«Aq qaǵaz – arym, qara sıa – qanym» dep aǵynan aqtarylatyn Qabdesh Jumadilov ómir boıy kásibı jazýshy bolǵan desek qazirgi urpaq tań qalar. «Ǵumyrymdy kádimgi fanattar sekildi tek osy ala qaǵazǵa... jazý-syzýǵa arnappyn» deıtin jan syrynda da, ókiný emes, maqtanysh bar. Halyq jazýshysynyń ómirbaıanyna qarasaq, «Qazaq ádebıeti», «Jazýshy» baspasy, «Melekettik Baspasóz Komıtetinde» istegen qyzmetiniń bas-aıaǵy 16 jyl eken. Tek qana jazýdan yryzdyǵyn aıyryp, otbasyn asyraǵan sóz súleıi keler kúnge anyq qalatyn is – biryńǵaı shyǵarmashylyq eńbekpen aınalysyp, 35 jyldy artqa tastapty.
Qyran tekti qalamger
«Qalamaqy – para emes, eńbekaqy» dep jazyp jatqan Q.Jumadilovti qalyń eli «Qarasózdiń Qabdeshi» dep baǵalady. Qalamynan 10 roman, 21 poves, 70-ten astam áńgime, onyń syrtynda kóptegen kósemsózderi jaryqqa shyqqan Qazaqstannyń halyq jazýshysy, Memlekettik syılyqtyń laýreaty Qabdesh Jumadilov 80-niń seńgirinen qazaq dalasyna qyrandaı qarap, sergek otyr. Sebebi, aǵa býynnyń qataryndaǵy aqsaqal jazýshymyzdyń oqtyn-oqtyn sańq ete (kóbinese narazy) qalatynyn estip te, kórip te júrmiz. Olaı deıtinimiz, marqaıýynan muńy, qýanyshynan kúdigi basymdaý keletin jazýshynyń qazirgi shyǵarmashylyǵy – tarıhı ýaqyttyń naqty shyndyǵymen tamyrlas jatqanynda dep sanaımyz ári «oıly adamǵa qyzyq joq bu jalǵanda» dep Abaı atamyz da tekke aıtpaǵan ǵoı (Krylovtan).
Seksenniń qandaı bolatynyn Asan qaıǵydan bastap, Jambylǵa deıin aıtylǵan sózderdiń áýenine qulaq qoısaq, «kóz aldyńdaǵy qaraıǵan ekeý bolyp», «bosatyp býynyńnyń shegelerin», «orǵa qulataıyn» dep júretin jas eken. Ary qaraı tereńdemeı-aq qoıǵanda. Al Qabdesh aǵa osy bir qatal qaǵıdatpen keliskisi joq. Jyl saıyn bir kitabyn jaryqqa shyǵaryp jatyr. Onyń bári, álbette, jazýshy seksende eken dep ózinen-ózi kele qoıǵan joq, kúndi túnge, túndi kúnge jalǵaǵan uzaq ta aýyr eńbektiń nátıjesi. Taǵy da tań qalmasqa bolmaıdy: qazir qalam men qaǵazdan arzan eshteńe joq, sóıtse de odan nebir qymbat dúnıeler jaryq álemge jol tartýda.
Bul retten kelgende, Q.Jumadilovtiń sońǵy jyldarda óndirip jazǵan shyǵarmashylyq eńbekteri oqyrmannyń ystyq yqylasyna bólenip jatyr deımiz. Jazýshynyń «Árip pen Sara» (2013), «Aqqýdy atpas bolar» (2015), «Akademıktiń kóz jasy» (2015) atty nebári eki-aq jyldyń ishinde baspadan shyqqan kitaptaryna 9 poves, 10-nan asa áńgimeleri jáne ár kezdegi syr-suhbattary toptasypty. Mundaǵy hıkaıattar merzimdi basylymdarda jaryq kórgen jáne atalǵan kitaptaryna alǵash ret enip otyr eken ári osy jaǵymen de úlgi kórsetip keledi. Demek, seksendegi sóz súleıiniń qalamgerlik qarymynan taǵlym túıgen abzal.
Qalamnan qýat alǵan...
Jazýshynyń joǵarydaǵy úsh kitabyn oqyp otyryp, ár hıkaıat, ár áńgime, árbir suhbattardyń sońyndaǵy jazylǵan jyly men aıyna nazarym aýa berdi. Sodan bárin qarap shyqqan soń, tań qalý men qalamgerlik qajyr-qaırat týraly eriksiz oıǵa qaldym. «Árip pen Sara» (2013) kitabyndaǵy «Abylaıdyń aqyrǵy kúnderi», «Árip pen Sara», «Hannyń basy qansha turady» hıkaıattary 2012 jyldyń sáýir, mamyr, tamyz aılarynda jazylypty. «Sóılep bir ketse Súıinbaı...» dep altyn dińgek aqynnyń ózi aıtqanyndaı, jazýshy burqyratyp 5-6 áńgimelerdi qosa jazǵanyn taǵy da olardyń sońynda qoıylǵan datalardan anyq kórip turmyz. Sonda sáýirden bastalǵan shyǵarmashylyq jumysy qarasha aılaryna deıin úzdiksiz júrgeni baıqalady. Onyń arasynda aqsaqalymyz taǵy qaıda barǵanyn biz bilmeımiz jáne oǵan ýaqytty qalaı tapty eken dep qaıran qap otyrsaq, myna kitabynda túrli basylym betterinde bergen syr-suhbattary, belgili jıyndarda sóılegen sózderi, sonymen qatar estelik-esseleriniń de aıy, jylyna deıin anyq jazylyp qoıypty. Beıne bir Qabdesh aǵamyz júıtkigen konveıerge bárin de salyp úlgergen. Kúsh-qýaty tasqyndaǵan jastarda bolatyn qarqynmen 2013-2014 jylda eki kitapty jáne jazyp tastaǵan jazýshynyń kárilik jóninde aıtqan bir syr-suhbatyn oqyǵanym bar edi, sóıtse de myna eńbekteri bizge úlken qajyr-qaıratty jumsap istelgenin kórsetip tur. Árıne, burynǵy quıylyp jatatyn kesteli sózder men qýatty oılar seksendegi qalamǵa ońaıshylyqpen orala bermes, al biraq jazýshy shyǵarmalarynyń sońyna qoıylǵan datalarǵa oqyrmannyń kózi túspeýi tipti múmkin emes dedik. Jáne, bulardyń bárin taǵy da joǵaryda aıtqanymyzdy rastap, ystyq kúıinde, burynǵy jazǵandarymen aralastyrmaı jańa jınaqtaryna engizip otyrypty. Al osynyń bárin oqyp shyǵyp, ol oqyǵanyńdy ıgerip, toqyp alý úshin de az ýaqyt ketpeıdi. Bul úsh kitaptyń ózi bir úlken zertteýge negiz bolyp qana qoımaı, bir adamnyń birqansha ýaqyt eńbektenýine tolyq jetedi. Aıtalyq, jazýshynyń kótergen taqyryby, onyń tarıhı negizderi, ıdeıasy, izdenisteri, taǵy basqa da tolyp jatqan kórkemdik krıterıılerdiń barlyǵy da qysqa qaıyrýǵa kónbeıtin sharýalar. Sondyqtan da atalǵan úsh kitapty qazaq ádebıetiniń sońǵy jyldardaǵy jalpy kórsetkishi ǵana emes, kúni keshegi, aınalasy eki-úsh jyldaǵy tabysy ekendigin basa aıtqym keledi. Álbette, qalamy men qaısarlyǵyna kóbirek arqa súıeıtin halyq jazýshysy arzan maqtaýǵa sonshama elp ete qalmaıdy, tıisti ataǵyn alǵan, jazaryn áli de jazyp jatyr, jasaryn jasap keledi, eń uly syılyq osy ǵoı! Jalpy, muratyna jetken adam týraly ne aıtýǵa bolady?!
«Abylaıdyń aqyrǵy kúnderi»
Meniń oıymsha, qazaq ádebıetindegi Abylaı han beınesi qalaı jazsań da taýsylmaıtyn taqyryp. Bul erlik pen dańqqa toly, at aýyzdyǵymen sý iship, er etigimen qan keshken alasapyran dáýir. Joǵaltqanymyzdan qaıtarǵanymyz, qosqanymyz kóp jáne sonyń bári de qazirgi Táýelsiz Qazaqstannyń saıası kartasyn aıqyndaǵan maqtanyshqa toly tarıhy. Osy jolda Abylaı han men onyń dańqty batyrlary qaldyrǵan uly izderi saırap jatyr. Bastaýy Buqar, Tátiqara, Úmbeteılerden shyǵyp, el ishindegi tarıhı dastandarǵa ulasqan, odan keıin S.Seıfýllın, M.Jumabaev, M.Áýezov, İ.Esenberlınge deıin sozylyp jatqan Abylaı han beınesi – Ábish, Sáken, Qabdesh, Maman Baıserkenovterden keıin de bitip qalǵan joq. Jazylyp jatyr jáne jazyla bermek. Ár avtor ózinshe tulǵalaıdy. Onyń ómirindegi qym-qıǵash oqıǵalardy bylaı qoıǵanda, Abylaıdyń jan dúnıesine ózderinshe úńilip kóredi. Dostoevskıı aıtpaqshy, psıhologıaǵa basady. Ras, Abylaıdyń asyl armany, onyń uly maqsaty qazaq degen halyqtyń máńgilik muratyn baıandy etý bolǵanyna Q.Jumadilov te shák keltirmeıdi. Qazaqtyń hany neni oılady jáne neni oılaýǵa tıis degen jalpyulttyq suraqtardyń aıasynan qarasaq ta, Abylaıǵa ózi qatysqan barlyq isterin ózine saralatyp kórgeni qalyptasqan kórkemdik ádis desek te, jazýshy baıandaǵan tarıhı ahýaldyń jalpy barysyn oqyrman jeńil qabyldaıdy. Sondaı-aq, Abylaıdyń jastyq shaǵynda jamalǵan «sabalaq», «qul ediń» deıtin «ómirbaıanyn» keıin han bolǵanda da betine bastyra beretin avtorlardan Qabdesh aǵa ózin aýlaq ustaǵany bizge unady. Al mynaý epızodtaǵy: Haldan Serenniń tutqynynda bolǵanda Abylaı han qazaq hanynyń deńgeıinen túspeı turyp tildeskeni, al Ýaq Ótegen batyrdyń oǵan ústime otyr dep jata qalǵany (qońtaıshy oryn usynbaı turǵyzyp qoıǵan kezde), halyq pen qaranyń bir tilek, bir múddeniń jolynda aırandaı uıyǵan kezine mysal bolǵanyndaı kóńilge shattyq uıalatady eken.
Hıkaıattaǵy eki han birin-biri shyn túsinip, ózdi-ózderiniń jetistikteri men kemshilikterin ózara sarapqa salyp, arǵy túbinde shyńǵystyq qandardyń toǵysyp jatqandaryn syr qylyp kep, qazaq-jońǵar qarym-qatynastaryna jańasha kózqaras bildirip jatqandary da sóz joq avtorlyq pikir, alaıda ony joqqa shyǵarýdan buryn, osynaý eki eldiń arasynda únemi adam etteri qaıqy qylyshpen týralyp jatty degen stereotıpti uǵymdy jazýshy batyl buzǵanyn qaperge alǵan jón bolar edi. Tipti, Shyńǵys handy Haldan Serenniń ózi «mońǵol emes, qazaq qoı, al sen óz ornyńda otyrsyń» dep Abylaıdy qolpashtaýy qazaq oqyrmanyna jaǵady. Árıne, budan búgingi ekiudaı pikirlerdiń tańbasy aıqyn kórinis tapqan, alaıda osyny Haldan Serenge aıttyrǵan jazýshy ony satqyn dep otyrǵan joq, qaıta qadirin arttyryp jibergen.
Bári bárin oı eleginen ótkizip kórgen Abylaı han jońǵarlarmen únemi soǵysyp ótpegen eken, qyzyn kúń, ulyn qul qyla bermepti. Topyshty eki eldiń bereke-birligin saqtaý úshin, qazirgishe aıtsaq, dıplomatıamen alǵan, Ámirsanaǵa da anda bolyp, aqyryna deıin oǵan tirek te bola bildi. Biraq, azýyn aıǵa bilegen jońǵar da jer betinen joıylyp ketti. Ony Abylaı óz kózimen kórdi. Ornynda bar ońalar deıdi halyq, buǵan búgingi Qazaqstan kýá, al ornynda joqtarǵa ne aıtasyń, tek tarıhtyń ashshy sabaǵy bop máńgi qaldy. Al osynaý qatigez ǵasyrda bılik qurǵan Abylaı han qazirgi qazaq ulty úshin orny qaı jerde bolýy tıis, qalaı qasterlenip jatyr, mine osyndaı máseleler kóp tolǵantqandyqtan, onyń rýhyna arnaǵan duǵasyndaı bolyp jazylǵan Q.Jumadilovtiń «Abylaıdyń aqyrǵy kúnderi» atty tarıhı-psıhologıalyq (fılosofıalyq ta) hıkaıaty oqyrmandarǵa da ár qıly oı salady dep sanaımyz.
Áripti izdeý
«Árip pen Sara» hıkaıaty óner adamdary men óner týyndysynyń taǵdyryn tolǵaıdy. Qazaq ádebıetindegi aıtys óneriniń asyly sanalatyn «Birjan-Sara» aıtysy týraly ár alýan pikirler bar. Onyń ǵylymı, tarıhı, ádebı ári boljam túrinde aıtylyp júrgen kóptegen mysaldary da kezdesedi. Biraq, bári de aıtysty ádebıet tarıhynan syzyp tastamaıdy. Onyń bárin ózara salystyryp jatý uzaqqa ketetin bolǵandyqtan, jazýshynyń osy shyǵarmasy nesimen ózgeshe, soǵan toqtalaıyq. Avtor «Birjan-Sara» aıtysy bolmaǵan deıtin pikirdi tolyq qýattaıdy. Onyń avtorlyq shyǵarma ekenine de qosylady. Al aıtystyń avtory Árip Táńirbergenov bolǵanyn da rastaıdy. Jazýshy Árip pen Saranyń arasyndaǵy mahabbatty jáne ýaqyttyń teńsizdik dep atalatyn shaǵynda qurban bolǵan kóp jastardyń biri retindegi olardyń oqıǵalaryn, el arasyndaǵy rýlyq, bılik tartystar men taǵy basqa da tarıhı jaıttardy (Bazaraly, Balaǵaz oqıǵalary) ret-retimen keltire otyryp, óz ustanymyn aıaǵyna deıin alyp shyqqan. Áriptiń Saraǵa degen shyn súıispenshiliginiń kýási jáne kúlli qazaq jastarynyń osyndaı jolyna da azamattyq, aqyndyq únin tastap jazyp shyqqan «Birjan-Sara» aıtysy óziniń ómirden alynǵandyǵymen ári mahabbatpen qaǵazǵa túskeniniń arqasynda halyqqa keń tarapty. Ómirde ár túrli pendelik jaǵdaılardyń saldarynan qosyla almaı ketken qos ǵashyqtyń halyqqa aıtqan armany, muńy men zary, tipten aıyptaýy da syqyldy bop, tarıhı ýaqyttardyń nebir jaýyndary men daýyldarynan negizgi avtorynan aırylyp bolsa da jetken «Birjan men Sara» aıtysy emes, «Árip pen Saranyń» hıkaıasy» dep jazýshynyń qadap aıtqan tarıhı-kórkem hıkaıaty qazaq prozasyna kep qosylǵan taǵy bir tyń dúnıe dep bilemiz.
Keneni joqtaý
«Hannyń basy qansha turady» atty tarıhı hıkaıat Kenesary Qasymov týraly jazylǵan. Bul tarıhı tulǵa da az jazylǵan joq. Bunyń da bastaýynda Nysanbaı jyraý tursa, «Han Kene» men «Qahar» qazaq prozasynnyń shedevrleri bop ádebıet tarıhynda qaldy. Jazýshy Dýman Ramazan da osy ulttyq qaharman týraly kóp jumys jasap júr. Al 2012 jyly jazylǵan Q.Jumadilovtiń bul hıkaıaty negizinen tarıhı júlgeni qatań saqtaǵan. Sol ýaqytta bolǵan barlyq tarıhı jaǵdaıattar, batyrlar jáne olardyń jasaǵan erlikteri, tipten Kenesarynyń aınalysy, otbasy jaǵdaılaryna deıin túgeldeı derlik qamtylǵan. Onyń maqsat-múddesi de jalpy kózqarastardan alshaq ketpegen. Handyqty kóksep, jeke basynyń qamyn kúıttedi deıtin aıyptaýlarǵa da jazýshy qatal qarsy turǵan. Onyń tarıhı tulǵa deńgeıine bir de bir qylaý túsirmeı baıandaǵan. Qyl aıaǵy Qalyǵul sıaqtylarmen tildesýiniń ózi iri. Árıne, Kenesary basqadaı bolýy múmkin emes. Keýdesin tósep jaýǵa da shapqan, basyna qıyn kez týǵanda artyna burylyp ap, joldastaryn tastaı qashpaǵan, óıtkeni ol óz kúresiniń ne ekenin jaqsy bilgen. Ol ólimnen eshbir qoryqpaǵan. Sebebi, osy isiniń túbi ólimmen aıaqtalatynyn da jaqsy bilgen. Tek, satqyndyq pen opasyzdyqqa qaıran qalyp ótipti. «Hannyń basyn tym arzanǵa satqan joqsyńdar ma? Sol aqshany men-aq beretin edim ǵoı senderge...» dep (Qalyǵulǵa). Tóskeıde maly, tósekte basy, qaryn bóle bolmasa da, dini bir qazaq pen qyrǵyzǵa aýzy túkti kápirdiń istemegen aılasy qaldy ma eken? Qyrǵyzdy qoıshy, ózimizdiń satymsaqtardyń da ult aldyndaǵy uıatty isterin qashanǵy jasyryp-jaba bermekpiz dep, olardyń atyn atap turyp kórsetken Q.Jumadilovti kim deımiz? Ony oqyrman ózi saraptaı jatar, biz úshin ol Kenesaryny jazyp otyr, demek sózi de osy bir qaharman uldyń isi men zamanyndaǵydaı ashshy da shyn bolýy kerek. Qashanǵy aýyzsha aıtyla bermek. Ómirdiń ózi qatelikterden turǵanymen, keıde sonyń ózi durys jolǵa salyp jiberedi. Mysaly, Kenesarynyń zamandastary onyń áreketterin óz ýaqytynda qatty aıyptap, sham kóripti. Sóıtse, onyń isi Ult Táýelsizdigi deıtin uly muratpen ushtasyp jatypty ǵoı. Onyń sol on jylǵy soǵysy orys otarshyldyǵyn edáýir kesheýildetkenin eskersek, osy sıaqty qazaq dalasyndaǵy barlyq kóterlisterdiń qazaq halqynyń jaýynger jurt ekenin olarǵa moıyndatty. Áıtse de, tarıhı eńbekter, osy baǵyttaǵy kórkem shyǵarmalar, kınofılmder, tipti el arasyndaǵy sózderge deıin bolsyn, ulttardyń jaýyngerligi jóninde Kavkaz halyqtaryn aıta beredi jáne solar kóp dáriptelgen, bul ras, al qazaqqa kelgende, ylǵı bir teris kózqarastar qalyptasqan, nege shyndyq aıtylmaıdy. Sóıtsek, Kenesarynyń kezindegi namyssyzdyq áli sol kúıinde sıaqty. «Basshysy joq, jan-jaqqa tartqan qazirgi qazaq kúıi tarıhı tulǵanyń denesi birikkenge deıin jalǵasa bermek...» dep aýyrlaý synmen aıaqtalǵan bul hıkaıat keıbir túıtkildi máselelerdi qosa qamtyp jatyr. Álbette, bul hıkaıattan árkim ár túrli pikir túıýge tolyq qaqysy bar jáne sony ortaǵa qoıýǵa da shekteý joq.
Shákárimge oralý
«Aqqýdy atpas bolar» hıkaıaty da óner adamynyń taǵdyry týraly jazylǵan tragedıalyq tolǵanys desem artyq bolmas. Shákárimniń rýhyna baǵyshtalǵan bul shyǵarmasynda jazýshy aqyn ómirbaıanyndaǵy keıbir tarıhı aqtańdaqtardy ashýǵa yqylasty bolǵan. Shákárim qajynyń «japanda jalǵyz jattym elden bezip» dep ózi aıtqan kezeńin tańdap alǵan jazýshy sol ýaqyttaǵy barlyq saıası jaǵdaılarǵa túgeldeı derlik sholý jasap ótedi. Bári de aqynnyń oıymen, ishki tolǵanysymen, keıbir adamdardyń is-áreketterimen, sol kezdegi qazaq jerindegi tarıhı ahýaldarmen ózara birlikte tutastaı baıandalady. Hıkaıatta qasirettiń aqyn basyna ǵana tónip qoımaı, qalyń qazaqtyń jalpy ahýaly da múshkildep ketkenin tarıhı turǵydan keń aýqymda qatar alyp tolǵaýǵa jazýshynyń ýaqyt pen keńistikti kórkemdik jaǵynan syǵymdap, toptap (hronotop) jibergenimen jınaqy shyqqan. Óıtkeni, sonshama mol materıaldardyń basyn biriktirý ońaı emes. Buǵan jazýshynyń baıyrǵy epıkalyq tynysy da kóp múmkindik jasaǵan dep esepteýge bolady. Aıtalyq, árqashan ótip ketken ýaqyt ta, shyǵarma boıyndaǵy ótip jatqan ýaqyt ta (sújettik), bolashaq ta Qabdesh aǵa úshin asa qınalatyn nárse emes. Bárin de qıssashyl aqyndarsha, qalaǵan jerinde toqtatyp, basqa oqıǵany aıtyp ótý, mysaly «Alpamys solaı jata tursyn, endi Qarakózaıymnyń jaıyn baıan eteıik» degenindeı, Abylaıdyń Topyshtan týǵan Qasymynan keıin «Kenesary degen ul týatynyn, ol orystarmen on jyl aıqasatynyn bilmeıdi-aý!»; «Biz jaqsylyqty jurtqa tezirek jarıa etkimiz kelip, oqıǵa jelisinen ozyp kettik bilem. Endi taqyrybymyzǵa qaıta oralaıyq» (Kemel Aqyshev týraly túsinikteme berip) dep ketetin kezderinde avtorlyq beıne aıqyn kórinip qalsa da oǵan oqyrman onsha renjı qoımaıdy. Óıtkeni, bárin de óz álemine uıytyp alatyn avtor oqyrmanyn da kóp jalyqtyrmaıdy. Bul sóz joq dástúrli epıkalyq úrdis jáne sony jazýshynyń sheber meńgergeninde. Sebebi, avtor halyqtyń rýhanı jadysynda epostan kele jatqan tyńdaýshylyq qasıettiń bar ekenin jaqsy biletindikten, oqyrmandy ózine jyrshy sıaqty baýrap alady. Munyń da mysaldary jazýshynyń joǵaryda atalǵan barlyq hıkaıatarynan mol ushyrasady.
Sóz joq, hıkaıattaǵy Qunanbaı áýleti, Abaı urpaqtarynyń basyna túsken qýǵyn-súrginder oqyrmanǵa qaıǵy oılatady. Ásirese, aqynnyń atylǵan soń kókke ushyp shyqqan ǵazız jany pendelerdiń ústinde qalyqtap júredi. Bárin de kóredi. Adamdardyń opasyz is-áreketterinen rýhtyń ózi uıalǵandaı. Tek onyń pendeler arasynda bolmaǵany jáne máńgi bola almaıtyny ǵana kóńilge qýanysh eken, óıtkeni ol bıikte, al aspan jer emes qoı!..
Shákárimniń Zıattyń Qytaıǵa ketýine qarsy kelmegeni óte durys bolypty, sebebi urpaǵy, odan da qundy rýhanı qazynasy joǵalyp ketpedi. Ózin «Mutylǵan» dep ataǵan ardaqty aqyn, aq joldaǵy qajy – avtordyń paıymdaýynsha aqqý qustaı kıeli, ony atpaq tursyn, qarý kezeýge bolmaıdy, al bul búgingi bizge tarıhtyń ashshy sabaǵy ekenin uqtyratyndaı. Ónerdi aıaq asty etip, ýaqyttyń yǵynda ketkenderdi jáne jalǵanshy urandar men aldamshy ýádelerdiń qurbany bolǵandardy beınelep tolǵanǵan jazýshynyń bul qasiretnamasy qazirgi oqyrmandy ár túrli oıǵa salady dep esepteımin.
Jalpy, jazýshynyń 60 jylǵa jýyqtaıtyn shyǵarmashylyq joly kórkemdik-estetıkalyq izdenisterdiń qyzyǵy men mashaqatyn kóp kórgenine daý bolmaýǵa tıis. Ýaqytynda «Kókeıkesti», «Baqyt jolynda», «Sońǵy kósh», «Taǵdyr» «Daraboz» sıaqty súbeli shyǵarmalaryna jazylǵan syn pikirlerdiń, teorıalyq taldaýlardyń bári de sújet, kompozısıa t.b.s.s. ádebıettik talaptardy jetkilikti aıtqan. Al myna hıkaıattarynan atalǵan sharttardy izdep áýre bolmadyq. Sebebi, bir qaraǵanda shablon tárizdi kórinetin ol nárseler jazýshyny jalyqtyrǵan bolýy kerek. Erkin silteıtin Qabdesh aǵa ár túrli kedergilerdi qoldan jasaýǵa qulyqty emes jáne bul talaptardy qazirgi proza da, onyń oqýshylary da qoıyp otyrǵan joq. Sondyqtan, baǵzy bir hıkaıany sóılep otyrǵan qarıanyń aýzyna qalaı qarasaq, sol sıaqty Qabdesh Jumadilovtiń jazǵandary da aıaǵyna deıin oqyp shyǵýǵa májbúrleıdi. Óziniń tabıǵı aǵysymen bolyp ketken oqıǵalardy asyqpaı, aptyqpaı (qatań sújettik emes), kerek jerinde olarǵa ilgerindi-keıindi batyl sheginis jasap (joǵaryda birneshe mysaldar keltirgenbiz), óziniń avtorlyq kózqarastary men ustanymdaryn da jasyryp-jappaı (mysaly, Ábilhaıyr han, qyrǵyz halqy týraly, Úristem, Sypataılar, Árip, komýnıstik júıe, alash pen bólshevık qazaqtar t.b. jónindegi), baıandaýdyń úshinshi jaǵynda, keıbir jaıttarǵa tań qala, kóbinese belgisizdik raıda qalam terbeýge mashyqtanǵan jazýshynyń tárbıelik, tanymdyq baǵytta usynǵan atalǵan hıkaıattary qazirgi qazaq kórkemsóziniń erteńgi murasy.
«Akademıktiń kóz jasy»
Bul shyǵarma tarıhı-tanymdyq kórkem hıkaıat. Oqyrman Q.I.Sátbaev týraly JZL serıasymen shyqqan kitapty jáne derekti, qujattyq materıaldar, ǵylymı maqalalar, kórkem esse-estelikterdiń de mol qorymen dál jazýshydaı tanys bolmasa da birshama habardar dep sanaımyz. Al osynaý uly tulǵanyń kózin kórip, tálimin alǵandar, shákirtteri, zertteýshileri de bar. Sondyqtan Qanysh Imantaıuly týraly jazý ońaı emes. Biraq, jazýshy bulaı oılap, óziniń túıgenin, kózqarastaryn, qazaqtyń saıası-áleýmettik, tarıhı-psıhologıalyq jaǵdaılaryn, ulttyq bolmystarymyzdy, ásirese, minez-qulqymyzdaǵy keıbir keritartpalyqtardy aıtýǵa hám aıyptaýǵa «Akademıktiń kóz jasyn» jazbaı qala almapty.
Qarap otyrsaq, Qabdesh Jumadilovtiń atalǵan hıkaıattarynyń bári de tarıhı tulǵalar týraly jazylǵan jáne solarǵa kórkemdik turǵydan ózinshe paıymdaýlar jasalady. «Óz ulyn, óz asylyn eskermese, el tegi, qaıdan alsyn kemeńgerdi» dep İlıas aqyn aıtqanyndaı, qazaqtyń kórnekti tulǵalaryna ár urpaq, ár ýaqyt óz sózderin aıtyp, únemi oralyp otyrmaq. Jazýshy da osyndaı maqsattardy kózdegen dep oılaımyz. Al, oqyrmandar taǵy bir rýhanı dúnıemen tanym kókjıekteri keńeıip jatsa, kórkem shyndyq deıtin másele óz mindetin atqarǵany.
Q.Sátbaevtyń M.Áýezovten eki-aq jas kishiligi bolmasa, zamandas adamdar. Birin-biri tolyqtyrǵan qazaqtyń marǵasqa tulǵalary. M.Áýezov 1947 jyly M.Rıtman-Fetısovpen birlesip, Qazaqstandy Sovetter Odaǵyna tanystyrý maqsatynda «Pısmo s Vostoka» degen maqala jazǵan, sonda elimizdiń iri jetistigi, kórsetkishi retinde Q.I.Sátbaevtyń eńbegine kóbirek toqtalǵan. Al Q.Sátbaevtyń «Abaı joly» roman-epopeıasy týraly aıtqan oılary qanatty sózge aınalyp ketkeli qashan. Ǵylymdaǵy, shyǵarmashylyqtaǵy jetistikteri men ataq-dańqtary jóninen osynaý eki tulǵanyń ózara uqsastyqtary bar. Ekeýi de Lenındik syılyqtyń ıegerleri, alǵashqy akademıkter. Tipti, sońǵy demderi de Máskeýde, operasıa ústelinde bitipti. Bir qaıran qalatyn jaıt: jazmyshqa ozmysh joq desek te qazaqtyń osynaý qos qaıratkeri nege Máskeýde jáne óte uqsas jaǵdaıda dúnıe saldy. 1937 jylǵy qyzyl qyrǵynda bir jyly týyp, bir jyly ólgenderdi aıtpaı-aq qoıalyq...
1930-shi jylǵy ashtyq pen Uly Otan soǵysyn kórgen, ol azdaı, 1951-shi jyly qýǵynǵa túsip, 1964-te baqılyq bolǵan Q.Sátbaevtyń ómiri men qyzmettik jolyn hronologıalyq turǵydan aýytqymaı baıandaǵan jazýshynyń bul hıkaıaty taza kórkem shyǵarmadan góri derekti poves degen janrǵa kóbirek keledi. Avtor da «derekti hıkaıat» dep atap kórsetken. Mundaǵy jalpy ahýaldardyń naqty datalary, derekteri tarıh oqýlyqtarynda, tarıhı eńbekterde jan-jaqty jazylǵan. Ony oqyrman da jaqsy bilip otyr. Al kórkem dúnıeni qadaǵalap oqıtyn adamdarǵa avtor qandaı amal-tásil qoldanǵan, jazyp otyrǵan tulǵanyń deńgeıin qanshalyqty tolyqtyra alǵan, psıhologıalyq izdenisteri nátıjeli shyqqan ba, dıalog pen monologtary senimdi me jáne ıdeıalyq ustanymy ne degen suraqtar mańyzdy bolady ǵoı dep esepteımiz. Basqa da tolyp jatqan kórkemdik krıterıılerdi aıtpaǵanda.
Osy hıkaıatta akademık eki márte jylapty. Biri ashtyqtan kóz jumǵan Ǵazızanyń qazasyn estigende, ekinshi ret Máskeýge ketip bara jatyp. Biri soǵysqa deıin, biri soǵystan keıin. Al qyrqynshy jyldarda Q.Sátbaev óz ómiriniń eń bıik maqsattaryn baǵyndyrdy. 30-shy jyldardyń zulmatynda on besteı balanyń ómirin saqtap qalǵan, jeti júzge jýyq qazaqty Jezqazǵan mysyna barlaý jumysyn júrgizgende ár túrli eńbekpen qamtamasyz etken, eńbek pen ǵylymnyń jolynda da talaı aıtys-tartysqa túsken Qanysh Imantaıuly zamananyń zapyran ýyn da kóp tatypty. Komýnıstik júıemen túsinise alar emes. Bir shıkilik bar ekenin sezedi. Al 40-shy jyldary KSRO Ǵylym akademıasynyń Qazaqstan fılıalyn qurýy, biryńǵaı ǵylymı jumyspen qatar soǵys jyldarynda da soǵystaǵydaı qyzmet etipti. Uly Otan soǵysynda «jaýǵa atylǵan on oqtyń toǵyzy Qazaqstan metalynan quıylsa» oǵan Q.Sátbaev sińirgen eńbek az emes bolatyn. Sondyqtan ataq ta, dańq ta uly geologty aınalyp óte almapty. Al 50-shi jyldary osy eńbekterin qorǵaý jolynda kúreske túsipti. Kúnshildik pen kórseqyzarlyqtyń, opasyzdyqtyń Odaqtyq júıemen tamyrlasqan sıqyna kózi ábden jetken Q.I.Sátbaev óz ustanymyn tabandylyqpen, azamattyqpen qorǵap qana qoımaı, qaıta qalpyna keltiripti. Óz bıiginen eshbir tómendemeı is istep, sóz sóıleı alǵan ǵasyr tulǵasynyń ómiri úlgi bop, urpaqqa máńgi qalypty. Hıkaıat osy jaǵymen tanymdyq, tárbıelik qunyn arttyryp tur. Alaıda, osynyń bári de «ishke ketken kóz jasy» bop akademıkti aıyqpas dertke shaldyqtyrypty. «Bul bodandyq derti bolsa kerek» deıtin jazýshynyń jeke boljamyn da qısynǵa kelmeıdi deı almaspyz. Tipten, Ý.Cherchılge aıtypty dep: «Men – orta deńgeıdegi qazaqpyn. Meniń halqym menen áldeqaıda bıik!», – degen Q.I.Sátbaevtyń qanatty sózin jazýshy qaıta saraptap bergende, kisiniń kóńili sýyp qalady eken. Bylaıǵy kezde ultjandylyq máselesin joǵarǵy notada alyp jiberetinimiz ras. Bul jaman emes, árıne, biraq «Akademıktiń kóz jasyn» oqyp otyryp jazýshynyń: «Al, shyn máninde, munyń halqy ǵulamanyń ózinen bıik pe? Ondaı bıikke kóterilgen ult tóńiregine bajaılaı kóz salyp, aldy-artyn oılamas bolar ma? Óziniń azamatyn jat pıǵyldy adamdar soqqyǵa jyǵyp jatqanda, jabyla ún kóterip, arashalap almas pa?», – dep rıtorıkalyq suraq tastaǵan kezinde tanaýyń tasqa urylǵandaı kúı keshesiń. Basqalardyń qandaı ýáj aıtatynyn bilmeımin, avtordyń osyndaı osyp jiberetin ótkir syndaryn oqyǵan kezde (barlyq hıkaıattarynan mundaı mysaldardy kóptep keltirýge bolar edi) jazýshy bolý mehnatyn arqalap júrgenderdiń bárin de qasterleý kerek...
Zamanymyzdyń zańǵar jazýshysy M.Áýezovtiń: «Ádebıet – ar jazasy. Al ar jazasy bar jazadan aýyr jaza!», – dep eskertýi shyǵarmashylyqpen aınalysatyn adamdarǵa óte úlken jaýapkershilik júktegen ǵoı. Osyǵan da qaramaı, seksenge deıin syr («jyr súleıi» desek te bolady) súleıi sıaqty aıtary taýsylmaǵan Qabdesh aǵa taǵy bir jańa shyǵarmasyn aldymyzǵa tartsa, oǵan biz tań qalmaımyz. Tek, ǵumyr jasy uzaǵynan bolýyn tileımiz!
Biz budan buryn Ospan Islamuly týraly jazylǵan «Kókjal» degen tarıhı hıkaıat týraly óz oılarymyzdy aıtqan bolatynbyz, sondyqtan olardy qaıtalap jatpadyq («Aqtumanyń «Hanshaıymy», «Tozaq oty» týraly). Al jazýshynyń «Dıktatordyń ajaly», «Donjýan qoraz», «Tırandar tyrapaı asqan jyl», «Kárilerge em bolatyn dáriler», «Jaǵympazdyń ajaly», «Qysyr keńes», «Qurdastar» sıaqty joǵarydaǵy hıkaıattarymen qatar jazylǵan shaǵyn áńgimelerinde qazirgi ýaqyttyń alýan túrli jaǵdaıattary mol baıandalǵan. Keıbiri ótken shaqtyń kórkem baıany bolsa da, búgingimen ózara salystyrylady. Munda avtordyń jeke kózqarastary da anyq aıtylady. Qabyldaý, qabyldamaý oqyrmannyń óz paıymyna baılanysty. Al ortaq pikirge kelip jatsa, jazýshynyń negizgi ustanymy oryndaldy degen sóz. Óıtkeni, ótken men búginniń ara jigi sonshalyqty alystap ketpepti. Keshegi quldyq qamytty ár túrli jaǵdaıda, ár basqa kórinistermen áli de súırep júrgen syńaımyz bar. Sondyqtan, ótkenniń ashshy sabaǵy nege qaıtalana beredi. Osyǵan qapa bolatyn halyq jazýshysy qalamgerlik qaıratymen kúres júrgizip júrgendeı. Keıde ashshy ıýmormen pendelik minezderimizdi kóz aldymyzǵa keltirgende kúlip otyramyz, áıtse de bul kúlkini synshyldyqtyń sýyq qabaǵy lezde tıyp, uıaltady eken.
Qoryta kelgende, óziniń dara stılimen (epıkalyq) qazaq kórkemsózine tynymsyz qyzmet etip kele jatqan Qabdesh Jumadilov, shyn maǵynasyndaǵy halyq jazýshysy. Al qazaqtyń ótkeni men búginine árdaıym oralyp otyrý degenimiz – erikkenniń isi deýge qaqymyz joq. Buny, halyqtyń kórkem tarıhyn, Qabdeshteı sóz súleıi tolǵap jatsa, odan oqyrmandardyń zıan kórýi múmkin emes, qaıta rýhanı dúnıeniń adamǵa til qatqanyn quptaý kerek.
Ermek Qanykeıuly
15.03.2015 jyl.
