«ATAMEKENNEN» shyǵyp, kóleńkeli jerlermen kóligime qaraı kele jatyrmyn. Sol kósheni boılap, maǵan qarsy bir adam keledi. «Aqyryn júrip, anyq basyp» kele jatqan adamdy birden Qaınar Oljaı aǵama uqsattym. Biraq, jaqyndaı bere kúmándanyp qaldym. Murty joq eken. Sóıtip, dál qasynan ótip bara jatyp taǵy bir qaraı salaıynshy dedim. Qarasam, Qaınar aǵamnyń ózi. Dál ózi!
Murty ǵana jetispeıdi.
– Assalaýmaǵaleıkým, aǵa! – dep amandastym.
– Ýaǵaleıkýmassalam!– dedi.
Ózi oraza ustap júr eken. Shamasy, túski úziliste «QazMedıa ortalyǵyn» mańaılap serýendeıtin sıaqty. Qolynda júrektiń qaǵysyn retteıtin dári.
Hal-jaǵdaı surasyp bolǵan soń:
– Óleń qalaı, jazyp júrsiń be? Anda-sanda jazǵandaryńdy oqyp turam, – dep jyly pikir bildirdi. Qýanyp qaldym.
Óıtkeni, ótken jyly bir otyrysta Qaınar aǵamnyń Muqaǵalıdy, Tumanbaıdy, Qadyrdy jatqa oqyp, qazaq poezıasy týraly tushymdy pikir aıtyp, ádebıetshi ǵalymdardan kem túspeı kelistirip taldaǵanda tań qalyp edim…
Óleń suraǵan aǵama, keshe jazǵan bir óleńimdi oqyp berdim…
«Sondaǵy Márıamnyń aıtqan sózi» degendeı, oqyǵan óleńim osy boldy.
***
Júrekke tán izgilikke umsyný,
Jalyndaǵan ańsar sezim – ot-alaý.
«Jalǵyzbyn…» dep jabyǵady
bir sulý,
Jalǵyzdyq ta sulý bolady eken-aý!
Jamaly bar,
Tań sekildi jańa atqan
Janarynda jalt-jult etip
taza baq.
Sulýlyqpen súıinshilep,
Jaratqan
Jalǵyzdyqpen ketipti ony jazalap.
Bilem,
Sezem,
Qylyq emes esh quptar,
Jazyqsyz jan
Jazmyshqa kiriptar.
Sulýlyqta ókinish bar, óksik bar,
Jalǵyzdyqta qorqynysh bar,
kúdik bar.
Taǵdyr bólek,
Jan, muń bólek bizdegi,
Ǵumyr bireý.
Onyń ózi shekteýli.
Sulýlyqta salqyndyq bar kúzdegi,
Jalǵyzdyqta jylylyq
bar kóktemgi.
Degbir qashyp,
Demde shógip kóńil – nar,
Janǵa batar orman oıdyń zil júgi.
Sulýlyqta jańylysqan ómir bar,
Jalǵyzdyqta saǵynysh bar
jyp-jyly.
Armanyma bolmaı yntyq, yntyzar,
Bálkim, men de bilmes edim baq qunyn.
Sulýlyqta shattyq ún bar, kúlki bar,
Jalǵyzdyqta tátti muń bar,
Tátti muń!..
Qanshama ret,
Bul ómirde ólsheýli,
Baq pen nala,
Aq pen qara arbasty.
Sulýlyqta qoshtasý bar eń sońǵy,
Jalǵyzdyqta mahabbat bar alǵashqy.
Bári ótkinshi,
Sezingeniń,
Sezgeniń,
Tyńdaý kerek júrek únin, áýezin.
Sulýlyqta ómiri bar ózgeniń,
Jalǵyzdyqta jalǵyz jup bar.
Ol – óziń!
[caption id="attachment_18510" align="alignright" width="183"]
Qaınar Oljaı[/caption]
TALDAÝY – oqyrman Qaınar Oljaıdan
Bári ras. Biz óleń suradyq. Qalqaman baýyrymyz meselimizdi jyqpaı «keshe jazǵan óleńim edi» dep oqyp berdi. Saraıda, úıde, tipti ótkendegideı dámhanada emes, kezdesýde keshte emes, topty adamǵa, kútken qaýymǵa emes jalǵyz ózimizge kósheniń tap ortasynda taltúste oqylǵan óleń qatty tolqytty. Jalǵyz qalǵan sulýlar – tarıhtan talaı belgili. Óz klasıkterimizdiń de kórkem dúnıesi bolǵan.
Aldymen aıtarymyz, Qalqamannyń bul qubylysqa qoryqpaı barýy. Jáne batyl qadam ózin aqtaǵan – óleń tarıhı taptaýryn emes. Sony. Tyń. Kórkem. Áserli. Oıly. Tutas óleń retinde sulýlyq pen jalǵyzdyqty salystyrýy – tapqyrlyq. Jalǵyzdyq pen sulýlyq birde kún men túndeı qarama-qaıshylyq kórinisi, birde dombyranyń eki ishegindeı ortaq ún beretin úılesim belgisi retinde órilip otyr. Turyp tyńdaǵan óleńnen aldymen osyndaı sheberlikti ańǵardyq. Keshegi Jumekenniń bıigine búgin Qalqaman shyǵa alsa, qazaq poezıasynyń asyǵynyń alshysynan túskeni emeı, nemene!
Jumekenniń jyry bólinip taldanbaıdy. Jeke shýmaqty alyp jalaýlatý múmkin emes. Tutas óleń – quıyla salǵan qorǵasyn. Salmaǵy aýyr. Óz bederi bar. Bir bóligin jekelep ustaý da, qaraý da múmkin emes. Myna óleń de, bizdiń bala kezimizde talaı balqytqan qorǵasynymyz sıaqty tutasyp jatyr. Sońy, taǵy, Jumekenge tán pálsapamen aıaqtaldy. «Jalǵyzdyqta – jalǵyz jup bar. Ol – óziń». Áýezovshe rıza bolǵanda: «Páli!»
Óleń emes, prozadan bul pálsapaǵa balama izdesek: Maǵaýınde tunyp tur. «Men». «Jarmaq». Oıly óleń áý-bastan bizge unaıdy. Oısyz óleń Qunanbaısha aıtqanda, jaıdaq sý sıaqty. Shalpyldatyp óte shyǵasyń. Oıly óleń bolsa tereńine batyrady. Rahat. Shyqqyń kelmeı, shyǵa almaı júrgeniń. Tutas óleń retinde Qalqamandy Jumeken bıigine jaqyndatqan bul týyndydan ózimiz saǵynyp júrgen bir kezdegi Qadyr aqynnyń tamasha tapqyrlyǵyn qaıta jolyqtyrdyq. Demek, aqyn, inimizdiń Qadyrdyń da bıigin alǵany anyq. Qınalmaı.
Qadyr talantynyń bir kórnisi
kontrasty oınata bilýi.
«Sulýlyqta qoshtasý bar eń sońǵy,
Jalǵyzdyqta mahabbat bar alǵashqy».
Nemese:
«Sulýlyqta salqyndyq bar kúzdegi,
Jalǵyzdyqta jylylyq bar kóktemgi».
Alǵashqy men eń sońǵyny, jylylyq pen salqyndyqty shendestirý arqyly bul óleń tereń oıǵa jeteleıdi. Qadyrdyń kúshi ár shýmaqtyń sońǵy eki jolynda tanylatyn. Ondaı shtangany //«beltemir» degen jasandy sóz emes/ Qalqaman da qınalmaı kótere alady eken.
Qazaq aqyndarynyń sheberliginiń bir belgisi – alıterasıa. Oıyńdy dál jetkizetin sózdiń báriniń bir áripten bastaý ońaı syn emes. Naq myqtysy, álgi, Qadyr jaryqtyq edi. «Boz dala, qushaǵyńdy ash, qozyń keldi, // Boz tarta bastappyn-aý ózim de endi. Bozańnan izdeıdi kóp boz úılerdi, //Bozańnan izdeıdi kóz boz ińgendi» dep bozdatqanda kim Qadekeńe teń kelsin! Bizdiń aqyn baýyr, poezıadaǵy bul qarýdy jetik meńgergen. Nanbasańyzdar birinshi shýmaqty oqyp shyǵyńyzdar: kileń «J» árpine bastalyp tur. Mynaý muhıttyń sýy men qurylyqtyń qara jeri bir-birimen toqaılasarda aldymen sansyz araldar bolyp ketedi. Tipti, Astana men Almaty arasynda kúndiz ashyq aspan astynda ushaqpen ushsańyz Balqashtyń arǵy Alataý jaq jaǵasynan sondaı kórinisti baıqaısyz. Nemese dala men orman túıilisken jerde de shoq-shoq aǵash, oıdym-oıdym alqap turmaı ma. Sol sıaqty birinshi shýmaqtaǵy «J-nyń» ekpini ekinshi shýmaqta da entigin basa almapty:
Jamaly bar,
Tań sekildi jańa atqan,
Janarynda jalt-jult etip taza baq.
Sulýlyqpen súıinshilep,
Jaratqan
Jalǵyzdyqpen ketipti ony jazalap.
Qandaı úılesim. Qalqamannyń ózi oqyǵanda tipti qulpyrǵan. Bizdiń sholaq tilimizdiń aıta almaıtyn árpiniń biri osy «J» aqyn inimizdiń aýzynda qalaı jalt-jult etedi deseńizshi. Hosh. Endi shýmaqty qoıyp tarmaqtarǵa kósheıik. Munda da týra Qadyrdaǵydaı baltalasań buzylmas tirkester tunyp tur.
Ǵumyr bireý.
Onyń ózi shekteýli.
Jaıshylyqta árkim aıta salatyndaı kórinetin bul oıdy Qalqaman jaınatyp-aq jibergen eken. Aıtalyq, ala-qula kıimdi kóshede opyr-topyr júrgen topty bozbala qandaı, al, denelerine quıyla salǵandaı biróńkeı saltanatty kıimmen sherý tartyp, sap túzep bara jatqan soldattar qandaı. Jaı aıtylatyn oı men Qalqamannyń qalamynan týǵan tirkesti tek osylaı salystyrǵan lázim.
Taǵy bir tirkesti qarańyz:
Baq pen nala,
Aq pen qara arbasty.
Óleńniń bir jolynyń ózi ishki uıqasqa qurylǵan. Bul Ótejanda kezdesetin edi. Qalqaman inimiz bir óleńin oqý arqyly qazaq jyrynyń taǵy bir jampozy, Ótejandy bizdiń eske salǵan. «Muńlyq kózdiń jasy qusap, Asyǵys-aq qulaǵysh. //Kók teńizden jetken bizge, //Ótken jylǵy jyly aǵys» deıtin Ótekeń, bir shýmaqtyń ishindegi tarmaqtardyń ózinde birneshe uıqas jasap. Bizdiń bala da kem emes. Sosyn: «Baq pen nalańyz» «aq pen qarańyzǵa» uıqasyp qana turǵan joq. Manaǵy Qadyrdyń, keıin Jarasqannyń qolynan kelgen kontrast atoılap aldan shyǵa kelgende qatty qýandyq. Óleńdi óleń etetin ishki qarsylyq qoı. Bala kezimizde tasqa tasty soǵyp ushqyn shyǵarýǵa áýes edik. Keıin, ony árkim «bolgarka» atty saıman arqyly shoq-shoq etip shasha alatyn bolypty. Myna kontras ta sondaı, biz úshin beınetti, Qalqaman úshin tym ońaı shoq shyǵarý ǵoı. Aıtpaqshy, munyń aldynda keltirgen mysalymyzda taǵy bir kontrast «shoq ushqyndatý» turǵanyn eńdi ańǵardyq: Súıinshileý men jazalaý! Taǵy bir tirkesti túrtip qalaıyq:
Taǵdyr bólek,
Jan, muń bólek bizdegi…
«Túrtip qalaıyq» demekshi, aýylda saman kirpishten qalanǵan, laı sylaqpen sylanǵan qoralar bolatyn. Aınala bergende shyntaǵyń nemese tobyǵyń tıip ketse bir ýys topyraǵy saýlap túsip qalatyn. Ol qoranyń ǵumyry uzaqqa barmaıtyn. Al, alystaǵy betkeıde tórt ne alty qyrly, árbir qyry qulaqsha bolyp bitetin, sol qulaqshanyń ústine aq tas qoıylǵan zırattar turatyn. Kóne kóz, quıma qulaq qarttar bizdiń bala kezimizde «bulardy qalmaqtyń qas sheberleri qalaǵan» desetin. Qabanbaılar, Jánibekter, Baraqtar, Boranbaılar ata mekendi qaıta azat etýge kelgende aldynan shyqqan zırattardan úsh ǵasyrdan astam ýaqyt ótse de bir tas sýsyp qulaǵan emes. Sol qalpy tur. Aýǵanstandaǵy, Sırıadaǵy kóne zaman eskertkishterin qıratqan doly kúshterden saqtasa áli myń jyl myńq etpesi haq. Dombaılaý men sheberliktiń arasy osyndaı. Qalqamannyń myna bir tarmaǵy sol qas sheberdiń isi. Ar jaǵynda taǵy Qadyr ákesine jaqyndyǵy ańǵarylady: «Qany birge bolǵannan qandaı paıda, //Bolmaǵan soń shyǵarda jany birge» dep edi ol rýhanı ákesi.
Iá, árkim bólek ómir keshedi. Jalǵyzdyqtaǵy sulýdan sen múlde bólek ómir keshesiń. Qaradúrsin tilmen aıtqanda osylaı. Ony Qalqaman óleńmen ózgeshe órgen eken.
Týra osy tirkeske qatysty taǵy bir oı mynadaı: Kezinde talaı aqyn bir joldy eki-úshke syndyryp jazýǵa qumar boldy. Eki túrli sebebi bolsa kerek. Birinshisi: orys aqyny Maıakovskııden qalǵan úlgi. Sáken aǵamyz sol uıyqqa «Sovetstanymen», «Ekspresimen» túsip ketip, shyǵa almady. Onyń saıası naq baǵasyn Maǵaýın bergen. Biz ol jaǵyna jolamaı, óleń qurylysy retinde mysalǵa alyp jatyrmyz. Ekinshi sebep: aqsha. Sovet zamanynda óleńniń ár jolyna sommen eseptep aqsha tóleıtin. On bir býyndy tirkesti soǵymǵa soıylǵan jylqynyń kári jiligin úsh jerinen shaýyp tastaǵan sıaqty úshke bólip berseń úsh ese kóp qalamaqy alasyń. Qarapaıym esep. Biraq, oǵan da sheberlik kerek. Sovet zamanyndaǵy qazaq poezıasynda óleńdi osylaı taramdap jazǵannyń eń myqtysy ári talassyz talanttysy – bizdiń taǵy bir tabynatyn aqymyz Toqash Berdıarov edi. Ol kisi zań men aqshaǵa baǵynbaı ótkenin búgingi urpaq bile qoımas. Óleńniń yrǵaǵyna ǵana baǵynǵan ózgeshe qudiret ıesi edi.
Taǵdyr bólek,
Jan, muń bólek bizdegi… arqyly myna bala sol Toqash aǵamyzdy da eske túsirip ketkenin qarashy. Áıtpese, myń jerden bólshektep tastasań da óleńińe soqyr tıyn berip jatqan úkimet joq, bizde. Demek, Qalqaman da ne Maıakovskııge eliktemeı, ne qalamaqyǵa qyzyqpaı, tek óleńde bolatyn ishki ıirimge baǵynyp osylaı jazǵany anyq. Taý óziniń tasymen, kól balyǵymen, aǵash japyraǵymen kórikti desek, óleńniń basty talaby – teńeýlerinde. Qalqamannyń Astananyń kóshesinde ózimizdiń suraýymyzben oqyǵan óleńi álbette teńeýden quralaqan emes. Teńeý bolǵanda qandaı. «Demde shógip kóńil – nar» dep jazypty. Kóńildi narǵa teńegen. Aýyz-eki tilde tek tulǵaǵa «nar» degen anyqtaýysh qosatynbyz. Kóńildiń qandaı zor bolǵanyn «nar» degen teńeý ádemi beıneleıdi eken. Al, sol nar kóńil demde shógip ketse, tosyn jáıtti kórgeniń ne estigeniń. Bul jerdegi tosyn jáıtińiz – sulýdyń jalǵyzdyǵy.
Kelesi ádemi teńeýlerge toly ekinshi shýmaqty, biz, mana basqa mysal: bir dybystan bastalatyn joldary bar alǵashqy shýmaqtyń toıy tarqamaı jatqan jalǵasy retinde keltirgenbiz. Osy oıly da sáýleli ekinshi shýmaqtyń basqy eki tarmaǵynda sondaı tunyq, taza teńeýler tur:
«Jamaly bar,
Tań sekildi jańa atqan
Janarynda jalt-jult etip taza baq».
Janarda taza baqtyń jalt-jult etkeni – erekshe beıneleý emes pe. «Júrektegi nur», «kóńildegi kir» degendeı kúndelikti aýzymyzda júretin sózder emes, ózi de taza baqtyń janardan jalt-jult ete qalýy – aqyndardyń atasyndaǵy «jas júrektiń saýsaq jaıǵany» sıaqty anaý-mynaý aqynnyń qanjyǵasyna baılana qoımas olja shyǵar. «Tań sekildi jańa atqan» degen teńeý – sulýdyń janarynyń sıpaty. Sol jańa atqan tań sekildi janarda taza baq jalt-jult ete qaldy. Bizdiń bala sheberlikti attaı erttep mingen eken. Álgi, atasynyń saýsaǵyn jaıǵan jas júregi alystaǵy Aıǵa talpynatyny bar edi. Mynanyń odan qaı jeri kem! Eger, osy eki joldaǵy jalǵyz útir «Jamaly bar» tirkesinen keıin emes, «jańa atqan» tirkesine keıin qoıylsa, onda «tań sekildi jańa atqan» teńeýi Jamaldyń, ıaǵnı, kóriktiń sıpatyna aınalar edi. Ol halyq ánine aınala bastaǵan baıyrǵy aqyndardyń bárinde bar ǵoı: «ajaryń ashyq eken atqan tańdaı….» Joq, bizdiń bala ol tustan ótip ketken: «Jamaly bar» – ózi bólek sıpattama da, al, bir emes, birin -biri ústemegen eki teńeýli «Tań sekildi jańa atqan //Janarynda jalt-jult etip taza baq» – jeke otaý tikken erekshe baılam. Biz sıaqty paqyryńyz baıqamaıtyn, aqynnyń qyraǵy kózi, bálkim mańdaıdaǵy emes kókirektegi kózi ańǵaratyn aıryqsha sát. Bárekeldi, baýyrymyz!
At ústi sholyp shyqpaı, myna óleńdi ájelerdiń qylshyqty eshkiniń júnin tútkenindeı etip barynsha baıyptap oqysańyz, taǵy bir tustan tamasha teńeý tabylady: «Janǵa batar orman oıdyń zil júgi». «Orman oı» da – tapqyrlyq. «Qalyń oı», «batpan oı», «aýyr oı» degender kúndelikti qoldanysta júredi. «Orman oı» bolsa tyń teńeý. «Oı ormany» – marqum Qadekeńniń kitabynyń aty – qubylystyń sıpattamasy, Qalqamannyń «orman oıy» bolsa – aǵanyń sońynan sóz oınatý ǵana emes, jańa teńeý tabý. Ári qaraıǵy «orman oıdyń zil júgi» – manaǵy bir teńeýdi ekinshi teńeý ústemeleıtin sheberliktiń jalǵasy. «Zil» sózi kóbinese anyqtaýysh maǵyna berý úshin «zildeı» dep aıtylatyn. Ózi arǵy tórkininde «pilmen» týystas. Pil áli kóz aldymyzda, daladan kórmesek te, zoobaqta turady. Jas kezimizde Qaraǵandy zoobaǵynda sóıleıtin Batyr atty pil bolǵan. Biz ol kezde jastar gazetiniń tilshisi «Pil til qatty» dep maqala jazǵanbyz. Hosh. «Pil» sózi de, ózi de áli bar haıýan desek, al, «zil» dep babalar onyń jaqyn týysy ári soltústik óńirge beıimdelgen mamontty ataǵan. Ǵalymdar tabylǵan súıekteri, tipti, tutas qańqalaryn zerttegen ǵalymdar onyń turqy da, salmaǵy da qazirgi pilden iri ekenin anyqtaǵan. «Zildeı» degendi estisek, qulaǵynyń ózi qalqandaı, tumsyǵynyń ózi qubyrdaı pilden de aýyrdy kózge elestetemiz. Sulýdyń janyna jalǵyzdyqtyń qandaı salmaq túsiretinin osydan ańǵaryńyzdar, Qalqamannyń oqyrmandary.
Poezıadaǵy taǵy bir tásil – ústemeleý. Áserdi arttyrý úshin kerek. Aıaýly aqynymyz bolǵan Tumanbaıdyń eleýli «Etik» atty óleńinde balalyq shaǵyn «ash jatyp, sýyq úıde uıyqtap júrdim» dep sıpattaıdy. «Ash jatýdan» sońǵy «sýyq úıde uıyqtaý» óleńdegi ústemeleýdiń eresen kórinisi. Taǵy bir Moldaǵalıev, ıaǵnı, Juban aqyn «Sel» poemasynda ústemeleý tásilin ǵajap qoldanady. Bul utymdy qarýdy Qalqamannyń óleńinen de taptyq.
«Sulýlyqta ókinish bar, óksik bar,
Jalǵyzdyqta qorqynysh bar,
kúdik bar».
«Ókinish bar» dep qoıa salýǵa da bolady. Biraq, sulýlyq qasiretin jerine jetkizý úshin jáne «óksik bar». Jalǵyzdyqtyń qashan da adam qorqytatyny belgili. Jalǵyz qalǵanda keń saraıda otyryp ta, tar qapasta otyryp ta qorqatynyń haq. Al, Qalqamen sol qorqynyshqa «kúdikti» ákelip ústemeleıdi. Tabylǵan tásil. Ádemi ádis. Óleńniń órisin keńitken sheberlik.
Endi, taza óleń tehnıkasyna toqtalaıyq. Bul talapty qazir /2016 jylǵy maýsym aıynyń ortasynda/ Eýropa elderi arasynda birinshiligi qyzý ótip jatqan fýtbol oıynymen salystyrýǵa bolar. Fýtboldyń áseri golda ǵana emes, oıynshylar kórsetetin sheberlikte. Óleń de sol sıaqty. Aıtaıyn degen túpki oıy – gol da, soǵan jeter joldaǵy kórkemdik kestesi – tehnıka. Qalqamannyń jalǵyzdyq pen sulýlyqqa arnalǵan óleńi onyń óleń ólshemin qapysyz meńgergenin baıqatady.
Óz basymyz býyndary artyq-kem, uıqastary olpy-solpy jyrdy táýir kórmeımiz. Ókinishke oraı, qazir solaı jazatyndar kóbeıip ketti. Ol úrdis tek Muhtar Maǵaýınnyń jankeshti izdeýleri men zertteýleriniń arqasynda HH ǵasyr oqyrmandaryna oralǵan on úshinshi-on jetinshi ǵasyrlarda ómir súrgen jyraýlarǵa tán bolsa kerek edi. Odan beride qazaq jyrynyń kóshi túzelgen. Shamasy Qojabergen jyraý deıdi ǵoı, kim tolǵasa da «Qarataýdyń basynan kósh keledi» shyqqannan beri ýaqytta qazaq óleńi ólshemge túsken. Árbir tarmaǵy úsh býnaqtan turady. Bir býnaqta ne úsh, ne tórt býyn kezdesedi. Tarmaqtyń ózi ne on bir býyndy, ne jeti-segiz býyndy. Bir shýmaǵynda tórt tarmaq bolady. Qansha shýmaq bolyp shyǵýy aıtar oı men terbegen sezimge qatysty. Biz muny Ahmet Baıtursynulynyń eńbeginen óz qolymyzben kóshirip, bir dápterimizdiń alǵashqy betine jazyp alyp edik. Ol dápter Almatyda, ózimiz Astanadamyz, tek mıda qolǵan sulbasymen keltirip otyrmyz. Osynyń naǵyz standartyn Abaı Qunanbaıuly jasaǵan. Sosyn, ózi izdeniske baryp «Segiz aıaqty» týdyrdy. Qazaq jyrynyń jáne bir zańǵary Shákerim de osy standartty ustandy. Abaıdyń óz aldyndaǵy Shortanbaı, Dýlat, Buqar jyraýdy synaý sebebi, «óleńderiniń bári jamaý, bári quraý» deýi – ana aqyndardyń osy standartty saqtamaýynan. Shortanbaılar jyrynyń standartqa syımaı qalýy da túsinikti – olar aýyzsha aıtty. Otyryp jazǵan joq. Aldaryndaǵy Qaztýǵan, Shal, Asan Qaıǵy, Jırensheden qalǵan ólshemsiz óleńder qulaqtarynda turdy. Olar – aýyz ádebıetiniń alyptary da, Abaıdan qazaqtyń jazba poezıasy bastalady. Sol Abaı standarty boıynsha, qazaq óleńiniń ólshemin buzbastan sulý da minsiz jyr jazýǵa bolaryn Qasym men Syrbaılar dáleldedi. Solarmen birge soǵysqan, bizdiń eń tushshynyp oqyǵan aqynymyz Toqash Berdıarovty qarańyz, óleńniń bir tarmaǵyn úsh, tipti tórt jolǵa bólip jazǵanmen báribir býnaq pen býynnyń ólshemin saqtaǵan. Bir óleńindegi barlyq shýmaqtar bir erejege baǵynǵan. Odan beride eń talantty tórttik: Muqaǵalı, Saǵı. Qadyr, Tumanbaıdy tekserińiz. Sońǵy úsheýi shýmaq pen tarmaqqa, odan býnaqqa qoıylatyn, kezinde Ahmet Baıtursynuly sıpattap bergen talapty tolyq saqtaǵan. Týra ereje buzbaı-aq avtokólikti sheber aıdaıtyn júrgizýshiler sıaqty. Tek, Muqaǵalıda ara-tura bir shýmaqta tórt emes, besinshi artyq tarmaq kezdesip qalady. Onyń ózi sońǵy tórtinshi tarmaqqa uıqasyp jatqandyqtan jáne tórt tarmaqqa syımaǵan jeke bir oıdy kóterip turǵandyqtan keshirimdi kórinetin. Buǵan Muqaǵalıdyń bula minezi qosylǵan soń, jarasymdy da bolatyn. Áıtse de, tarmaq ishindegi býnaq pen býynda Muqaǵalı esh ereje buzbaıdy.
Qazaq poezıasynyń búkil klasıkteri saqtaǵan osy ólshemniń keıingi jyldary jappaı buzylýy – bizdiń ishimizge syımaı júrgen jáıt. Táýelsizdik degendi óleń erejesin buzýmen shatastyrmaý kerek edi. Attaryn atamaı-aq qoıalyq, bir kezde Baıtursynuly ǵylymı qalyptap ketken óleń ólshemin buzýshylardy kórsek, oqymaı ketemiz. İshinde qandaı altyn oı jatsa da, aınalyp ótemiz. Basqa amalymyz joqtyqtan. Jol erejesin buzǵandar aıyp tóleıdi, al, Abaı qalyptastyryp, Ahmet zańdastyrǵan óleń ólshemin buzýshylarǵa budan basqa sharamyz joq. Olardy Abaıdy estimegen saýatsyz deýge uıalasyń. Shetterinen «alashym» dep óńmeńdeıtinderine qarap Ahmet aqsaqaldyń eńbegin oqymaǵan deýge qımaısyń. «Aqynbyz» keýde qaqqandaryna qarap, Abaıdan Ótejanǵa deıingi klasıkterdi bilmeıdi deýge senbeısiń. Óleń ólshemin ádeıi buzyp júrgen aqyndar poezıasyn nemen salystyrýǵa bolady? Taptyq: qaıyń men qaraǵaıy, úıeńki men shyrshasy, sámbi tal men kók teregi joq, tek óz betimen qaraaǵash ósken jerdi park dep ataǵan sıaqty eken. Al, táýbe, bizdiń Qalqaman baýyrymyzdyń parki aram ósken aǵashtan taza eken.
Abaıdan qalǵan poezıa baǵyna óz ekken árbir taldy aıaýly qolmen mápelengen. Qadyrda, Tumanbaıda, Saǵıda, osy tusta taǵy bir aryndy aqyndy qosa ketelikshi, Júsip Qydyrovta bolǵan jaýapkershilik jas aqynnyń boıynan tabylypty. Bir shýmaqta tórt tarmaq. Tórt tarmaq tegis úsh býnaqtan turady. Ekeýi tórt, bireýi úsh býyndy úsh býnaq qosylǵanda on bir býyn shyǵady. Áriden bar, Abaıdan soń tolyq tulǵasymen boı kóterip kúlli álemge men-mundalaǵan, Muqaǵalıdyń ózi «qasıetinen aınalǵan» qazaqtyń qara óleńi. Bizge budan artyq ne kerek!
Sosyn, bizdiń bala, osy qara óleńge shalys uıqasty qoldanypty. Shalys uıqas: 1-2-1-2 ońaılyqpen jazylmaıdy. Odan 1-1-2-1 uıqasy jeńildeý. Qalqaman barǵan soń qıynǵa barypty. Ári sońǵy, uıqasatyn býnaq úsh býyndy eken. Tórt býyndy bolsa taǵy ońaıyraq bolar ma edi. Alǵash uıqasqa ilikken «umsyný» men «bir sulý» qalaı syńǵyrlap tur. Jaı uıqasqan sózder emes, birin-biri tolyqtyratyn mánderi bar. «Taza baq» pen «jazalap» ta minsiz uıqasady. «Kóńil – nar» men «ómir bar» uıqasyn Qadyrdan ǵana tabar edińiz. Qazaq poezıasynyń baǵy bar shyǵar, Qadekeńniń ónegesi laıyqty jalǵasyn taýypty. «Baq qunyn» men «tátti muń» uıqastary da sózdiń áýezimen qatar mánniń jalǵastyǵyn ańǵartady.
Mine, aqyn Qalqaman Sarınnyń bir óleńi bizdiń qalamdy osylaı oıatty. Tolǵandyrdy. Kezinde Qadyr aǵamyzdyń shyǵarmashylyǵy týraly «Óleńge – myrza, ómirge – «yrza» degen maqala jazǵanbyz. Keıin bir aqynnyń jastar ótkizgen jyr keshinen áserlenip, «Esenǵalıǵa túsken esep» atty maqala jazyp tastappyz. Ekeýi de óz ýaqytynda «Qazaq ádebıeti» gazetinde jarıalandy. Endi Qalqamannyń kóshede, toqtap turyp oqyǵan óleńin taldadyq. Úsh tolǵanys. Úsh býyn. Shamasy eń kórnekti ókilderi shyǵar. Biz úshin. Aıtpaqshy, biz onyń óleńinen alynǵan áserdi jazdyq. Al, óleńniń qandaı sezimge bólegeni ishimizde qaldy. Áser men sezim – eki bólek uǵymdar. Álgi sulýlyq pen jalǵyzdyq sıaqty. Taǵy bir shabyttanǵan shaǵynda aqyn baýyrymyz áser men sezim týraly da qos órimdeı órilgen óleń jazyp tastasa, qýanar edik.
"Aqıqat" jýrnaly
