Mańyzdy konferensıaǵa Túrkistan oblysy ákimi Darhan Satybaldy qatysyp, Qoja Ahmet Iasaýıdyń ult rýhanıaty úshin mańyzdy tulǵa ekenin aıtty.
– Túrkistan – ultymyzdyń maqtanyshy! Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemeluly oblysymyzǵa issaparynda Túrkistan elimizdiń rýhanı jáne tarıhı elordasy mártebesin berý máselesin kóterdi. Qazirgi tańda osy baǵytta tıisti jumystar atqarylýda. Túrkistan qalasyna beriletin jańa mártebe, qalamyzdyń odan ári damýyna jańa serpin beretini sózsiz. Túrki álemi úshin uly ustaz – Qoja Ahmet Iasaýıdiń orny aıryqsha. Uly ǵulama óz ilimi arqyly izgilikti, birlikti, eńbekti nasıhattady. Qoja Ahmet Iasaýı – qazaq rýhanıatynyń qaınar kózi. Mádenıetimiz ben ádebıetimizdiń kórnekti ókili. Islam dininiń uly kemeńgerleriniń biregeıi. Iasaýıtaný ǵylymynyń bolashaǵy alda dep oılaımyn. Túrkistandaǵy Qoja Ahmet Iasaýı kesenesi – sáýlet óneriniń jaýhary. Mundaı eskertkishter álemde óte sırek. Tarıhymyz úshin bul keseneniń qadiri óte zor. Mine, osy eki qundylyq Túrkistannyń abyroıyn asqaqtatyp tur. Qasıetti shahardyń basty tarıhı maǵynasy men máni osy muralarda jatyr. Sondyqtan bizdiń zertteýshilerimiz ben ǵalymdarymyz osy tarıhı muralardy zertteı túsedi degen senim mol. «Eskertkishterdi qorǵaıtyn halyq» halyqaralyq konferensıasy Túrkistannyń jańa derekterin ashady dep senemin, – dedi D.Satybaldy.
Ejelgi Túrkistan jeri «Túrki áleminiń besigi» mártebesine ıe bolýy zańdylyq. 2021 jyly Túrkitildes memleketter Yntymaqtastyq Keńesiniń beıresmı samıti Túrkistandy Túrki áleminiń rýhanı astanasy dep jarıalady. Samıt aıasynda Memleket Basshysy Qasym-Jomart Toqaev túrki elderiniń kóshbasshylaryna mańyzdy úndeý jasady. Onda Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Túrki órkenıetin jańǵyrtýdy eń aldymen, Qoja Ahmet Iasaýı men qasıetti Túrkistan murasyn búkil álemge tanystyrýdan bastaýǵa shaqyrdy.
Iasaýıdiń murasy Qazaqstannan tys elderde de belgili. Adamzattyń shabyt kózi bola otyryp, ol rýhanı oılar úshin azyq berip qana qoımaı, ǵalymdardyń urpaǵyn tárbıeleýdiń negizine aınaldy. Álemniń ártúrli elderinde saqtalǵan uly túrki oıshyly men onyń izbasarlarynyń eńbekteri ıasaýıtanýshy ǵalymdarynyń ǵylymı zertteýleriniń taqyryby bolyp otyr.
Qoja Ahmet Iasaýı kesenesi 2003 jyly IýNESKO-nyń búkilálemdik mádenı mura tizimine engizilgen. Qoja Ahmet Iasaýı murasyn zertteý jáne saqtaý jumystary sózsiz jalǵasady. Konferensıaǵa qatysqan ǵalymdar osylaı oı qozǵady.
Konferensıa Túrkistan oblysynyń ákimdigi, Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń, halyqaralyq seriktes uıymdardyń (IýNESKO-nyń Almatydaǵy Klasterlik Búrosy, MISAI, IRCICA), ýnıversıtetterdiń (Halyqaralyq týrızm jáne meımandostyq ýnıversıteti, Q.A.Iasaýı atyndaǵy Halyqaralyq Qazaq-Túrik ýnıversıteti) jáne «Áziret Sultan» murajaı-qoryǵynyń jan-jaqty qoldaýlarymen uıymdastyryldy.
«Eskertkishterdi qorǵaıtyn halyq» konferensıasy «Iasaýıtaný» ǵylymı baǵytynyń jetistikteri men damý perspektıvalaryn talqylaý jáne pikir almasý úshin túrli baǵyttar men mektepterdiń ǵalymdaryna platforma usynyp qana qoımaı, Qoja Ahmet Iasaýı kesenesin saqtaý salasyndaǵy ádister, tásilder men sheshimderdi talqylaýǵa arnalyp otyr. Sonymen birge eskertkishterdi qorǵaý, týrızm salasyn damytý máselesi de talqylandy.
Plenarlyq otyrystarda tarıhı qalalyq landshafttar: týrızmdi damytý jáne nysandardy saqtaý joldary qaralady. «Kıeli nysandar men qajylyq marshrýttaryndaǵy týrızmdi damytý erekshelikteri», «Ortalyq Azıadaǵy kıeli oryndardyń tarıhy», «Mádenı mura obektilerin basqarý», «Kıeli nysandardaǵy týrızmdi ilgeriletý jáne marketıń: úzdik tájirıbeler men usynystar» taqyrybynda sesıalar jumys isteıdi. Al 27 qazan kúni «Kıeli týrızm salasyndaǵy bilim berý mekemeleriniń halyqaralyq yntymaqtastyǵy», «Túrki halyqtarynyń mádenıetindegi rýhanı qabattar», «Kıeli mura obektilerin saqtaý, qalpyna keltirý, qujattamany júrgizý», «Ortaǵasyrlyq qoljazbalardy zertteý» taqyryptary qamtylady. Sondaı-aq qatysýshylar basqarý boıynsha «IýNESKO-nyń Búkilálemdik mura nysany úshin jospar menejmentin ázirleý (menejment josparyn ázirleýde HUL tásilderin qoldanýdyń)» praktıkalyq semınaryna qatysa alady.
