T. Dúisenovanyń aitýynsha, barlyq áleýmettik-eńbek salasyn, iaǵni eńbek qatynastary men jumysbastylyqty, zeinetaqymen qamtý, áleýmettik qamsyzdandyrý, áleýmettik saqtandyrý, áleýmettik qyzmetter, kóshi-qondy qamtityn Biryńǵai aqparattyq júie bar.
«Bul júie qazaqstandyqtardy dúniege kelgen kezinen bastap, barlyq ómir kezeńderi aralyǵynda súiemeldep, barlyq kezeńde avtomattandyrylǵan qyzmetter usynady», — dedi ministr.
Kórsetilgen qyzmetter kólemi únemi ósip jatyr. Biyldyqqa 19 mln-nan astam qyzmet kórsetilgen, olardyń 17% — eGov portaly arqyly usynylǵan. Onlain rejiminde qyzmetterdi alýshylardyń derekteri jańartylyp otyrady, bul azamattardyń áleýmettik quqyǵyn qamtamasyz etýge monitoring júrgizýge jáne qajet bolǵan jaǵdaida tiisti sheshimderdi qabyldaýǵa múmkindik beredi.
QR Prezidentiniń tapsyrmalaryn oryndaý aiasynda 2017 jylǵy qazannan bastap Biryńǵai elektrondy eńbek birjasy qyzmet kórsetedi. Bir jarym aidyń ishinde Biryńǵai elektrondy birja arqyly 15 myń izdeýshi ózderiniń mamandyqtary men tájiribelerine sai keletin jumys tapty.
Búginde elektrondy birjada 8 myńnan astam túiindeme men 30 myńǵa jýyq bos jumys oryndarynyń tizimi ornalastyrylǵan. Búginde birja jumys istep tur, kelesi jyldan bastap oǵan barlyq 199 jumyspen qamtý ortalyǵy (búginde 4), eńbekpen qamtý boiynsha 10-ǵa jýyq internet-alań (búginde 2) qosylyp, osynda tartylǵan jeke jumyspen qamtý agenttikteriniń sany (búginde 19) shamamen eki esege artady . «Biryńǵai eńbek birjasyn engizý 2025 jylǵa qarai izdeýshilerdi eńbekpen qamtý paiyzyn qazirgi jumys izdeýshilerdiń (2,2 mln adam) jalpy sanynyń 10%-nan 20%-ǵa deiin ulǵaitýǵa múmkindik beredi», — dedi T. Dúisenova. Sonymen qatar Biryńǵai elektrondy eńbek birjasynyń bazasynda ózin-ózi jumyspen qamtyǵandar (kiristeri 12 ETJ) úshin memlekettik kirister organdarynda jeńildetilgen tirkeý tetigi iske asyrylady. Sonymen qatar jumys berýshiler men jumyskerlerdiń eńbek sharttarynyń biryńǵai esep júiesi engiziledi.
Spikerdiń aitýynsha, eńbek sharttaryn elektrondy formatqa aýystyrý qaǵaz túrindegi eńbek kitapshalarynan bas tartýǵa múmkindik berip, kiristerdi jalpyǵa ortaq maǵlumdaýǵa negiz bolady. Múmkindikteri shekteýli jandardy áleýmettik qamsyzdandyrý júiesinde meditsinalyq-áleýmettik saraptama júrgizý boiynsha úilesimdi qyzmetke kóshý jumysy júzege asyrylǵan, iaǵni, endigi kezekte adam tiisti áleýmettik qyzmetterdi alý úshin úsh uiymnyń ornyna tek bir uiymǵa júginedi.
T. Dúisenovanyń aitýynsha, qyzmetter burynǵysynan da qoljetimdirek bolady — kýálandyrý kezinde tikelei qatysýdyń qajeti joq, ótinimdi eGov arqyly elektrondy túrde berýge bolady.
Taǵy bir joba — muqtaj azamattardyń áleýmettik tirkelimi. Qorytyndylai kele, T. Dúisenova endigi áleýmettik-eńbek salasyn odan ári tsifrlandyrý birqatar ózekti máselelerge sáikes júrgiziletinin aitty. Olar: azamattardyń áleýmettik mártebesin ózektendirý, mańyzdy ázeýmettik syn-tegeýrinderdi eskertý jáne memlekettik qyzmetterdiń proaktivti formatqa kóshýi. Atalǵan máselelerdiń sátti sheshimin tabý úshin ministrliktiń aqparattyq resýrstaryn damytý «Tsifrlyq Qazaqstan» memlekettik baǵdarlamasy aiasynda jalǵasyn tappaq.
