Búgingi zaman talaby básekege qabiletti, aldyńǵy qatarly bilimmen qarýlanǵan urpaq tárbıeleýdi talap etýde. Qazaqstannyń bilim berý júıesindegi túbegeıli ózgerister bilim alýshylardyń este saqtaýy, taldaý jasaýy men aqparat alýyna baǵyttalyp otyr. Qazirgi tańdaǵy oqý baǵdarlamasy syndarly oqytý teorıasyna negizdelip jasalǵan. Syndarly oqytý tásilderiniń «dástúrli» bilim berý mazmunymen salystyrǵanda oqytý kezinde joǵary nátıjelerge qol jetkizýge múmkindik beretinin kórsetýde. Jańasha bilim berý oqýshylardyń jańa bilimdi aldyńǵy bilimderimen ushtastyra otyryp ıgerýin kózdeıtin tujyrymdamaǵa negizdelgen.

Iaǵnı, oqýshylardyń aldyńǵy alǵan daǵdylary jańa daǵdylardy meńgerýge úlken yqpalyn tıgizedi. Oqýshy mektep qabyrǵasynda alǵan bilimi men biligin, daǵdysyn adamzat qyzmetiniń ártúrli salasynda qoldana alýy tıis. Básekege qabiletti jeke tulǵany qalyptastyrýda onyń boıyna tól mádenıetimiz ben ulttyq qundylyqtarymyzdy, ótken tarıhymyz ben halyq murasyn paıdalana otyryp, rýhanı baı, júregi izgilik pen ımandylyqqa toly, kez kelgen máselege synı turǵydan qaraıtyn, óz kózqarasy men paıymyn dáleldeı alatyn, erkin oıly, ana tilinde oqý jáne jazý saýattylyǵy qalyptasqan patrıot tulǵany tárbıeleý. Memlekettik tildi jetik bilip, ony ádebı normaǵa saı qoǵamnyń barlyq salasynda qoldana bilý arqyly onyń damýyna óz úlesin qosatyn bolashaq maman daıyndaýdyń alǵashqy irgetasyn qalaý negizgi mindettiń biri bolyp tabylady.

Zamanaýı jaǵdaıda jas urpaqty oqytý men tárbıeleý – barlyǵymyzdyń qarapaıym ata-analar da, qarapaıym mektep muǵalimderi men  ǵalymdar da beı-jaı qaraı almaıdy jáne ózektiligin jaqsy túsinedi. Sapaly bilim – memleket pen qoǵamnyń tabysty damýynyń, ekonomıkalyq, ǵylymı-tehnıkalyq órleýiniń  kepili. Bilim salasynda keshigý memleketimizdiń qaýipsizdigin qamtamasyz etýge, básekege qabilettiligin tómendetýge  keri áserin tıgizedi. Ǵylym keńistigine «adamı kapıtal» uǵymynyń enýi, adamzattyń áleýmettik ekonomıkalyq damýyna qatysty oqýǵa kózqarastyń ózgerýine yqpal etti.

Sondyqtan búgingi kúni oqytý júıesinde avtorıtarlyq pedagogıka árekettesý pedagogıkasyna aýysyp, adamǵa eń negizgi qundylyq retinde qaraý qalyptasyp keledi. Kez kelgen memlekettiń «strategıalyq resýrsy» retindegi  azamattarynyń bilimdilik deńgeıi men olardyń qoǵamdaǵy qarqyndy ózgeristerge tez beıimdelý qajettiliginiń, memlekettiń áleýmettik-ekonomıkalyq damýynyń strategıalyq josparlaryna bilim júıesiniń sáıkestiginiń mańyzdylyǵyn túsiný bilim júıesinde reforma júrgizýdiń negizgi foktory bolady.

Ár muǵalim ózgeris engizý úshin maǵan ne isteý kerek? degen saýalǵa jaýap berý kerek. Oǵan óziniń qazirgi jaǵdaıyn zerttep, jyldar boıy tamyryn tereńge jaıyp alǵan kemshilikterimizdi taldap, olardy jikteý arqyly ózgeris engizý qajet degen basymdyqtaryn anyqtaýdan bastaý kerek. Shynaıy jaǵdaıymyzdy anyqtaý úshin birneshe tásildi qoldanaıyq. Jumysymyzdy teorıalyq turǵydan jaqsy bilsek te, ony qalaı iske asyrý kerektigin  jete bilmeýimizben qatar, úırený úshin izdenbegenbiz, qaǵaz júzinde oryndaý sheberligimiz jyl sanap artyp, al is júzinde júıesiz, álsiz júrgizilýine jol berip kelgenimizdi moıyndaıyq. Oqý nátıjesiniń sapasyna tikeleı áser etetin bul kedergiler men olqylyqtardy toptastyryp, mańyzdylyǵyn anyqtaýǵa bolady:

• Muǵalimderdiń oqýy men kásibı damý úderisine qatysý jáne kómektesý;


• Oqytý úderisin josparlaý, úılestirý jáne baǵalaý;


• Maqsat qoıý jáne kútiletin nátıjelerdi boljamdaý;


• Resýrstarmen qamtamasyz etý;


• Qýatty shyǵarmashylyq toptar qurý;

Problemalardy syndarly taldaýǵa qatysý

Endi bul basymdyqtardy negizge ala otyryp, kásibı damýymdy qalaı josparlaımyn? Qandaı basym mindetterdi sheshýge tıispiz? Óz tájirıbeme ózgeris engizýge, qyzyǵýshylyq tanytqan áriptesterimmen birlesip, tájirıbe kezeńinde qandaı máselemen aınalysamyn? Qandaı basym mindetterdi sheshýge tıispin, ol úshin maǵan kimderdiń kómegi qajet, ony ne úshin jasaımyn, qalaı jasaımyn jáne odan qandaı nátıje kútemin? Mine, osy mańyzdy suraqtarǵa jaýap izdeý ústinde biz jeke damý josparymyzdy jasaýymyz qajet.

Demek, biz «HHİ ǵasyrda tabysty bolý úshin balalar neni úırenýi kerek? Oqytýdyń eń tıimdi ádisi qandaı?» degen basymdyq boıynsha damytý áreketimizdi júrgizýge tıispiz.

• Damytý úderisindegi basym mindetimiz dep qarastyratyn belgiler:


• Synypta oqytýdy basqarý daǵdylaryn meńgerip, oqýshylardy toppen jumys jasaý.


• Oqýshylardyń qolaıly ortada bilim alýyna jaǵdaı týdyrý;


• Oqýshylardy kitap oqýǵa úıretý, sonyń arqasynda ózdiginen izdený arqyly teorıalyq bilimdi tolyqtyrýǵa  ıtermeleý;


• óz oqytý áreketterine refleksıa jasaý, sol arqyly sátsizdikterdi joıýdy úırený;


• Kitaphanamen tyǵyz baılanys ornatý;


• Oqýshylardy dıalogke tartý ádisterin qarastyryp, olardy qalaı qoldaný kerektigin iske asyrý;


• Blým taksonomıasynyń maqsattyq júıesine negizdelgen sabaq josparynyń oqýǵa yqpalynyń mańyzyn túsiný t.b.

Iaǵnı oqýshy boıyna  ıkemdi daǵdylar, kásibı quzyretter qalyptastyrý.

Olardyń Synı oılaýyn – aqparattar aǵynyn baǵdarlaı alý múmkindigin, sebep-saldarlyq baılanystardy kóre alýyn, qajetsiz aqparattardy elekten ótkizip qorytyndylaýyn.

Sátsizdikke jolyqqan jaǵdaıda sheshim shyǵaryp, óziniń jetistikteri men sátsizdikteriniń sebepterin túsinýin, shyǵarmashylyq turǵysynan – ózgermeli jaǵdaılarda ózin senimdi ustap, dástúrli emes sheshimderdi qabyldaı alýǵa, jaǵdaıatty ár turǵydan baǵalaýǵa, qarym-qatynas – kelissózder júrgizý jáne baılanys ornatý, áńgimelesýshini tyńdaý jáne óz kózqarasyn jetkizý qabiletin, yntymaqtastyq qabiletin kórsetýde – kásibı salaǵa qarasty quzyrettilikpen tyǵyz baılanysty onyń nátıjesin baǵalaı alý, taldaý jasaýy qabiletin damytý onyń  ómirlik daǵdysyna aınalady.

Belsendi oqý barysynda muǵalimder:

• barlyq oqýshylardyń oqý úderisine qatysýyn qamtamasyz etetin jaǵymdy oqý ahýalyn qalyptastyrýǵa;


• senimdi, jaýapty, belsendi, jańalyqqa umtylatyn jáne óziniń is-áreketin taldap,


• refleksıa jasaı biletin oqýshylardy tárbıeleýdi maqsat etýge;


• oqýshylardyń daǵdylaryn damytýǵa baǵyttalǵan tapsyrmalar men belsendi ádis-tásilderdi qoldanýǵa;


• alǵa qoıylǵan oqý maqsattaryna qol jetkizý arqyly josparlanǵan sabaqty tıimdi ótkizý úshin materıaldardy, resýrstardy jáne qosymsha quraldardy paıdalana otyryp;


• búkil synyp qatysatyn, toptyq nemese juptyq jumys túrlerin, oqýshylardyń jeke jumysyn uıymdastyrýǵa;


• oqýshylardy madaqtap, oqýǵa eliktire, qyzyqtyra otyryp, uǵymdardy túsindirýde jáne maǵynasyn ashýda, nusqaýlyq berýde túsinikti, anyq, qarapaıym tildi paıdalanýǵa;


• oqýshylardyń oqýyn baqylap, olarǵa keri baılanys usynýǵa tıis.

Qazirgi kezdegi bilimniń máni – shyǵarmashylyqty, syn turǵysynan oılaýdy, qarym-qatynas jasaý men yntymaqtastyq qabilettilikti damytý; jańa tehnologıalardyń potensıalyn qoldana bilý, túsiný jáne bilýdiń sáıkestiginde jáne aqyrynda – jeke qasıetterdi, sonyń arqasynda adamdar ózin-ózi tanyta alady jáne adamzattyń turaqty damýy úshin qatar jumys jasaı alady.

Muǵalim óz isiniń mamany bolýmen qatar, onyń boıynda balany jaqsy kórý, onyń kózqarasy men pikirin syılaý, tek óz pániniń tóńireginde ǵana qalyp qoımaı qoǵamda bolyp jatqan ózgeristerge qulaǵy túrik, kózi ashyq, jan-jaqty taldaý jasaı biletin maman bolýy shart. Oqytý men oqýdaǵy óz quzyrettilikteriniń ózektiligin, tájirıbelik mańyzdylyǵyn, oqýshynyń jeke tulǵalyq damýyna, ıaǵnı onyń ózin-ózi tanýǵa jáne ózindik ósýi baǵytynda muǵalimniń kásiptik quzyrlyǵy, sheberliginiń róli mańyzdy. Uly aǵartýshy Ahmet Baıtursynulynyń: «Bala oqytýdy jaqsy bileıin degen adam áýeli balalarǵa úıretetin nárselerin ózi jaqsy bilýi kerek» – degen.

Sondyqtan kásibı sheberligi shyńdalǵan, quzyrlyǵy joǵary, óz isiniń tehnology bolý ustazdan neni talap etedi desek, ol muǵalimniń shyǵarmashylyq is-áreketiniń mazmuny zertteýshilik qyzmetten, jeke izdenisterden turady. Nátıjege baǵyttalǵan bilimdendirýdiń jańa júıesine kóshý muǵalimderdiń kásibı biliktiligin arttyrýda da jańa kózqarasty qalyptastyrýdy, quzyrlyqtaryn únemi damytýdy talap etedi. Joǵary mádenıetti adam ǵana osy qajettilikterdi sheshýdiń joldaryn izdeıdi, tabady.

Qoryta kele muǵalimderdiń kásibı quzyrettiligi – oqytý úderisi sapasynyń negizgi resýrsy ekendigi týraly tujyrym jasaýǵa bolady.

 

Saltanat Arzymbetova,  «Órleý» BAUO» fılıaly Almaty qalasy boıynsha KDI aǵa oqytýshysy

 

Paıdalanǵan ádebıetter:

1. Asqarbek Qusaıynov «Álemdegi jáne Qazaqstandaǵy bilim sapasy» [«Lıter» gazetiniń saıty]


2. K. Daırabaev, A. Daırabaeva Pedagogıka negizderi


3. Interbelsendi ádistemeni JOO-da qoldaný máseleleri A.Álimov Almaty 2013


4. Mırseıtova S. Syn turǵysynan oılaý tehnologıasy.-1998