XIX ǵasyr qazaq rýhanıatyna tań shapaǵy túsken kezeń. Bul dáýir ulttyq sanaǵa serpilis bergen ýaqyt edi. Oǵan saıası bılik áser etpedi, qozǵaýshy kúsh –til, kórkem ádebıet bolatyn. Zamanynyń zańǵarlary Abaı Qunanbaev, Ybyraı Altynsarın, Shákerim Qudaıberdiuly, Ahmet Baıtursynuly shet el shyǵarmalaryn kórkem aýdarmaǵa súıene otyryp, qyr balalarynyń saýatyn ashýǵa, oı bıiginiń qyrqasyna shyǵýyna yqpal etti.
Babalar izin jalǵastyrýshy jigerli jastar da bar. Ol XXI ǵasyrda úzeńgilesterinen oq boıy ozyp, kórkem aýdarmanyń arnasyn keńeıtýge ózindik úlesin qosyp keledi.
Qazaqstannyń Shyǵys bóligi, Úrjar aýdany, Taskesken aýylynda 1997 jyly dúnıe esigin ashqan Serikjan Qajytaevtyń da tańdaýy oqý-aǵartý salasyna túsken.
Álem ádebıetiniń bir tamshysymen bolsa da bizdiń qoǵam sýsyndasyn degen oıdy basshylyqqa alǵan órenniń sóz marjanyn terip, tárjimamen áýestenýine altyn uıasyndaǵy áke tárbıesi sep bolǵan. «A» dep aýzyn ashqanynda «kitapqa degen qyzyǵýshylyǵymdy ata-anam oıatty, olar baǵyt berdi»,- dep sózdiń basyn qos tumary týrasynda aıtyp bastady. Munysynan alyp ta, batyr da, ǵalym da, dana da anadan týylyp, ákeniń qanjardaı ótkir kózqarasynyń nysanasynda býyny bekıtinin taǵy da ańǵardyq.
Qarapaıym sharýa adamdarynyń otbasynda dúnıege kelgen aýyl balasynyń ádebıetke degen qushtarlyǵy kishi kezinen qalyptasqan. Tól tarıhyn, salt-dástúrin, ult bolmysyn zerdelegen jastyń endigi maqsaty aýdarma arqyly álem halyqtary oqyp jatqan týyndyny qazaq tildi oqyrmanǵa jetkizý.
Negizgi mamandyǵy «Qazaq tili men ádebıeti» pániniń muǵalimi. Ázilhan Nurshaıyqov, Júsipbek Aımaýytuly, Sháken Aımanovtar oqyǵan oqý ordasy, Muhtar Áýezov atyndaǵy Semeı pedagogıkalyq kolejinde bilim alǵan.
Bilimger shaqta da, top jaryp júrgen altyn tuıaq, arda azamat stýdentter arasyndaǵy halyqaralyq Esenın oqýlary, Sáken Seıfýllınniń 125 jyldyǵyna arnalǵan respýblıkalyq aqyndar múshaırasynda bas júldege qol jetkizse, Qanysh Sátbaevtyń 120 jyldyǵyna arnalǵan respýblıkalyq aqyndar múshaırasynyń İİİ oryn ıegeri, Tumanbaı Moldaǵalıev atyndaǵy respýblıkalyq aqyndar múshaırasynyń arnaıy júldegeri atanǵan.
2016-2017 jyldar bozbalanyń taǵdyryn túbegeıli ózgertti. «Júzik» atty shyǵarma ıneniń kózinen ótetindeı jup-jumyr týyndynyń jazylýyna túrtki boldy. Áıgili Stıven Kıngtiń bul jazbasy, Serikjannyń janserigine aınalǵan aýdarmaǵa kelýindegi alǵashqy basqaldaǵy boldy.
«Stıven Kıngtiń «Júzik» degen shyǵarmasyn aýdardym. Ony dostaryma oqýǵa berdim. Olardyń pikirinshe, sátti aýdarma bolyp shyqty. Odan keıin, osy úrdisti jalǵastyrý kerek degen oı paıda boldy. Sóıtip, shaǵyn áńgimeler, suhbattardy aýdara bastadym»,-deıdi Serikjan Qajytaev.
Kóbine orys tilinen aýdaratyn jas jigit, tárjimalaǵan kezde sózdiktiń kómegine júginetininde jasyrmady. Aýyspaly maǵynadaǵy sózderdi qaraıdy eken. Qazirgi tańda ózin jetildirý maqsatynda aǵylshyn tilinen dárister alyp júrgen óren, Denıel Kızdiń álemdik bestsellerge aınalǵan «Eldjernonǵa arnalǵan gúlder» shyǵarmasyn qazaqı mentalıtetke negizdep, oqyrmandarmen qaýyshtyrýǵa ázirlep jatyr.
«Shyǵarma aýdarar kezde júregime jaqyn, kóńilime jatatyn týyndyny tańdaımyn. İske kirispes buryn, avtor jaıly zertteımin. Ol kim? buny qalaı jazdy? shyǵarmany jazǵanda qandaı qıyndyqtarǵa tap boldy? Oqıǵa ornynda nendeı erekshelikter bar ekendigine úńilemin. Halqynyń mentalıtetin zertteımin. Mysaly, Baltyq jaǵalaýy elderi týraly jazsam turǵyndarynyń minez-qulqy jaıynda izdenem, keńes kezinde qandaı adamdar turdy degen suraqtarǵa ózindik jaýap izdeımin. Onyń barlyǵyn jazyp, jumys ústelime ilip qoıamyn. Aýdarma kezinde maǵan kómek bolady. Bir týyndy jarty jyl aýdarylýy múmkin, bálkim 1 aıda aıaqtaýym yqtımal. Onyń qıyndyǵy basqa ult ókiliniń minezin berý, qazaq mentalıtetine kiriktirýde.»,-dep aǵynan jaryldy keıipkerimiz.
Serikjannyń eń uzaq ýaqyt aýdarǵan jumysy Týve Ianssonnyń «Mýmı-troll jáne barlyǵy» povesi. 136 bettik týyndyǵa eki jylǵa jýyq ýaqytyn sarp etken. Óziniń aıtýynsha, balalar psıhologıasy eń qıyn dúnıe. Kishkentaılardyń oı-órisine Skandınavıa eliniń jazýshysynyń oıyn alyp kelip jetkizý, qazaqtyń balasynyń tilinde sóıletý aýyrtpalyq týdyrǵan.
Búginde 1 jyl 9 aı boıy bir shyǵarma aıasynda ter tókken jigittiń eńbeginiń nátıjesi kórinis tappaq. Dál osy « Mýmı-troll» álem balalarynyń ertegileri degen taqyryppen baspaǵa daıyndalyp jatyr. Avtorlyq quqyqty alǵannan soń, óz qarajaty esebinen alǵashqy aýdarma jınaǵy jaryq kórmek. Tuńǵysh ret aýdarmasy kitap túrinde jaryq kórgeli jatqandyǵymen, Serkijannyń qorjynynda qazaq tiline aýdarylǵan 8 jazba bar. Bilimdar talanttyń talaıyna jazylyp, tas mańdaıdyń artyndaǵy tamasha oıdan aq qaǵazdyń betine túsken shet eldik shyǵarmalardy oqyrman qaýym, ádebıet portaldary men avtordyń áleýmettik jelidegi jeke paraqshasynan oqı alady.
Qalamnyń ushynan, ishki jannyń tebirenisinen shyǵatyn týyndyny óz qıalyńnan jazý bólek. Al, ózgeniń kózqarasyn, jan dúnıesindegi sezimdi ózińnen ótkizip, basqaǵa sezdirý eki ese aýyr. Bul aýdarmashynyń tózimdiligin, psıhologıalyq turǵyda qaırattylyǵyn talap eteri aqıqat. Taza júrekten ǵana ádemi sóz shyǵatynyn eskersek, aýdarmaǵa kelý úshinde úlken júrek qajet. Serikjan Qajytaevtyń boıynan aryndylyq pen jastyq jalyn qatar ushtasyp, keshegi Abaı salyp ketken tarlandardyń tanymdyq jolynda júrý degen ekiniń biri, egizdiń syńaryna berilmeıtin baq aıaǵyna turaqtady.
Temirdiń salmaǵy, sózden aýyr emes. Kez kelgen jan beline baılaı bermeıtin «Til qudireti» atty shoqpardy kótergen keıipkerimiz ózgeden bıik bolýdy kózdemegen. Onyń «sózdik qorym tolysqan óte bilimdi adammyn dep aıta almaımyn»,-degen osy bir aýyz sózinen ulylyq-qarapaıymdylyqta ekenin ańǵarý qıyn emes.
Ol barlyǵy tájirıbemen keletin alǵa tartýda. «Kitap aýdarý kezinde, týyndymen jaqsylap tanysyp shyǵamyn, qazaq tilindegi soǵan uqsas shyǵarmalardy oqımyn. Aýdarmaǵa úlken daıyndyqpen kelemin»,- dep, óz isine asqan jaýapkershilikpen qaraıtyndyǵyn baıqatýda.
«Aýdarmamen aınalysý tek maǵan ǵana tıetin paıda emes. Meniń oıymsha, bizdiń elge paıdaly dúnıe. Búginde qazaq tildi oqyrman sany azaıyp barady. Kózi ashyq, kókiregi oıaý adamnyń barlyǵyna málim jaıt. Kitap naryǵyn shetel shyǵarmalary basyp ketti. Biz áleýmettik jelide sáýir-mamyr aılarynda saýalnama júrgizdik. 290 adam qatysyp, onyń 70 paıyzy qazaqstandyq jazýshylardyń qandaı shyǵarmalary bar ekenin bilmeıtindigi anyqtaldy. Osy tusta oqyrmandar tildik qoldanys aıasyn taryltqany baıqalady. Álem balalary oqyp jatqan dúnıeni, qazaq tildi orta oqýǵa tıis jáne laıyqty. Al olarǵa shyǵarmany aýdaryp berý bizdiń mindetimiz»,-deıdi Serikjan Qajytaev.
Jas aýdarmashy, týyndynyń mazmunynda adamdar arasyndaǵy qarym-qatynas, qadir-qasıet, otbasylyq qundylyqtarǵa asa mán beredi. Onyń bir dáleli, tańdaýy túsken «Mýmı-troll» shyǵarmasynda otbasy qundylyqtary týrasynda jıi aıtylýy. Serikjannyń pikirinshe, ınternet zamanynda bala sanasyna otbasynyń mańyzy týrasynda maǵlumat sińirý turarlyq nárse bolyp otyr.
Shyǵystyń týmasy, shyǵarma aýdarǵan kezde ómirlik sabaq alatyn, sanańdy seńgir kókke aparyp, tumshalanǵan oıdyń oramdarynan shyǵaryp, ıa bolmasa, bar men joqtyń, qymbat pen arzannyń ara jigin ajyratyn beretin jaǵdaılar týyndaıtynyn da ashyp aıtty.
Ol Stıven Kıngtiń «Júzik» týyndysyn aýdarar kezdegi úzindisin oqı otyryp, ómirdegi basty qundylyǵyn aıshyqtap alǵan.
Stıven Kıng otbasyn qurǵan kezde neke júzigin satyp alady. Kúnderdiń kúni ony joǵaltady. Ol kezde jalańaıaq stýdent edim, qazir men álemdegi eń tanymal jazýshymyn jaǵdaıym bar. Biraq, adam ómirinde baǵa jetpes asyly bolady. Men úshin ol –júzik. Eger ony taýyp alyp, menen kez kelgen nárseni surasa barymdy beremin dep jazǵan týyndy da. Osy bir sóılem Serikjannyń ómirindegi baǵa jetpes asylyn anyqtaýǵa sebepshi bolǵan.
Búginde ol: «Stıven Kıng úshin júzik qymbat bolmasa, meniń asylym-ÁDEBIET»,-deıdi.
Eńbekqor jigit, alla qýat berse, ómirimniń sońyna deıin aýdarmamen aınalysamyn degen oıda. «Osy baǵyttaǵy jumysymdy jalǵastyrýǵa bilim, eńbek, talap kerek. Qalǵanyn eńserý ońaı»,- deýde.
Serikjan, óz maqsatynan, oıynan bir sátte bas tartatyn adamdardy keshire almaımyn deıdi. Súıispenshilik, qulshynys, talap jáne eńbekqorlyq degen qasıetter adam balasyn shyńǵa shyǵarady dep kókeıine túıgen.
Dana halqymyz, «jasynda baıqary kóptiń, eseıgende aıtary kóp» desedi. Bul ataly sóz Serikjanǵa qaratylyp aıtylǵandaı. Óziniń 24 jasynda jalyn atyp, álem halyqtarynyń ádebıetin, ulttyq bolmystyń qalpyna salyp, eleýinen ótkizip, kúbisinde pisirip júrgen jigerli jastyń keleshegi kemel bolaryna eshkim shúbá keltirmeıdi. Qazaq balalarynyń saýattylyǵymen qyr asýyna tilekshi bolǵan ulannyń, Ular shyńnyń ushyna esimin qashap qaldyrary anyq. Sultanmahmut Toraıǵyrovsha aıtqanda, búgingi keıipkerimiz «qarańǵylyqtyń kógine kún bop shyǵar» bir sáýle.
