Tamyzdyń tórti kúni biz, QazUÝ stýdentteri, aspan asty eliniń astanasy Beıjıńge ushyp kelip, áýejaıdyń tabaldyryǵynan attap úlgermeı, Pekın til jáne mádenıet (BLCU) ýnıversıteti tarapynan jyly qarsy alyndyq. Sol kúni-aq, olar bizdi Uly Qytaı qorǵanyn kórýge apardy. Búgingi kúnge deıin jaqsy saqtalǵan álem keremetteriniń ishine kiretin tarıhı murany sońyna deıin óz kózimmen kórip otyrǵanyma senbedim. Kelesi kúnder de maǵan dál osyndaı tátti tús tárizdi sezildi. Tek kitaptardan kórýge bolǵan jumaq tárizdes ımperatordyń jazǵy saraıyna (颐和园), kórkemfılmderden ǵana tamashalaı alatyn tyıym salynǵan qala (故宫), MaoZy Doń QHR týyn jelbiretken Tıannanmyn alańy sekildi tarıhı mańyzdy, kórikti jerlerge de bardyq. Beıjıńde sonymen qosa bizge qytaı tili, kallıgrafıany úırený sabaqtary, Qytaı tarıhy men mádenıeti, fılosofıasy dáristeri ótkizildi. Oqytýshylardyń bizge degen jyly peıilderi tańǵalarlyq boldy. Osylaısha Beıjıńde ótkizgen árbir ýaqytym keremet ótti. Sodan soń Qytaıdyń modern qalasy Shanhaıǵa bet aldyq. Munda biz Hýanpý ózenin kememen kezip, túngi Shanhaı kórinisine tánti boldyq, Shanhaıdyń bıik telemunarasyna kirip kórdik, jáne de sonyń ishindegi balaýyz fıgýralar murajaıyna bardyq, sosyn Pýdýn kvartalynda da serýendedep úlgerdik. Alaıda biz záýlim ǵımaratqa, osy zamanǵa saı salynǵan kórikti jerlerge lyq toly alyp shahardy kórip qana qoımaı, sonymen qosa tarıhı qundy oryndarǵa da bardyq. Máselen, ejelgi qalashyq 朱家角, Shanhaı qalalyq murajaıy t.b. Al úshinshi aıaldama – Chıńdaoda meniń bala kezimnen bergi armanym oryndaldy: men alǵash ret teńizdi kórdim. Bul áserli sátti men eshqashan umytpaspyn.
Osyndaı qyzyqqa toly kezderdi bastan keshirgenime úlken jaǵdaı jasaǵan QazUÝ-ǵa alǵys aıtýǵa eshbir sharshamaspyn.
QazUÝ, Shyǵystaný fakúltetiniń 3 kýrs stýdenti: Ilıp Aıdana
QazUÝ, Shyǵystaný fakúltetiniń oqytýshysy: Sharypqazy Nurtálip
