T. Dúısenovanyń aıtýynsha, barlyq áleýmettik-eńbek salasyn, ıaǵnı eńbek qatynastary men jumysbastylyqty, zeınetaqymen qamtý, áleýmettik qamsyzdandyrý, áleýmettik saqtandyrý, áleýmettik qyzmetter, kóshi-qondy qamtıtyn Biryńǵaı aqparattyq júıe bar.
«Bul júıe qazaqstandyqtardy dúnıege kelgen kezinen bastap, barlyq ómir kezeńderi aralyǵynda súıemeldep, barlyq kezeńde avtomattandyrylǵan qyzmetter usynady», — dedi mınıstr.
Kórsetilgen qyzmetter kólemi únemi ósip jatyr. Bıyldyqqa 19 mln-nan astam qyzmet kórsetilgen, olardyń 17% — eGov portaly arqyly usynylǵan. Onlaın rejıminde qyzmetterdi alýshylardyń derekteri jańartylyp otyrady, bul azamattardyń áleýmettik quqyǵyn qamtamasyz etýge monıtorıń júrgizýge jáne qajet bolǵan jaǵdaıda tıisti sheshimderdi qabyldaýǵa múmkindik beredi.
QR Prezıdentiniń tapsyrmalaryn oryndaý aıasynda 2017 jylǵy qazannan bastap Biryńǵaı elektrondy eńbek bırjasy qyzmet kórsetedi. Bir jarym aıdyń ishinde Biryńǵaı elektrondy bırja arqyly 15 myń izdeýshi ózderiniń mamandyqtary men tájirıbelerine saı keletin jumys tapty.
Búginde elektrondy bırjada 8 myńnan astam túıindeme men 30 myńǵa jýyq bos jumys oryndarynyń tizimi ornalastyrylǵan. Búginde bırja jumys istep tur, kelesi jyldan bastap oǵan barlyq 199 jumyspen qamtý ortalyǵy (búginde 4), eńbekpen qamtý boıynsha 10-ǵa jýyq ınternet-alań (búginde 2) qosylyp, osynda tartylǵan jeke jumyspen qamtý agenttikteriniń sany (búginde 19) shamamen eki esege artady . «Biryńǵaı eńbek bırjasyn engizý 2025 jylǵa qaraı izdeýshilerdi eńbekpen qamtý paıyzyn qazirgi jumys izdeýshilerdiń (2,2 mln adam) jalpy sanynyń 10%-nan 20%-ǵa deıin ulǵaıtýǵa múmkindik beredi», — dedi T. Dúısenova. Sonymen qatar Biryńǵaı elektrondy eńbek bırjasynyń bazasynda ózin-ózi jumyspen qamtyǵandar (kiristeri 12 ETJ) úshin memlekettik kirister organdarynda jeńildetilgen tirkeý tetigi iske asyrylady. Sonymen qatar jumys berýshiler men jumyskerlerdiń eńbek sharttarynyń biryńǵaı esep júıesi engiziledi.
Spıkerdiń aıtýynsha, eńbek sharttaryn elektrondy formatqa aýystyrý qaǵaz túrindegi eńbek kitapshalarynan bas tartýǵa múmkindik berip, kiristerdi jalpyǵa ortaq maǵlumdaýǵa negiz bolady. Múmkindikteri shekteýli jandardy áleýmettik qamsyzdandyrý júıesinde medısınalyq-áleýmettik saraptama júrgizý boıynsha úılesimdi qyzmetke kóshý jumysy júzege asyrylǵan, ıaǵnı, endigi kezekte adam tıisti áleýmettik qyzmetterdi alý úshin úsh uıymnyń ornyna tek bir uıymǵa júginedi.
T. Dúısenovanyń aıtýynsha, qyzmetter burynǵysynan da qoljetimdirek bolady — kýálandyrý kezinde tikeleı qatysýdyń qajeti joq, ótinimdi eGov arqyly elektrondy túrde berýge bolady.
Taǵy bir joba — muqtaj azamattardyń áleýmettik tirkelimi. Qorytyndylaı kele, T. Dúısenova endigi áleýmettik-eńbek salasyn odan ári sıfrlandyrý birqatar ózekti máselelerge sáıkes júrgiziletinin aıtty. Olar: azamattardyń áleýmettik mártebesin ózektendirý, mańyzdy ázeýmettik syn-tegeýrinderdi eskertý jáne memlekettik qyzmetterdiń proaktıvti formatqa kóshýi. Atalǵan máselelerdiń sátti sheshimin tabý úshin mınıstrliktiń aqparattyq resýrstaryn damytý «Sıfrlyq Qazaqstan» memlekettik baǵdarlamasy aıasynda jalǵasyn tappaq.
