Dıssıdent Aron Atabek bes kún buryn Pavlodar túrmesinen bosap, Almatyǵa kelgende onymen alǵash bolyp kezdeskenderdiń biri Aısulý Ábýbákirovanyń (áleýmettik jelide "Asá Asetkına" degen atpen belgili) aıtýynsha, túrmeden jótelip kelgen Atabektiń jóteli búgin údeı túsken. Jótel toqtamaǵan soń Almatyda qaryndasynyń úıinde jatqan Atabekke jaqyndary jedel járdem shaqyrtqan. Dárigerler qandaǵy satýrasıasyn ólshep, tómen ekenin kórip, birden aýrýhanaǵa alyp ketken.

Aron Atabektiń qaryndasy Rázıa Nýtýshevanyń Azattyqqa aıtýynsha, aqynnyń ókpesi tarylǵan, "jótelýge áli joq". Onyń aıtýynsha, aǵasynyń derti Covid-ke uqsamaıdy, biraq "ókpesine sý jınalǵan sıaqty".

Jedel járdem dárigerleri Atabektiń jaǵdaıy aýyr dep, ony ottegi apparatyna qosqan.

1 qazanda Pavlodardyń №2 soty Aron Atabek densaýlyq jaǵdaıyna baılanysty jazasynyń qalǵan bóligin shartty túrde ótesin degen qaýly shyǵarǵan. Sol kúni túnde ony jolaýshy ushaǵymen Almatyǵa jetkizip, Aron Atabekti qarsy alýǵa áýejaıǵa jınalǵan jurtqa kórsetpeı, ushaqtan birden úıine aparǵan.

Aron Atabek 2006 jylǵy "Shańyraq oqıǵasynan" keıin 18 jylǵa sottalyp, 15 jyldan astam ýaqytyn túrmede ótkizdi. Quqyq qorǵaýshylar ony "saıası tutqyn" dep tanyǵan. Túrmede otyrǵanda ol bılikten ózin tolyq aqtaýyn talap etip, shartty túrde bostandyqqa shyǵý týraly ótinish jazý týraly usynystan birneshe ret bas tartqan.

Bıyl aqpanda Eýroparlament Qazaqstandaǵy adam quqyǵy ahýaly jaıly qabyldaǵan qararynda Nur-Sultandy elde túrmede otyrǵan saıası tutqyndardy bosatýǵa úndegen. Eýroparlament depýtattary olardyń arasynda Aron Atabekti de ataǵan.

Aqyn ári dıssıdent Aron Atabektiń týystary 2 qazanda málimdeme jasap, onda ózin tolyq aqtaýdy talap etken 68 jastaǵy tutqyndy aýrýhanadan áýejaıǵa "aldap jetkizip, Almatyǵa attandyrýǵa asyq bolǵan" bılikti synaǵan. Azamattyq qoǵamnan aqynnyń bostandyǵyn shekteıtin úkimniń kúshin joıyp, kóp jyl boıy túrmede azap kórip, densaýlyǵy múshkil halge jetken aqyndy emdetý úshin esh kedergisiz tezirek shetelge jiberýge járdem suraǵan.