Jaýlap alýshylar aldymen bul halyqtardyń jańa qalyptasyp kele jatqan memlekettik júiesin joiady. Memlekettik tutastyq jáne táýelsizdik simvoldaryn birjola joq etýge, qoǵamnyń ózin-ózi qorǵai alý qabiletinen aiyrýǵa kúsh salady. Munda orys biligin ornyqtyrý barysynda qoldanylǵan sharalar – jańa bilikti qabyldaǵysy kelmegen tatar, bashqurt jáne noǵai myrzalaryn jer ielikterinen aiyrý, al qaisibirin ishki Reseige jer aýdarý, al bilikti moiyndaǵandaryna túrli jeńildikter jasap, qoldaý kórsetý, bilikke tartý túrinde júredi.
Jergilikti bileýshi toptan qalǵan úiler, sarailar, qunarly jerler ishki Reseiden qonys aýdarǵan orys pomeshikterine, kópesterine jáne din qyzmetkerlerine úlestiriledi. Jańa territoriiadan jer alyp baiýdan úmitker túrli buzaqy, azǵyn elementterge, qojasynyń ezgisinen qashqan bosqyn sharýalarǵa túrli zańdastyrylǵan jeńildikter jasalynady, olardyń jańa geografiialyq jáne etnikalyq ortada baýyr basyp ketýine qajet túrli saiasi-ekonomikalyq jáne mádeni sharalar iske asyrylady.
Otarlaýshy ákimshiliktiń osy maqsatqa qoldanǵan irgeli sharalarynyń biri – atalǵan halyqtardyń ómirinen Islam dinin ysyrý edi. Metropoliia otarlaý úrdisi barysynda pravoslaviialyq Reseige qarsy Islam dininiń qorǵanys-uiytqylyq jáne rýhani qarsylyq uiymdastyrýshy kúsh mindetin atqaratynyn jaqsy túsingen.
Sondyqtan da Islam dininiń túrki halyqtary ómirindegi yqpalyn aldymen álsiretip, sońynan joiýǵa úlken ynta qoiady.
Máselen, tek 1742 jyly ǵana bir Qazan ýezindegi 546 meshittiń 418-iniń qiratylǵanyn aitsa da jetkilikti.
19 ǵasyrdyń sońy 20 ǵasyrdyń basynda óziniń basqarý júiesin Ortalyq Aziiaǵa jaia bastaǵan Resei otarshylary tatar, bashqurt jáne noǵai elderin baǵyndyrýda qoldanǵan ádis-ailasyn endi jańa elderdi baǵyndyrýǵa da qoldana bastaidy.
Negizgi tirshilik kózi – atamekeninen, salt-dástúrinen, tól mádenietinen aiyrylý qaýpi endi osy elderge de tónedi. Al Resei otarshyldyǵy siiaqty memlekettik deńgeidegi uiymdasqan dúlei kúshke qarsy tura alý úshin soǵan deńgeiles uiymdasqan materialdyq jáne rýhani kúsh qajet edi.
Resei qolastyndaǵy túrki halyqtaryn tutas bir maidanǵa biriktirgende ǵana ondai kúsh qalyptastyrý múmkin edi.
Túrkishildik jáne islamshyldyq (pantiýrkizm jáne panislamizm) mine, osy orys otarshyldyǵyna qarsy kúres kezinde ómirge keldi.
Basqasha aitqanda pantiýrkizm men panislamizm qorǵanýshylar ideologiiasy bolatyn.
Resei imperiiasynda 20 ǵasyrdyń bas kezinde túrki halyqtary arasynda ult-azattyq ideologiiasy qalyptasa qoimaǵan jaǵdaida olardyń otarlyq ezgige qarsy qozǵalysy aldymen jalpy islamdyq qozǵalys aiasynda júredi. Al, onyń uiytqy, baǵyt berýshi ortalyǵy Memlekettik Dýma quramyndaǵy Musylman fraktsiiasy edi.
Mine, osy negizgi mazmundy ult-azattyq sipattaǵy islam qozǵalysynyń uiytqysy quramynda Ismail Gaspirinskii, Sadri Maksýdov, Ali-Mardan-Bek Topchibashev, Sálimgerei Jantórin siiaqty qairatkerler bolǵan.
Qazaq qoǵamynan Musylman fraktsiiasynyń qyzmetine belsendi túrde atsalysqandardyń arasynan, árine, eń aldymen Álihan Bókeihanuly jáne Mustafa Shoqaiulyn ataǵan jón, týra osydan 80 jyl buryn, iaǵni 1916 jyly jeltoqsanda Mustafa Shoqaiuly Álihan Bókeihanulynyń usynýy boiynsha Musylman fraktsiiasy biýrosynyń hatshysy bolyp bekitildi.
Reseidegi musylman jáne túrki halyqtarynyń osy tarihi kezeńdegi ult-azattyq qozǵalysynyń baspa organy mindetin atqarýǵa tyrysqan basylymdar da boldy. Olar «Tárjiman» jáne «Ýaqyt» siiaqty gazetter edi.
Qazaq ult-azattyq qozǵalysynyń tuńǵysh ideologiialyq organy bolyp, osy mindetti eń sońǵy sanyna sheiin oryndaǵan Ahmet Baitursynovtyń «Qazaq» gazeti belgili dárejede osy basylymdardyń kúres tájiribesine súienedi.
Al osy 1905 jylǵy reseilik revoliýtsiiadan soń órleý alǵan jalpyreseilik musylmandyq qozǵalys, birinshiden, Memlekettik Dýma deńgeiine túrki jáne basqa musylman halyqtarynyń eń ózekti saiasi jáne áleýmettik máselelerin qoiyp, olarǵa otarshyl biliktiń nazaryn aýdarýǵa májbúr etse, ekinshiden, tatar, qazaq jáne basqa musylman elderiniń balǵyn ult-azattyq qozǵalysynyń aiaǵynan turyp, er-jetip eseiýine qoldaý jasap, dem berip otyrǵan.
Ǵylymi-ádebietke musylmandyq, túrkishildik qozǵalystardy taldaýshylar sanaly túrde bul qubylystardyń negizinen «antirossiialyq» mazmunyna basa nazar aýdardy da, olardyń shynaiy mazmuny tiesili teoriialyq dárejede ashylmai keldi.
Al ol qozǵalystardyń negizgi maqsaty Resei imperiiasynyń quramyndaǵy túrki jáne musylman halyqtary ómirin jańa zaman talabyna sai qaita qurý (reformalaý), ol úshin bul halyqtardy otarlyq ezgiden azat etý edi.
Reseilik musylmandyq qozǵalystyń baǵdarlamasynda osy mindetter ashyp kórsetilgen.
Stýdenttik jastyq shaǵy imperiianyń saiasi ortalyqtarynyń biri Peterbýrgte ótken Mustafa Shoqaiulynyń qoǵamdyq kózqarasynyń qalyptasýy azattyq qozǵalystyń ózi tustas basqa da qairatkerlerinikine uqsas.
Bári de Resei imperiiasynyń Oraldan asyp, túrki halyqtarynyń tarihi otany, álemdik mádeniettiń kóne oshaqtarynyń biri – Ortalyq Aziiaǵa tereńdei enip, ony óz otarlyq aimaǵyna ainaldyrý úrdisine kýá bolǵan.
Bári de bul úrdistiń jergilikti halyqtardyń ulttyq sana-seziminiń oianýyna túrtki bolǵandyǵyn, ózderiniń sol rýhani túleýdiń kórsetkishi jáne qozǵaýshy kúshi bolýǵa tiis ekendikterin jaqsy uǵynady.
Shamamen 1914 jyldan Musylman fraktsiiasynyń qyzmetine tartyla bastap, al 1916 jyldan onyń hatshysy mindetin atqarǵan Mustafa Shoqai belgili dárejede, búkilreseilik ult-azattyq, musylmandyq qozǵalystyń epitsentrinen bir-aq shyǵady.
Bul mekemedegi qyzmettiń berer eń negizgi paidasy – imperiia kólemindegi túrki, musylman halyqtarynyń ómirinde bolyp jatqan eń eleýli oqiǵalar týraly asa qundy aqparlardyń osynda jumys jasaityn kisilerdiń qolynan ótetindiginde edi.
Mustafa Shoqai Memlekettik Dýma janyndaǵy fraktsiia jumysyna 1916 jylǵy Túrkistandaǵy qaiǵyly oqialarǵa bailanysty Dýma jáne úkimettiń tyńdaýyna arnaiy baiandama daiarlaý barysyna belsendi túrde qatysady. Baiandama daiarlaý A.F. Kerenskiige júktelgen bolatyn.
Qajet materialdar jinaý maqsatynda A.F. Kerenskii 1916 jyldyń kúzine qarai Tashkentke kelip qaitady. Onymen birge kelgen dýma depýtattarynyń arasynda Mustafa Shoqaiuly da bolady. Sol jyldyń sońyna qarai joǵarǵy bilik oryndarynyń nazaryna usynylǵan bul ótkir baiandamany daiarlaýda Mustafa Shoqaidyń da úlesi bar-tyn.
Aqpan tóńkerisin Mustafa Shoqai Peterbýrgte qarsy alady. 1917 jyly 20 naýryzda ol Álihan Bókeihan jáne Mirjaqyp Dýlatulymen birigip «Qazaq» gazetinde jaryq kórgen «Alashulyna!» dep atalǵan úndeýge qol qoiady.
Bul úndeýde avtorlar qazaq jurtyn Ýaqytsha úkimet sharalaryn qoldaýǵa shaqyrady.
Osy jyldyń jazyna qarai qazaq ziialylarynyń belsendi toby maidandaǵy jumystan eline qaitqan túrkistandyqtardyń máselelerin sheshýge atsalysady. Olardyń arasynda Mustafa Shoqai da bolady.
Mustafa Shoqai basqa qazaq ziialylary siiaqty Aqpan tóńkerisiniń nátijelerin úlken yntamen qoldap, Ýaqytsha úkimet oryndarynyń sharalaryna, qazaq dalasynda qurylyp jatqan Qazaq komitetteriniń jumysyna qyzý aralasady.
1917 jyldyń jazynda Ýaqytsha úkimettiń Túrkistandy basqarý úshin qurǵan 9 adamnan turatyn Túrkistan komitetiniń quramyna engiziledi. Degenmen, Ýaqytsha úkimet, ásirese, onyń ornyna kelgen Keńestik bilik Túrkistan halyqtarynyń ózderin-ózi bileý quqyn moiyndamaidy.
1917 jyly 22 qarashada óz jumysyn aiaqtaǵan Túrkistan ólkelik Keńester sezi Túrkistan Halyq Komissarlary Keńesi atalatyn úkimettiń qurylǵanyn jariialap, biraq onyń quramyna jergilikti musylman elderinen birde-bir ókil engizbeidi. Bul jaǵdai Mustafa Shoqai tóraǵalyq etken «Túrkistan ólkesi musylmandary keńesin» naqty áreketterge kóshýge itermeleidi.
Osy jyldyń 26 qarashasynda Qoqan qalasynda óz jumysyn bastaǵan Tótenshe ólkelik musylmandar sezi Túrkistan halyqtarynyń ózin-ózi bileýine yqylas bildire otyryp, Túrkistandy «Resei Federativtik respýblikasymen yntymaǵy bir territoriialyq avtonomiia» dep jariialap, Túrkistan Ýaqytsha Keńesi úkimetin qurady.
Mustafa Shoqai áýelde bul úkimet quramyna syrtqy ister ministri esebinde enip, eki jeti ótken soń onyń tóraǵasy bolyp sailanady.
Túrkistan avtonomiiasy jariialai otyryp, Mustafa Shoqai men onyń serikteri bul maqsatty iske asyrýdyń qanshalyqty azapty, kúrdeli ekendigin jaqsy túsinedi. Ol sezde sóilegen sózinde:
«Sizder birden tolyqqandy memleket qurǵylaryńyz keledi. Al ol úshin bizde adam joq, tájiribe joq, múmkindik jetimsiz, ásker qurylmaǵan. Rossiia qanshalyqty quldyraý kezeńinde desek te, bizden áldeqaide qýatty...Jariialai salý ońai, alaida bizdiń jaǵdaiymyzda onyń saqtap qalý óte qiyn», – degen oidy aitady.
Mámbet QOIGELDI
«Qazaq tarihy» jýrnaly, 1997 jyl.
(jalǵasy bar)
