaly jaily qabyldaǵan qararynda Nur-Sultandy elde túrmede otyrǵan saiasi tutqyndardy bosatýǵa úndegen. Eýroparlament depýtattary olardyń arasynda Aron Atabekti de ataǵan.
Aqyn ári dissident Aron Atabektiń týystary 2 qazanda málimdeme jasap, onda ózin tolyq aqtaýdy talap etken 68 jastaǵy tutqyndy aýrýhanadan áýejaiǵa "aldap jetkizip, Almatyǵa attandyrýǵa asyq bolǵan" bilikti synaǵan. Azamattyq qoǵamnan aqynnyń bostandyǵyn shekteitin úkimniń kúshin joiyp, kóp jyl boiy túrmede azap kórip, densaýlyǵy múshkil halge jetken aqyndy emdetý úshin esh kedergisiz tezirek shetelge jiberýge járdem suraǵan.
