«Bizdiń estigen aqparatqa súıensek, batyrdyń bas súıegi arnaıy reıspen kelip jatyr. Osy oraıda elimizdiń tanymal ǵalymy, belgili etnograf, profesor Nursan Álimbaı Reseıde bas súıekti qabyldap alyp, elge jetkizdi dep estidik. Endi ǵalymdar arnaıy saraptama ótkizetin bolar. Batyr babanyń bas súıegin saltanatty túrde qarsy alý kerek edi, óıtkeni Astana áýejaıyna el azamattary, batyrdyń urpaqtary men týystary keldi. Bul turǵyda kúndiz Úkimet resmı túrde óz málimdemesin jasaıdy degen oıdamyn», - dedi saıasattanýshy, qoǵam qaıratkeri Berik Ábdiǵalıuly.
Budan buryn ol Feısbýktegi paraqshasynda búgin tańerteń 04:50-de Máskeýden arnaıy bortpen 1916 jylǵy ult-azattyq kóterilisiniń batyry, 1923 jyly bólshevıkter qolynan qaza tapqan Keıki batyrdyń bas súıegi ákelinetinin habarlaǵan edi.
«Qazaqstan men Reseı Úkimetteri arasyndaǵy ýaǵdalastyq aıasynda Keıkiniń bas súıegi jetkizilip tur. Meniń estýim boıynsha arnaıy komısıa qurylyp, jerleý máselesin qarastyrady. Sonymen qatar batyrdyń esimin qaıta jańǵyrtýǵa baılanysty is-sharalar qamtylyp, aldaǵy ýaqytta naqty qaı óńirde jerlenetini talqyǵa salynady. Árıne, halyq pen batyrdyń týystarynyń oıy ekige bólinip tur. Bireýler Astanadaǵy Ulttyq panteonǵa, al keıbireýler Qostanaı oblysynyń Amangeldi aýdanyndaǵy kesenege qoıylsa degen tilekterin aıtýda. Osy rette bul usynystar qarastyrylyp, tıisti sheshim qabyldanady», - dedi B. Ábdiǵalıuly.
Eske sala ketsek, reseılikter tarapymen jádigerdi elge qaıtarýǵa kóp jyldan beri kelissózder júrgizildi.
Kelissózder nátıjesin berip, 12 tamyzda Qazaqstan ótinishi boıynsha RF Premer-mınıstri Dmıtrıı Medvedev Keıki batyrdyń bas súıegin Astanaǵa qaıtaryp berý jaǵyn qarastyrýǵa ýáde bergen bolatyn.
«Bizde bir másele bar. Meniń sizden surar ótinishim: sol kezeńde ult azattyq kóterilis jetekshileriniń biri bolǵan Keıki batyrdyń RǴA Uly Petr atyndaǵy antropologıa jáne etnografıa murajaıyndaǵy bas súıegi týraly máseleniń anyq-qanyǵyn bilip berýge tapsyrma berseńiz. Onyń súıegin Qazaqstan topyraǵynda jerleý úshin qaıtaryp berý máselesiniń sheshimin tabý múmkindigin qarastyrsaq», - dedi sol kezdegi úkimet basshysy K.Másimov.
Sonymen qatar, qazaqstandyq tarap taǵy bir ult azattyq kóterilis jetekshisi Kenesary hannyń bas súıegin otanyna qaıtarý máselesin kóterdi. Reseı Premeri bul suraqty retteýge atsalysatynyn aıtyp, ýáde berdi.
Buǵan deıin habarlanǵandaı, bas súıek elge ákelingen soń ony týǵan jeri Torǵaıǵa, Amangeldi aýylyna jerlep, Keıki batyr kesenesin turǵyzý kózdelgen.
Keıki (Nurmaǵanbet) Kókembaıuly (1871-1923) - 1916 jylǵy Torǵaıda bolǵan ult-azattyq kóterilisiniń batyry, ataqty mergen. Qostanaı oblysy Amankeldi aýdanynyń Baıtýma qopasynda dúnıege kelgen.
Jastaıynan ańshy, mergendigimen, ójettigimen aımaqqa tanylǵan.
Keıki Kókembaıuly Reseı patshasynyń 1916 jylǵy maýsym jarlyǵy sebep bolǵan (el aýzynda «ıýn jarlyǵy» dep atalady) Torǵaı qazaqtarynyń ult-azattyq kóterilisine alǵashqy kúnderinen belsene aralasyp, sol kóterilisti uıymdastyrýshylardyń biri boldy. Kúıik qopasyndaǵy soǵysta, Torǵaı qalasyn qorshaý kezinde jáne patshanyń jazalaýshy otrádtaryna qarsy sońǵy urys - Doǵal shaıqasynda erekshe erlik kórsetti.
1919 jyly 18 mamyrda Torǵaı oıazdyq soǵys komısary, halyq batyry Amangeldi Imanov óltirilgennen keıin Keıki batyr qýǵynǵa ushyraıdy. Bul súrgin Torǵaıda Keńes ókimeti ornaǵannan keıin de tolastamaıdy. Biraz jyl Ulytaý, Qyzylqum jaǵynda boı tasalaıdy. Aqyry, 1923 jyldyń kókteminde arnaıy tapsyrmamen ózin aldap qolǵa túsirýge kelgen komısar A.Tokarevtiń sózine senip Torǵaıǵa oralǵan Keıki jolda onyń shyn nıetin sezip qalyp, Aleksandr Tokarevti sol jerde atyp tastaıdy. Biraq Keıkiniń izine túsip, artynan alystan ańdyp erip kele jatqan qyzyl áskerdiń soldattary, ony sol kúni túnde jatqan jerinde qorshap alyp, aıýandyqpen óltiredi. Olar mergenniń eki qoly men basyn kesip alady. Keıki batyrdyń basyn bir aı boıy Torǵaı qalasynyń ortalyq alańyna syryqqa shanshyp qoıady. Keıin mergenniń bas súıegin Orynborǵa jóneltedi, al 1926 jyly respýblıka astanasy Qyzylordaǵa kóshýine baılanysty, Sankt-Peterborǵa alyp ketken. Ol qazir Sankt-Peterbordaǵy antropologıalyq qordyń kýnstkamerasynda saqtaýly.
Keıki batyr Kókembaıulynyń urpaqtary Qostanaı oblysynyń Amangeldi aýdanyndaǵy Aqtas, Tasty eldi mekenderinde turady. 1996 jyly Keıki batyrdyń 125 jyl tolýyna baılanysty as berilip, eskertkish ornatyldy.
