XIX ǵasyr qazaq rýhaniiatyna tań shapaǵy túsken kezeń. Bul dáýir ulttyq sanaǵa serpilis bergen ýaqyt edi. Oǵan saiasi bilik áser etpedi, qozǵaýshy kúsh –til, kórkem ádebiet bolatyn. Zamanynyń zańǵarlary Abai Qunanbaev, Ybyrai Altynsarin, Shákerim Qudaiberdiuly, Ahmet Baitursynuly shet el shyǵarmalaryn kórkem aýdarmaǵa súiene otyryp, qyr balalarynyń saýatyn ashýǵa, oi biiginiń qyrqasyna shyǵýyna yqpal etti.
Babalar izin jalǵastyrýshy jigerli jastar da bar. Ol XXI ǵasyrda úzeńgilesterinen oq boiy ozyp, kórkem aýdarmanyń arnasyn keńeitýge ózindik úlesin qosyp keledi.
Qazaqstannyń Shyǵys bóligi, Úrjar aýdany, Taskesken aýylynda 1997 jyly dúnie esigin ashqan Serikjan Qajytaevtyń da tańdaýy oqý-aǵartý salasyna túsken.
Álem ádebietiniń bir tamshysymen bolsa da bizdiń qoǵam sýsyndasyn degen oidy basshylyqqa alǵan órenniń sóz marjanyn terip, tárjimamen áýestenýine altyn uiasyndaǵy áke tárbiesi sep bolǵan. «A» dep aýzyn ashqanynda «kitapqa degen qyzyǵýshylyǵymdy ata-anam oiatty, olar baǵyt berdi»,- dep sózdiń basyn qos tumary týrasynda aityp bastady. Munysynan alyp ta, batyr da, ǵalym da, dana da anadan týylyp, ákeniń qanjardai ótkir kózqarasynyń nysanasynda býyny bekitinin taǵy da ańǵardyq.
Qarapaiym sharýa adamdarynyń otbasynda dúniege kelgen aýyl balasynyń ádebietke degen qushtarlyǵy kishi kezinen qalyptasqan. Tól tarihyn, salt-dástúrin, ult bolmysyn zerdelegen jastyń endigi maqsaty aýdarma arqyly álem halyqtary oqyp jatqan týyndyny qazaq tildi oqyrmanǵa jetkizý.
Negizgi mamandyǵy «Qazaq tili men ádebieti» pániniń muǵalimi. Ázilhan Nurshaiyqov, Júsipbek Aimaýytuly, Sháken Aimanovtar oqyǵan oqý ordasy, Muhtar Áýezov atyndaǵy Semei pedagogikalyq kolledjinde bilim alǵan.
Bilimger shaqta da, top jaryp júrgen altyn tuiaq, arda azamat stýdentter arasyndaǵy halyqaralyq Esenin oqýlary, Sáken Seifýllinniń 125 jyldyǵyna arnalǵan respýblikalyq aqyndar múshairasynda bas júldege qol jetkizse, Qanysh Sátbaevtyń 120 jyldyǵyna arnalǵan respýblikalyq aqyndar múshairasynyń III oryn iegeri, Tumanbai Moldaǵaliev atyndaǵy respýblikalyq aqyndar múshairasynyń arnaiy júldegeri atanǵan.
2016-2017 jyldar bozbalanyń taǵdyryn túbegeili ózgertti. «Júzik» atty shyǵarma ineniń kózinen ótetindei jup-jumyr týyndynyń jazylýyna túrtki boldy. Áigili Stiven Kingtiń bul jazbasy, Serikjannyń janserigine ainalǵan aýdarmaǵa kelýindegi alǵashqy basqaldaǵy boldy.
«Stiven Kingtiń «Júzik» degen shyǵarmasyn aýdardym. Ony dostaryma oqýǵa berdim. Olardyń pikirinshe, sátti aýdarma bolyp shyqty. Odan keiin, osy úrdisti jalǵastyrý kerek degen oi paida boldy. Sóitip, shaǵyn áńgimeler, suhbattardy aýdara bastadym»,-deidi Serikjan Qajytaev.
Kóbine orys tilinen aýdaratyn jas jigit, tárjimalaǵan kezde sózdiktiń kómegine júginetininde jasyrmady. Aýyspaly maǵynadaǵy sózderdi qaraidy eken. Qazirgi tańda ózin jetildirý maqsatynda aǵylshyn tilinen dárister alyp júrgen óren, Deniel Kizdiń álemdik bestsellerge ainalǵan «Eldjernonǵa arnalǵan gúlder» shyǵarmasyn qazaqi mentalitetke negizdep, oqyrmandarmen qaýyshtyrýǵa ázirlep jatyr.
«Shyǵarma aýdarar kezde júregime jaqyn, kóńilime jatatyn týyndyny tańdaimyn. Iske kirispes buryn, avtor jaily zertteimin. Ol kim? buny qalai jazdy? shyǵarmany jazǵanda qandai qiyndyqtarǵa tap boldy? Oqiǵa ornynda nendei erekshelikter bar ekendigine úńilemin. Halqynyń mentalitetin zertteimin. Mysaly, Baltyq jaǵalaýy elderi týraly jazsam turǵyndarynyń minez-qulqy jaiynda izdenem, keńes kezinde qandai adamdar turdy degen suraqtarǵa ózindik jaýap izdeimin. Onyń barlyǵyn jazyp, jumys ústelime ilip qoiamyn. Aýdarma kezinde maǵan kómek bolady. Bir týyndy jarty jyl aýdarylýy múmkin, bálkim 1 aida aiaqtaýym yqtimal. Onyń qiyndyǵy basqa ult ókiliniń minezin berý, qazaq mentalitetine kiriktirýde.»,-dep aǵynan jaryldy keiipkerimiz.
Serikjannyń eń uzaq ýaqyt aýdarǵan jumysy Týve Ianssonnyń «Mými-troll jáne barlyǵy» povesi. 136 bettik týyndyǵa eki jylǵa jýyq ýaqytyn sarp etken. Óziniń aitýynsha, balalar psihologiiasy eń qiyn dúnie. Kishkentailardyń oi-órisine Skandinaviia eliniń jazýshysynyń oiyn alyp kelip jetkizý, qazaqtyń balasynyń tilinde sóiletý aýyrtpalyq týdyrǵan.
Búginde 1 jyl 9 ai boiy bir shyǵarma aiasynda ter tókken jigittiń eńbeginiń nátijesi kórinis tappaq. Dál osy « Mými-troll» álem balalarynyń ertegileri degen taqyryppen baspaǵa daiyndalyp jatyr. Avtorlyq quqyqty alǵannan soń, óz qarajaty esebinen alǵashqy aýdarma jinaǵy jaryq kórmek. Tuńǵysh ret aýdarmasy kitap túrinde jaryq kórgeli jatqandyǵymen, Serkijannyń qorjynynda qazaq tiline aýdarylǵan 8 jazba bar. Bilimdar talanttyń talaiyna jazylyp, tas mańdaidyń artyndaǵy tamasha oidan aq qaǵazdyń betine túsken shet eldik shyǵarmalardy oqyrman qaýym, ádebiet portaldary men avtordyń áleýmettik jelidegi jeke paraqshasynan oqi alady.
Qalamnyń ushynan, ishki jannyń tebirenisinen shyǵatyn týyndyny óz qiialyńnan jazý bólek. Al, ózgeniń kózqarasyn, jan dúniesindegi sezimdi ózińnen ótkizip, basqaǵa sezdirý eki ese aýyr. Bul aýdarmashynyń tózimdiligin, psihologiialyq turǵyda qairattylyǵyn talap eteri aqiqat. Taza júrekten ǵana ádemi sóz shyǵatynyn eskersek, aýdarmaǵa kelý úshinde úlken júrek qajet. Serikjan Qajytaevtyń boiynan aryndylyq pen jastyq jalyn qatar ushtasyp, keshegi Abai salyp ketken tarlandardyń tanymdyq jolynda júrý degen ekiniń biri, egizdiń syńaryna berilmeitin baq aiaǵyna turaqtady.
Temirdiń salmaǵy, sózden aýyr emes. Kez kelgen jan beline bailai bermeitin «Til qudireti» atty shoqpardy kótergen keiipkerimiz ózgeden biik bolýdy kózdemegen. Onyń «sózdik qorym tolysqan óte bilimdi adammyn dep aita almaimyn»,-degen osy bir aýyz sózinen ulylyq-qarapaiymdylyqta ekenin ańǵarý qiyn emes.
Ol barlyǵy tájiribemen keletin alǵa tartýda. «Kitap aýdarý kezinde, týyndymen jaqsylap tanysyp shyǵamyn, qazaq tilindegi soǵan uqsas shyǵarmalardy oqimyn. Aýdarmaǵa úlken daiyndyqpen kelemin»,- dep, óz isine asqan jaýapkershilikpen qaraityndyǵyn baiqatýda.
«Aýdarmamen ainalysý tek maǵan ǵana tietin paida emes. Meniń oiymsha, bizdiń elge paidaly dúnie. Búginde qazaq tildi oqyrman sany azaiyp barady. Kózi ashyq, kókiregi oiaý adamnyń barlyǵyna málim jait. Kitap naryǵyn shetel shyǵarmalary basyp ketti. Biz áleýmettik jelide sáýir-mamyr ailarynda saýalnama júrgizdik. 290 adam qatysyp, onyń 70 paiyzy qazaqstandyq jazýshylardyń qandai shyǵarmalary bar ekenin bilmeitindigi anyqtaldy. Osy tusta oqyrmandar tildik qoldanys aiasyn taryltqany baiqalady. Álem balalary oqyp jatqan dúnieni, qazaq tildi orta oqýǵa tiis jáne laiyqty. Al olarǵa shyǵarmany aýdaryp berý bizdiń mindetimiz»,-deidi Serikjan Qajytaev.
Jas aýdarmashy, týyndynyń mazmunynda adamdar arasyndaǵy qarym-qatynas, qadir-qasiet, otbasylyq qundylyqtarǵa asa mán beredi. Onyń bir dáleli, tańdaýy túsken «Mými-troll» shyǵarmasynda otbasy qundylyqtary týrasynda jii aitylýy. Serikjannyń pikirinshe, internet zamanynda bala sanasyna otbasynyń mańyzy týrasynda maǵlumat sińirý turarlyq nárse bolyp otyr.
Shyǵystyń týmasy, shyǵarma aýdarǵan kezde ómirlik sabaq alatyn, sanańdy seńgir kókke aparyp, tumshalanǵan oidyń oramdarynan shyǵaryp, ia bolmasa, bar men joqtyń, qymbat pen arzannyń ara jigin ajyratyn beretin jaǵdailar týyndaitynyn da ashyp aitty.
Ol Stiven Kingtiń «Júzik» týyndysyn aýdarar kezdegi úzindisin oqi otyryp, ómirdegi basty qundylyǵyn aishyqtap alǵan.
Stiven King otbasyn qurǵan kezde neke júzigin satyp alady. Kúnderdiń kúni ony joǵaltady. Ol kezde jalańaiaq stýdent edim, qazir men álemdegi eń tanymal jazýshymyn jaǵdaiym bar. Biraq, adam ómirinde baǵa jetpes asyly bolady. Men úshin ol –júzik. Eger ony taýyp alyp, menen kez kelgen nárseni surasa barymdy beremin dep jazǵan týyndy da. Osy bir sóilem Serikjannyń ómirindegi baǵa jetpes asylyn anyqtaýǵa sebepshi bolǵan.
Búginde ol: «Stiven King úshin júzik qymbat bolmasa, meniń asylym-ÁDEBIET»,-deidi.
Eńbekqor jigit, alla qýat berse, ómirimniń sońyna deiin aýdarmamen ainalysamyn degen oida. «Osy baǵyttaǵy jumysymdy jalǵastyrýǵa bilim, eńbek, talap kerek. Qalǵanyn eńserý ońai»,- deýde.
Serikjan, óz maqsatynan, oiynan bir sátte bas tartatyn adamdardy keshire almaimyn deidi. Súiispenshilik, qulshynys, talap jáne eńbekqorlyq degen qasietter adam balasyn shyńǵa shyǵarady dep kókeiine túigen.
Dana halqymyz, «jasynda baiqary kóptiń, eseigende aitary kóp» desedi. Bul ataly sóz Serikjanǵa qaratylyp aitylǵandai. Óziniń 24 jasynda jalyn atyp, álem halyqtarynyń ádebietin, ulttyq bolmystyń qalpyna salyp, eleýinen ótkizip, kúbisinde pisirip júrgen jigerli jastyń keleshegi kemel bolaryna eshkim shúbá keltirmeidi. Qazaq balalarynyń saýattylyǵymen qyr asýyna tilekshi bolǵan ulannyń, Ular shyńnyń ushyna esimin qashap qaldyrary anyq. Sultanmahmut Toraiǵyrovsha aitqanda, búgingi keiipkerimiz «qarańǵylyqtyń kógine kún bop shyǵar» bir sáýle.
