Aralasatyn baýyrymyz shańyraq kóterip úılený toıyna bardym. Adal asyn usyndy, jaqsy tilekter aıtyldy.
Toıdyń sońynda álgi inimizdiń týǵandary, eki jasqa baqyt tilep,balalardyń úlkeni ata-analaryna rızashylyqtaryn bildirip, el aldynda Analaryn úlken qajylyqqa jiberetinin jetkizdi. Barlyq balasy anasyn qushaqtap, jınalǵan jurtshylyq tańdana qol soqty.
Rıasyz qýanyshtyń ishinen ákeniń janary jáýteńdep, jetimsirep, shette qalyp qalǵanyn, kóbi baıqamaı da qaldy. Kúni búginge deıin sol sát, onyń aıanyshty hali kóz aldymnan keter emes.
Iá, sońǵy kezderi el aldynda júrgen óner adamdary, tanymal jandar da áleýmettik jelilerde analaryn qalaı qurmet tutatynyn kórsetip, óz mahabbattaryn bildirip jatýyn jıi baıqap qalyp jatamyz. Óte durys. Biraq biz analarǵa qurmet kórsetemiz dep, asqar taý ákelerdi umyt qaldyryp, óz deńgeıinde qurmet kórsete almaı jatqan joqpyz ba? Birin joǵary kóterip, birin tómen sanaý qanshalyqty durys? Ekeýine birdeı qamqor bol demep pe edi qasıetti Quranda.
«Ákege baǵyný -Allaǵa baǵyný, Ákege qarsy shyǵý- Allaǵa qarsy shyǵý» ( hadıs).
Jaz mezgili edi. Aýa temperatýrasy +35 gradýstyń mólsherin kórsetip tur. Shyjyǵan ystyqtan tynys alýdyń ózi qıyndap barady. Mundaı kezde shólińdi basatyn sýyq sýsynnyńda kómegi shamaly. Sonaý qıyrdan kóringen Alataýdyń samal lebin ańsap, sol jaqqa qaraı bet alýdy oıladym.
Ákeme qolqa salyp, ekeýmiz taý bókterine baryp ásem tabıǵatty tamashalaýǵa bel býdyq. Jan-jaǵymdy qorshaǵan osynaý keremetten kóz almaı, tańdanyp kelemin. Bárinende kózdiń jaýyn alatyn aspanmen teńesken bıik shyńdar, máńgi basyn qar basqan alyp taýlar, eteginde jaıqalǵan jasyl jelekti shyrshalar ózine baýrap, men-muńdalap turǵandaı.
Alystan alasa bolyp kóringen alataý jaqyn kele bıikteı berip, óziniń sıqyrly beınesine baýrap alǵandaı kúı keshtim. Ásem taýdyń baýraıyna jaqyndaı bergende tabıǵatpen adamnyń úılesimdilik tapqanyn baıqadym. Ákeniń qatýlanǵan qabaǵy, aq basqan samaıy, syr bermes minezi barlyǵy osy jaratýshy ıemiz jaratqan myna alyp taýǵa uqsatyp jaratylǵandaı. Ákeni asqar taýǵa teńegen qazaq, osy ataly sózdi tegin aıtpasa kerek-ti.
Iá, qashanda qazaq halqy ata-anasyn qurmet tutyp, olarǵa árdaıym iltıpatpen, sypaıylyqpen qaraǵan. Ásirese otbasynda ákeniń orny erekshe rolge ıe bolatyn. Otaǵasysyz úıde asqa eshkim qol suqpaıtyn, sol kisiniń aıtqany bolyp, balalary esh ýaqytta qarsy sóz aıtpaıtyn.
Alaıda ýaqyt óte kele qaımaǵy buzylmaǵan atalǵan adamı qundylyqtar qazaqtyń aýylynan alystaı bastaǵandaı. Júreginde ımany joq ul-qyzdarymyz ákege qarsy sóz aıtpaq turmaq, betinen alyp, jaǵa jyrtysýǵa deıin baryp júrgenderde bar.
Mundaıda dana halqymyz: «Úmit kútken ul ońbaǵan bop ketse-áke sorly» deıdi emes pe.
Al Arıstotel: «Ákesi balasyna qaıyrymdy bolýy mindetti emes, óıtkeni ol onyń menshigi bolyp esepteledi. Al balanyń ákege qaıyrymdy bolýy mindetti, sebebi ákesiz bala dúnıege kelmeıdi» - degen.
Ákeniń balaǵa qaıyrymdy nemese meıirimdi bolmaýy, onyń balasyna degen súıispenshiliginiń joq ekenin bildirmeıdi. Kerisinshe jaqsy áke árdaıym óziniń ul-qyzyna ómirdiń san qyrly soqpaǵyna tóze bilýi úshin, osyndaı minezimen úlgi bolyp, daralanyp turary anyq. Sondyqtan da ákeniń sheshege qaraǵanda qatal bolýy zańdylyq. Ákeniń mahabaty, súıispenshiligi syrttaı emes, ishteı sezilip, kez-kelgen ýaqytta balasy úshin otqa da sýǵa túsýge, kerek deseńiz judyryqtaı júregin sen úshin bólip berýge daıar jan.
Al balasynyń ákege qaıyrymdy, meıirimdi jalpy ata-anaǵa osyndaı jaqsy qarym-qatynasta bolýy shart. Ol tikeleı Jaratýshy ıemizdiń buıryǵy.
Paıǵambarymyz Muhammed (m.s.ǵ.s) ákege qurmet kórsetý jaıly óziniń hadısterinde bylaı deıdi:
«Ákeniń mahabbatyn saqtańyz. Eger ákege degen súıispenshiligińizdi joǵaltsańyz qara nıet bolǵanyńyz. Ár túrli ıgilikterden qur qalasyz. Ákege baǵyný - Allaǵa baǵyný. Ákege qarsy shyǵý - Allaǵa qarsy shyǵýmen birdeı» degen.
Mine ákege qarsy shyqqan adamdy Paıǵambarymyzda (m.s.ǵ.s) qatań sókken. Ondaı teksizderge Allah Taala jánnátti haram etken.
Demek ákesine qarsy shyqqan adam bala-shaǵasynyń qyzyǵyn kóre almaıdy, muratyna jete almaıdy, otbasymen jaqsy qarym-qatynasta bola almaıdy, úıiniń dám-tuzy, qyzyǵy bolmaıdy. Al ákesine jaqsy kózqarasta bolǵan adam bundaı jamanshylyqtan ada bolady.
Tipti ákesi olarǵa jetkilikti dárejede kóńil bólip, qaraı almaǵan bolsa da balalary oǵan jaqsy qaraýǵa mindetti. Alaıda keıbir jandar «bizge túk paıdasy joq ákeniń keregi shamaly» dep týǵan adamynan bas tartyp jatady. Keıde onyń arty qarttar úıine ákesin tapsyrýmen aıaqtalyp jatady.
Mine osyndaı opasyz urpaqtyń kesirinen qanshama «qara shaldarymyz» óz úıin qarttar úıimen aıyrbastaýǵa májbúr. Ókinishti-aq. Atalǵan iske barǵan adamdar-óz kelesheginiń baqytsyz bolýyna qadam jasaǵandar. Olarǵa laıyqty deńgeıde qurmet kórsetpeý-Allah Taala ǵa qarsy kelýmen birdeı kúná.
Al Paıǵambarymyz (m.s.ǵ.s) myna hadısi osyndaı adamdarǵa qaratylyp aıtylsa kerek: «Áke-sheshesi qolynda qartaıyp, jánnátqa kire almaǵannyń jaǵdaıy qandaı ókinishti» deıdi.
Qasıetti Quran Kárimde «Sizderge Rabbyńyzdyń neni haram etkenin bildireıin. Oǵan (Allahqa) esh nárseni serik qospańdar, ata-anaǵa jaqsylyq jasańdar» (Ánǵam súresi 151 aıat). Mine ata-anaǵa jaqsylyq jasaýdyń mańyzdylyǵyn osydan-aq ańǵarýǵa bolady. Ertede osyndaı Allahtyń buıryǵyn oryndaý úshin bir kisi Qaǵbany taýaf etedi. Hazreti Hasan Basrı júk arqalaǵan álgi kisini baıqap qalyp: - Ne úshin júgińmen taýaf etip júrsiń?-deıdi.
-Arqamdaǵy júk emes, meniń ákem. Ony Shamnan 7 márte arqalap ákelip. Taýaf etip júrmin. Sebebi maǵan dinimdi, ımanymdy úıretti. Meni ıslamnyń kórkem minezimen tárbıeledi.-dep jaýap berdi. Sonda hazreti Hasan Basrı:
-Ákeńdi qıametke deıin osylaı arqalap ótseń de, bir ret renjitetin bolsań, bul jaqsylyqtaryńnyń bári bosqa ketedi. Eger bir ret qýantatyn bolsań, osynshama qyzmetterdiń saýabyna qaýyshasyń,-deıdi. Myna bir ǵıbratty mysal kópshiligimizge úlgi bolarlyqtaı.
Birde bir sahaba kelip: «Ia, Rasýl! Ákem kópten beri tósek tartyp, sal aýrýmen jatyr edi. Ózim kóterip otyrǵyzamyn, turǵyzamyn. Tamaq beremin, dáret aldyramyn. Men ol kisiniń aldynda ákelik paryzyn ótedim be?»-dep suraǵanda, Muhammed (m.s.ǵ.s): «Páli, sen bar bolǵany myń bólik qaryzynyń bir bóliginen ǵana qutyldyń»,-degen eken. Paıǵambarymyzdyń (m.s.ǵ.s) myna hadısinde: «Áke- jánnáttyń ortańǵy qaqpasy. Qalasań, ony tárk et, qalasań saqta» deıdi.
Mine osy aıtylǵandardyń barlyǵy ákege kórsetiletin aıryqsha qurmettiń belgisi emes pe.
Túıin ornyna
«Anań seni toǵyz aı qursaǵynda kóterdi, eki jyl emizdi. Seni úlkeıgenge deıin qoınynda jetildirdi, qamqor boldy. Ákeń de seni ósirý úshin kóptegen qıynshylyqtarǵa tózdi. Seniń qajettilikterińdi qamtamasyz etti. Saǵan dinińdi, ımanyńdy úıretti. Seni ıslam tárbıesimen ósirdi. Endi qalaısha olar meıirimsiz bolady? Budan asqan meıirim bola ma?» (Muhammed (s.ǵ.s)
Qýanysh RAHMETOLLAULY
(sýrette avtor)
