Jaýlap alýshylar aldymen bul halyqtardyń jańa qalyptasyp kele jatqan memlekettik júıesin joıady. Memlekettik tutastyq jáne táýelsizdik sımvoldaryn birjola joq etýge, qoǵamnyń ózin-ózi qorǵaı alý qabiletinen aıyrýǵa kúsh salady. Munda orys bıligin ornyqtyrý barysynda qoldanylǵan sharalar – jańa bılikti qabyldaǵysy kelmegen tatar, bashqurt jáne noǵaı myrzalaryn jer ıelikterinen aıyrý, al qaısibirin ishki Reseıge jer aýdarý, al bılikti moıyndaǵandaryna túrli jeńildikter jasap, qoldaý kórsetý, bılikke tartý túrinde júredi.
Jergilikti bıleýshi toptan qalǵan úıler, saraılar, qunarly jerler ishki Reseıden qonys aýdarǵan orys pomeshıkterine, kópesterine jáne din qyzmetkerlerine úlestiriledi. Jańa terıtorıadan jer alyp baıýdan úmitker túrli buzaqy, azǵyn elementterge, qojasynyń ezgisinen qashqan bosqyn sharýalarǵa túrli zańdastyrylǵan jeńildikter jasalynady, olardyń jańa geografıalyq jáne etnıkalyq ortada baýyr basyp ketýine qajet túrli saıası-ekonomıkalyq jáne mádenı sharalar iske asyrylady.
Otarlaýshy ákimshiliktiń osy maqsatqa qoldanǵan irgeli sharalarynyń biri – atalǵan halyqtardyń ómirinen Islam dinin ysyrý edi. Metropolıa otarlaý úrdisi barysynda pravoslavıalyq Reseıge qarsy Islam dininiń qorǵanys-uıytqylyq jáne rýhanı qarsylyq uıymdastyrýshy kúsh mindetin atqaratynyn jaqsy túsingen.
Sondyqtan da Islam dininiń túrki halyqtary ómirindegi yqpalyn aldymen álsiretip, sońynan joıýǵa úlken ynta qoıady.
Máselen, tek 1742 jyly ǵana bir Qazan ýezindegi 546 meshittiń 418-iniń qıratylǵanyn aıtsa da jetkilikti.
19 ǵasyrdyń sońy 20 ǵasyrdyń basynda óziniń basqarý júıesin Ortalyq Azıaǵa jaıa bastaǵan Reseı otarshylary tatar, bashqurt jáne noǵaı elderin baǵyndyrýda qoldanǵan ádis-aılasyn endi jańa elderdi baǵyndyrýǵa da qoldana bastaıdy.
Negizgi tirshilik kózi – atamekeninen, salt-dástúrinen, tól mádenıetinen aıyrylý qaýpi endi osy elderge de tónedi. Al Reseı otarshyldyǵy sıaqty memlekettik deńgeıdegi uıymdasqan dúleı kúshke qarsy tura alý úshin soǵan deńgeıles uıymdasqan materıaldyq jáne rýhanı kúsh qajet edi.
Reseı qolastyndaǵy túrki halyqtaryn tutas bir maıdanǵa biriktirgende ǵana ondaı kúsh qalyptastyrý múmkin edi.
Túrkishildik jáne ıslamshyldyq (pantúrkızm jáne panıslamızm) mine, osy orys otarshyldyǵyna qarsy kúres kezinde ómirge keldi.
Basqasha aıtqanda pantúrkızm men panıslamızm qorǵanýshylar ıdeologıasy bolatyn.
Reseı ımperıasynda 20 ǵasyrdyń bas kezinde túrki halyqtary arasynda ult-azattyq ıdeologıasy qalyptasa qoımaǵan jaǵdaıda olardyń otarlyq ezgige qarsy qozǵalysy aldymen jalpy ıslamdyq qozǵalys aıasynda júredi. Al, onyń uıytqy, baǵyt berýshi ortalyǵy Memlekettik Dýma quramyndaǵy Musylman fraksıasy edi.
Mine, osy negizgi mazmundy ult-azattyq sıpattaǵy ıslam qozǵalysynyń uıytqysy quramynda Ismaıl Gaspırınskıı, Sadrı Maksýdov, Alı-Mardan-Bek Topchıbashev, Sálimgereı Jantórın sıaqty qaıratkerler bolǵan.
Qazaq qoǵamynan Musylman fraksıasynyń qyzmetine belsendi túrde atsalysqandardyń arasynan, árıne, eń aldymen Álıhan Bókeıhanuly jáne Mustafa Shoqaıulyn ataǵan jón, týra osydan 80 jyl buryn, ıaǵnı 1916 jyly jeltoqsanda Mustafa Shoqaıuly Álıhan Bókeıhanulynyń usynýy boıynsha Musylman fraksıasy búrosynyń hatshysy bolyp bekitildi.
Reseıdegi musylman jáne túrki halyqtarynyń osy tarıhı kezeńdegi ult-azattyq qozǵalysynyń baspa organy mindetin atqarýǵa tyrysqan basylymdar da boldy. Olar «Tárjiman» jáne «Ýaqyt» sıaqty gazetter edi.
Qazaq ult-azattyq qozǵalysynyń tuńǵysh ıdeologıalyq organy bolyp, osy mindetti eń sońǵy sanyna sheıin oryndaǵan Ahmet Baıtursynovtyń «Qazaq» gazeti belgili dárejede osy basylymdardyń kúres tájirıbesine súıenedi.
Al osy 1905 jylǵy reseılik revolúsıadan soń órleý alǵan jalpyreseılik musylmandyq qozǵalys, birinshiden, Memlekettik Dýma deńgeıine túrki jáne basqa musylman halyqtarynyń eń ózekti saıası jáne áleýmettik máselelerin qoıyp, olarǵa otarshyl bıliktiń nazaryn aýdarýǵa májbúr etse, ekinshiden, tatar, qazaq jáne basqa musylman elderiniń balǵyn ult-azattyq qozǵalysynyń aıaǵynan turyp, er-jetip eseıýine qoldaý jasap, dem berip otyrǵan.
Ǵylymı-ádebıetke musylmandyq, túrkishildik qozǵalystardy taldaýshylar sanaly túrde bul qubylystardyń negizinen «antırossıalyq» mazmunyna basa nazar aýdardy da, olardyń shynaıy mazmuny tıesili teorıalyq dárejede ashylmaı keldi.
Al ol qozǵalystardyń negizgi maqsaty Reseı ımperıasynyń quramyndaǵy túrki jáne musylman halyqtary ómirin jańa zaman talabyna saı qaıta qurý (reformalaý), ol úshin bul halyqtardy otarlyq ezgiden azat etý edi.
Reseılik musylmandyq qozǵalystyń baǵdarlamasynda osy mindetter ashyp kórsetilgen.
Stýdenttik jastyq shaǵy ımperıanyń saıası ortalyqtarynyń biri Peterbýrgte ótken Mustafa Shoqaıulynyń qoǵamdyq kózqarasynyń qalyptasýy azattyq qozǵalystyń ózi tustas basqa da qaıratkerlerinikine uqsas.
Bári de Reseı ımperıasynyń Oraldan asyp, túrki halyqtarynyń tarıhı otany, álemdik mádenıettiń kóne oshaqtarynyń biri – Ortalyq Azıaǵa tereńdeı enip, ony óz otarlyq aımaǵyna aınaldyrý úrdisine kýá bolǵan.
Bári de bul úrdistiń jergilikti halyqtardyń ulttyq sana-seziminiń oıanýyna túrtki bolǵandyǵyn, ózderiniń sol rýhanı túleýdiń kórsetkishi jáne qozǵaýshy kúshi bolýǵa tıis ekendikterin jaqsy uǵynady.
Shamamen 1914 jyldan Musylman fraksıasynyń qyzmetine tartyla bastap, al 1916 jyldan onyń hatshysy mindetin atqarǵan Mustafa Shoqaı belgili dárejede, búkilreseılik ult-azattyq, musylmandyq qozǵalystyń epısentrinen bir-aq shyǵady.
Bul mekemedegi qyzmettiń berer eń negizgi paıdasy – ımperıa kólemindegi túrki, musylman halyqtarynyń ómirinde bolyp jatqan eń eleýli oqıǵalar týraly asa qundy aqparlardyń osynda jumys jasaıtyn kisilerdiń qolynan ótetindiginde edi.
Mustafa Shoqaı Memlekettik Dýma janyndaǵy fraksıa jumysyna 1916 jylǵy Túrkistandaǵy qaıǵyly oqıalarǵa baılanysty Dýma jáne úkimettiń tyńdaýyna arnaıy baıandama daıarlaý barysyna belsendi túrde qatysady. Baıandama daıarlaý A.F. Kerenskııge júktelgen bolatyn.
Qajet materıaldar jınaý maqsatynda A.F. Kerenskıı 1916 jyldyń kúzine qaraı Tashkentke kelip qaıtady. Onymen birge kelgen dýma depýtattarynyń arasynda Mustafa Shoqaıuly da bolady. Sol jyldyń sońyna qaraı joǵarǵy bılik oryndarynyń nazaryna usynylǵan bul ótkir baıandamany daıarlaýda Mustafa Shoqaıdyń da úlesi bar-tyn.
Aqpan tóńkerisin Mustafa Shoqaı Peterbýrgte qarsy alady. 1917 jyly 20 naýryzda ol Álıhan Bókeıhan jáne Mirjaqyp Dýlatulymen birigip «Qazaq» gazetinde jaryq kórgen «Alashulyna!» dep atalǵan úndeýge qol qoıady.
Bul úndeýde avtorlar qazaq jurtyn Ýaqytsha úkimet sharalaryn qoldaýǵa shaqyrady.
Osy jyldyń jazyna qaraı qazaq zıalylarynyń belsendi toby maıdandaǵy jumystan eline qaıtqan túrkistandyqtardyń máselelerin sheshýge atsalysady. Olardyń arasynda Mustafa Shoqaı da bolady.
Mustafa Shoqaı basqa qazaq zıalylary sıaqty Aqpan tóńkerisiniń nátıjelerin úlken yntamen qoldap, Ýaqytsha úkimet oryndarynyń sharalaryna, qazaq dalasynda qurylyp jatqan Qazaq komıtetteriniń jumysyna qyzý aralasady.
1917 jyldyń jazynda Ýaqytsha úkimettiń Túrkistandy basqarý úshin qurǵan 9 adamnan turatyn Túrkistan komıtetiniń quramyna engiziledi. Degenmen, Ýaqytsha úkimet, ásirese, onyń ornyna kelgen Keńestik bılik Túrkistan halyqtarynyń ózderin-ózi bıleý quqyn moıyndamaıdy.
1917 jyly 22 qarashada óz jumysyn aıaqtaǵan Túrkistan ólkelik Keńester sezi Túrkistan Halyq Komısarlary Keńesi atalatyn úkimettiń qurylǵanyn jarıalap, biraq onyń quramyna jergilikti musylman elderinen birde-bir ókil engizbeıdi. Bul jaǵdaı Mustafa Shoqaı tóraǵalyq etken «Túrkistan ólkesi musylmandary keńesin» naqty áreketterge kóshýge ıtermeleıdi.
Osy jyldyń 26 qarashasynda Qoqan qalasynda óz jumysyn bastaǵan Tótenshe ólkelik musylmandar sezi Túrkistan halyqtarynyń ózin-ózi bıleýine yqylas bildire otyryp, Túrkistandy «Reseı Federatıvtik respýblıkasymen yntymaǵy bir terıtorıalyq avtonomıa» dep jarıalap, Túrkistan Ýaqytsha Keńesi úkimetin qurady.
Mustafa Shoqaı áýelde bul úkimet quramyna syrtqy ister mınıstri esebinde enip, eki jeti ótken soń onyń tóraǵasy bolyp saılanady.
Túrkistan avtonomıasy jarıalaı otyryp, Mustafa Shoqaı men onyń serikteri bul maqsatty iske asyrýdyń qanshalyqty azapty, kúrdeli ekendigin jaqsy túsinedi. Ol sıeze sóılegen sózinde:
«Sizder birden tolyqqandy memleket qurǵylaryńyz keledi. Al ol úshin bizde adam joq, tájirıbe joq, múmkindik jetimsiz, ásker qurylmaǵan. Rossıa qanshalyqty quldyraý kezeńinde desek te, bizden áldeqaıde qýatty...Jarıalaı salý ońaı, alaıda bizdiń jaǵdaıymyzda onyń saqtap qalý óte qıyn», – degen oıdy aıtady.
Mámbet QOIGELDİ
«Qazaq tarıhy» jýrnaly, 1997 jyl.
(jalǵasy bar)
