Al sarqandyq Nazıgúl Batyrhan alǵashqy tigin ónerin quraq kópeden bastap, qazir óz qolymen tigilgen úı ıntererin bezendirýge arnalǵan stıldi aksesýarlaryn tutynýshylarǵa usyna bastady. Tigin sheberleri jeke is ashýdyń alǵashqy baspaldaqtary qalaı bastalǵanyn aıtyp berdi.
– Quraq quraý, tekemet basý, syrmaq tigý syndy ulttyq dástúrimizdi bala kezden boıymyzǵa sińirip óstik. Apalarymyzǵa qolǵabys etip, tigin tehnıkasyn úırendik. Jalpy tigin tigý sheberligi – maǵan anamnan daryǵan óner. Alǵashynda tek úıde tapsyrys qabyldap, keıin halyqtyń kóńilinen shyǵyp, suranys ulǵaıǵan soń tigin sheberhanasyn ashý týraly oı keldi.
Qyzym da meniń bastamamdy qoldap, óz kásibimizdi jolǵa qoıý úshin memlekettik baǵdarlamalarǵa qatysýǵa suranys bildirdik. Usynǵan jobamyz jeńiske jetip, óz isimizdi bastap kettik. Sheberhanada 6 adam jumys isteımiz. Quraqtyń túrli órnekterin aıshyqtap, tutynýshynyń talǵamyna saı tapsyrystar qabyldaımyz. Qazirgi tańda ulttyq naqyshtaǵy buıymdarymyzǵa, ásirese, qyz jasaýy men kórpeshe, jastyq, qorjyndarǵa suranys joǵary, – deıdi Qarlyǵash Dolasheva.
Anasyna qoldaý bildirip, bir jaǵyna shyǵysqan júrgen jas kásipker Jazerke Naǵyzbekqyzy:
– Jańadan kásibin ashyp, bıznes-ıdeıany tańdaý, bıznes-jospar ázirleý, satýdy jolǵa qoıý – munyń bári ońaı sharýa emes. Kásippen aınalysý úlken táýekeldilikti talap etedi. Bizde anammen birge kásip ashý týraly sheshimge kelip, óz isimizdi ashtyq.
Árıne, alǵashqy aılarda birqatar qıyndyqtarmen kezigip, sol arqyly biraz tájirbıe jınadyq. Qazir jańa tehnologıalardyń zamany. Men anama tek tigin tigý jaǵynan ǵana emes, daıyn ónimderin áleýmettik jelilerge ornalastyrýǵa da kómektesemin.
Jarnama naryǵyn da zerttep, halyqqa qolaıly qyzmet túrin usynýǵa kúsh salýdamyz. Qolóner ortalyǵymyzda túrli zamanaýı úlgidegi materıaldardy paıdalana otyryp, toı-tomalaqtarǵa arnalǵan syı-syıapattardy da daıyndaýǵa múmkindigimiz bar. Sondaı-aq tiginshilerimizdiń jumysyn jeńildetý maqsatynda qural-jabdyqtarymyzdyń qoryn keńeıtý qajettiligi de týyndap otyr.
Sehta ártúrli buıymdardy jedel ázirleý úshin jańa stanoktar men dánekerleýshi lazer qurylǵylary qajet. Sol maqsatta taǵy bir memlekettik baǵdarlamaǵa qatysyp, nátıjesin kútip otyrmyz. Halyq alǵysyn alý, óz isimizdiń naǵyz sheberi ataný – basty maqsatymyz. Sol baǵytta aıanbaı eńbek etýge ázirmiz, – deıdi.
Sheberhana ujymynyń ónimderi tek Tekelide ǵana emes, týrıserdiń de arasynda suranysqa ıe. Máselen Túrkıa, Germanıadan kelgen qonaqtar qazaqı naqyshtaǵy buıymdarǵa tapsyrys berip, qyzyǵýshylyq tanytqan. Shet elderge kádesyı retinde ulttyq buıymdaryn alatyn turaqty tutynýshylary da az emes.
Naryqta ózderin ornyqtyryp kele jatqan qolóner sheberhanasynyń ujymy jýyrda oblys ortalyǵynda ótken isker áıelderdiń óńiraralyq forýmyna qatysyp, «Quraq kórpe» nomınasıasy boıynsha arnaıy dıplommen jáne aqshalaı syılyqpen marapattalǵan.
Dál osy forýmda «Quraq kórpe» atalymy boıynsha marapat alǵan qolónershiniń taǵy biri – sarqandyq Nazıgúl Batyrhan. Alǵashqy tigin jumystaryn quraq kórpe tigýden bastaǵan kóp balaly ana taýar túrlerin birte-birte kóbeıte tústi. Qazir tutynýshylarǵa úı ıntererin bezendirýge arnalǵan stıldi aksesýarlar usyna bastady.
Solardyń biri – «Úı tumary». Ulttyq tumarlar Nazıgúldiń tigin ónerindegi ózine tán ereksheligi dese de bolady. Olardyń árqaısysy tek tús úılesimine ǵana emes, sonymen qatar semantıkalyq mazmunymen de ózgeshelenedi.
Aldymen Nazıgúl tek óziniń otbasy men týystary úshin tigetin, birte-birte súıikti isi tabys ákeletin shaǵyn bızneske ulasty. Ázirge tapsyrystar ózi turatyn Sarqan qalasyny turǵyndarynan túsedi, biraq isin jańa bastaǵan áıel munymen shektelmekshi emes. Birinshi kezekte Sarqan aýdanynyń isker áıelder keńesiniń quramyna kirip, áriptesterin nátıjesimen qýantty. Jaqynda Taldyqorǵanda ótken «Óńirdiń turaqty damýyndaǵy áıelder bastamalary» atty óńiraralyq isker áıelder forýmyna qatysyp, óz jumystaryn tanystyryp, forým aıasynda uıymdastyrylǵan «Quraq kórpe» baıqaýynyń jeńimpazy atandy. 100 myń teńgeniń sertıfıkaty men dıplomyn alyp, laıyqty marapatqa ıe boldy. Jalpy bul baıqaýǵa Jetisý oblysy men Almaty oblysynyń 57 qolónershisi qatysyp, 150-den astam jumys usynylǵan bolatyn.
– Tigin sehyn ashýdy armandaımyn, onda kórpeden bólek túrli ulttyq kıimder men úıge arnalǵan áshekeıler jasaıtyn bolamyn. Osylaısha dástúrli qazaq qolónerin saqtaýǵa jáne quraq tigýdi nasıhattaýǵa úles qossam deımin.
Qazir balalarǵa arnalǵan ulttyq kıimder men úıge matadan jasalǵan tumarlar tigemin. Olar ulttyq órnektermen, ashyq tústi monshaqtarmen, úki qaýyrsyndarymen bezendirilgen túrli pishinde, árqıly túste daıyndalady. Mysaly, shańyraq nemese dombyra túrindegisi de bar. Bul jaı ǵana bezendirý emes, tabysqa jetkizetin, órkendeýge bastaıtyn, sondaı-aq jaǵymsyz energıadan qorǵaıtyn tumarlar deýge bolady. Sebebi adamnyń óz qolymen jasaǵan zattarynda qol eńbegi ǵana emes, ónerpazdyń rýhanı energıasy da mórlenip turady, – deıdi Nazıgúl Batyrhan.
