Aralasatyn baýyrymyz shańyraq kóterip úilený toiyna bardym. Adal asyn usyndy, jaqsy tilekter aityldy.
Toidyń sońynda álgi inimizdiń týǵandary, eki jasqa baqyt tilep,balalardyń úlkeni ata-analaryna rizashylyqtaryn bildirip, el aldynda Analaryn úlken qajylyqqa jiberetinin jetkizdi. Barlyq balasy anasyn qushaqtap, jinalǵan jurtshylyq tańdana qol soqty.
Riiasyz qýanyshtyń ishinen ákeniń janary jáýteńdep, jetimsirep, shette qalyp qalǵanyn, kóbi baiqamai da qaldy. Kúni búginge deiin sol sát, onyń aianyshty hali kóz aldymnan keter emes.
Iá, sońǵy kezderi el aldynda júrgen óner adamdary, tanymal jandar da áleýmettik jelilerde analaryn qalai qurmet tutatynyn kórsetip, óz mahabbattaryn bildirip jatýyn jii baiqap qalyp jatamyz. Óte durys. Biraq biz analarǵa qurmet kórsetemiz dep, asqar taý ákelerdi umyt qaldyryp, óz deńgeiinde qurmet kórsete almai jatqan joqpyz ba? Birin joǵary kóterip, birin tómen sanaý qanshalyqty durys? Ekeýine birdei qamqor bol demep pe edi qasietti Quranda.
«Ákege baǵyný -Allaǵa baǵyný, Ákege qarsy shyǵý- Allaǵa qarsy shyǵý» ( hadis).
Jaz mezgili edi. Aýa temperatýrasy +35 gradýstyń mólsherin kórsetip tur. Shyjyǵan ystyqtan tynys alýdyń ózi qiyndap barady. Mundai kezde shólińdi basatyn sýyq sýsynnyńda kómegi shamaly. Sonaý qiyrdan kóringen Alataýdyń samal lebin ańsap, sol jaqqa qarai bet alýdy oiladym.
Ákeme qolqa salyp, ekeýmiz taý bókterine baryp ásem tabiǵatty tamashalaýǵa bel býdyq. Jan-jaǵymdy qorshaǵan osynaý keremetten kóz almai, tańdanyp kelemin. Bárinende kózdiń jaýyn alatyn aspanmen teńesken biik shyńdar, máńgi basyn qar basqan alyp taýlar, eteginde jaiqalǵan jasyl jelekti shyrshalar ózine baýrap, men-muńdalap turǵandai.
Alystan alasa bolyp kóringen alataý jaqyn kele biiktei berip, óziniń siqyrly beinesine baýrap alǵandai kúi keshtim. Ásem taýdyń baýraiyna jaqyndai bergende tabiǵatpen adamnyń úilesimdilik tapqanyn baiqadym. Ákeniń qatýlanǵan qabaǵy, aq basqan samaiy, syr bermes minezi barlyǵy osy jaratýshy iemiz jaratqan myna alyp taýǵa uqsatyp jaratylǵandai. Ákeni asqar taýǵa teńegen qazaq, osy ataly sózdi tegin aitpasa kerek-ti.
Iá, qashanda qazaq halqy ata-anasyn qurmet tutyp, olarǵa árdaiym iltipatpen, sypaiylyqpen qaraǵan. Ásirese otbasynda ákeniń orny erekshe rolge ie bolatyn. Otaǵasysyz úide asqa eshkim qol suqpaityn, sol kisiniń aitqany bolyp, balalary esh ýaqytta qarsy sóz aitpaityn.
Alaida ýaqyt óte kele qaimaǵy buzylmaǵan atalǵan adami qundylyqtar qazaqtyń aýylynan alystai bastaǵandai. Júreginde imany joq ul-qyzdarymyz ákege qarsy sóz aitpaq turmaq, betinen alyp, jaǵa jyrtysýǵa deiin baryp júrgenderde bar.
Mundaida dana halqymyz: «Úmit kútken ul ońbaǵan bop ketse-áke sorly» deidi emes pe.
Al Aristotel: «Ákesi balasyna qaiyrymdy bolýy mindetti emes, óitkeni ol onyń menshigi bolyp esepteledi. Al balanyń ákege qaiyrymdy bolýy mindetti, sebebi ákesiz bala dúniege kelmeidi» - degen.
Ákeniń balaǵa qaiyrymdy nemese meiirimdi bolmaýy, onyń balasyna degen súiispenshiliginiń joq ekenin bildirmeidi. Kerisinshe jaqsy áke árdaiym óziniń ul-qyzyna ómirdiń san qyrly soqpaǵyna tóze bilýi úshin, osyndai minezimen úlgi bolyp, daralanyp turary anyq. Sondyqtan da ákeniń sheshege qaraǵanda qatal bolýy zańdylyq. Ákeniń mahabaty, súiispenshiligi syrttai emes, ishtei sezilip, kez-kelgen ýaqytta balasy úshin otqa da sýǵa túsýge, kerek deseńiz judyryqtai júregin sen úshin bólip berýge daiar jan.
Al balasynyń ákege qaiyrymdy, meiirimdi jalpy ata-anaǵa osyndai jaqsy qarym-qatynasta bolýy shart. Ol tikelei Jaratýshy iemizdiń buiryǵy.
Paiǵambarymyz Muhammed (m.s.ǵ.s) ákege qurmet kórsetý jaily óziniń hadisterinde bylai deidi:
«Ákeniń mahabbatyn saqtańyz. Eger ákege degen súiispenshiligińizdi joǵaltsańyz qara niet bolǵanyńyz. Ár túrli igilikterden qur qalasyz. Ákege baǵyný - Allaǵa baǵyný. Ákege qarsy shyǵý - Allaǵa qarsy shyǵýmen birdei» degen.
Mine ákege qarsy shyqqan adamdy Paiǵambarymyzda (m.s.ǵ.s) qatań sókken. Ondai teksizderge Allah Taala jánnátti haram etken.
Demek ákesine qarsy shyqqan adam bala-shaǵasynyń qyzyǵyn kóre almaidy, muratyna jete almaidy, otbasymen jaqsy qarym-qatynasta bola almaidy, úiiniń dám-tuzy, qyzyǵy bolmaidy. Al ákesine jaqsy kózqarasta bolǵan adam bundai jamanshylyqtan ada bolady.
Tipti ákesi olarǵa jetkilikti dárejede kóńil bólip, qarai almaǵan bolsa da balalary oǵan jaqsy qaraýǵa mindetti. Alaida keibir jandar «bizge túk paidasy joq ákeniń keregi shamaly» dep týǵan adamynan bas tartyp jatady. Keide onyń arty qarttar úiine ákesin tapsyrýmen aiaqtalyp jatady.
Mine osyndai opasyz urpaqtyń kesirinen qanshama «qara shaldarymyz» óz úiin qarttar úiimen aiyrbastaýǵa májbúr. Ókinishti-aq. Atalǵan iske barǵan adamdar-óz kelesheginiń baqytsyz bolýyna qadam jasaǵandar. Olarǵa laiyqty deńgeide qurmet kórsetpeý-Allah Taala ǵa qarsy kelýmen birdei kúná.
Al Paiǵambarymyz (m.s.ǵ.s) myna hadisi osyndai adamdarǵa qaratylyp aitylsa kerek: «Áke-sheshesi qolynda qartaiyp, jánnátqa kire almaǵannyń jaǵdaiy qandai ókinishti» deidi.
Qasietti Quran Kárimde «Sizderge Rabbyńyzdyń neni haram etkenin bildireiin. Oǵan (Allahqa) esh nárseni serik qospańdar, ata-anaǵa jaqsylyq jasańdar» (Ánǵam súresi 151 aiat). Mine ata-anaǵa jaqsylyq jasaýdyń mańyzdylyǵyn osydan-aq ańǵarýǵa bolady. Ertede osyndai Allahtyń buiryǵyn oryndaý úshin bir kisi Qaǵbany taýaf etedi. Hazreti Hasan Basri júk arqalaǵan álgi kisini baiqap qalyp: - Ne úshin júgińmen taýaf etip júrsiń?-deidi.
-Arqamdaǵy júk emes, meniń ákem. Ony Shamnan 7 márte arqalap ákelip. Taýaf etip júrmin. Sebebi maǵan dinimdi, imanymdy úiretti. Meni islamnyń kórkem minezimen tárbieledi.-dep jaýap berdi. Sonda hazreti Hasan Basri:
-Ákeńdi qiiametke deiin osylai arqalap ótseń de, bir ret renjitetin bolsań, bul jaqsylyqtaryńnyń bári bosqa ketedi. Eger bir ret qýantatyn bolsań, osynshama qyzmetterdiń saýabyna qaýyshasyń,-deidi. Myna bir ǵibratty mysal kópshiligimizge úlgi bolarlyqtai.
Birde bir sahaba kelip: «Iia, Rasýl! Ákem kópten beri tósek tartyp, sal aýrýmen jatyr edi. Ózim kóterip otyrǵyzamyn, turǵyzamyn. Tamaq beremin, dáret aldyramyn. Men ol kisiniń aldynda ákelik paryzyn ótedim be?»-dep suraǵanda, Muhammed (m.s.ǵ.s): «Páli, sen bar bolǵany myń bólik qaryzynyń bir bóliginen ǵana qutyldyń»,-degen eken. Paiǵambarymyzdyń (m.s.ǵ.s) myna hadisinde: «Áke- jánnáttyń ortańǵy qaqpasy. Qalasań, ony tárk et, qalasań saqta» deidi.
Mine osy aitylǵandardyń barlyǵy ákege kórsetiletin airyqsha qurmettiń belgisi emes pe.
Túiin ornyna
«Anań seni toǵyz ai qursaǵynda kóterdi, eki jyl emizdi. Seni úlkeigenge deiin qoinynda jetildirdi, qamqor boldy. Ákeń de seni ósirý úshin kóptegen qiynshylyqtarǵa tózdi. Seniń qajettilikterińdi qamtamasyz etti. Saǵan dinińdi, imanyńdy úiretti. Seni islam tárbiesimen ósirdi. Endi qalaisha olar meiirimsiz bolady? Budan asqan meiirim bola ma?» (Muhammed (s.ǵ.s)
Qýanysh RAHMETOLLAULY
(sýrette avtor)
