Osy oraıda «jalǵan kásipkerlik» babyna qatysty oqıǵa eske túsedi. Bir kúndik jalǵan fırmalardyń kesirinen kóptegen adal kásipkerler zardap shegip, jalǵan kásipkerlermen birdeı qylmystyq jaýapkershilikke tartylǵany este bolar.
Tek 2016 jyly ǵana Ulttyq kásipkerler palatasyna «Jalǵan kásipkerlik» baby boıynsha zardap shekken kásipkerlerden 150-den astam shaǵym túsken. Jalǵan kásiporyndarmen mámile jasasqan kásipkerler barlyq óńirde jappaı qylmystyq proseske tartylyp jatty.
Qylmystyq kodekstiń 215-babyna qatysty daýdyń basy osy másele bolatyn, óıtkeni ol jalǵan kásiporyndardyń kontragentterine keri áserin tıgizdi. Sebebi jalǵan kásiporyndardyń quryltaıshylary qylmystyq jaýapkershilikten aıyppul tóleýmen qutylyp, al adal kásipkerler zardap shekti.
Bıznesin adal júrgizip, bireýdiń kesirinen qıyndyq tartqan kásipkerlerdiń quqyǵyn qorǵaýdy Ulttyq kásipkerler palatasy 2015 jyldan bastap myqtap qolǵa alǵan bolatyn.
Osylaısha, sol jyldary «Atameken» UKP Tóralqa tóraǵasy bolǵan Tımýr Qulybaev 2016 jyly Qylmystyq kodeksten jalǵan kásipkerlik týraly bapty alyp tastaýdy talap etetinin ártúrli deńgeıde ashyq málimdegen bolatyn. Áıtse de bul ońaıǵa túse qoımaǵany este. Bir ǵana atyshýly 215-shi bapty Qylmystyq kodeksten alyp tastaýǵa 2 jylǵa jýyq ýaqyt ketken.
Birinshiden, jalǵan kásipkerlik máseleleri boıynsha qylmystyq proses barysynda zertteýdiń obektıvtiligi men tolyqtyǵy bóliginde zańnama talaptary saqtalmaıtyny alǵa tartyldy. Nátıjesinde adal kásipkerler qosymsha salyq tólep, sonymen qatar olarǵa aıyppul salynyp, oǵan qosa ósimpul óndirilip alynǵan.
Ekinshiden, 2014 jyldan bastap jalǵan kásipkerlikpen aınalysqan zańdy tulǵalardy tirkeýden shyǵarý tájirıbesi qalyptasty. Olardyń kontragenttermen aradaǵy barlyq mámileleri jaramsyz dep tanylǵan bolatyn. Nátıjesinde, sońǵylaryna qosymsha salyq somalary men aıyppuldar jazylyp kelgen. Qylmystyq qýdalaý, sondaı-aq «jospardan tys» tekserý artyp, bızneske qysym jasaýdyń birden-bir quralyna aınalǵan.
Qylmystyq proses barysynda jalǵan kásiporyndardyń kontragenttermen jasaǵan naqty jalǵan mámilelerin dáleldeý jáne sot úkiminde kórsetý zańnama sheńberinde talap etildi. Biraq is júzinde bul talaptar tıisti túrde oryndalmady.
Qylmystyq isterdi tergeý kezinde kóbine barlyq mámileler shynaıy jasaldy ma, joq pa, ony eshkim zertteı qoımady. Nátıjesinde, qylmystyq proses barysynda jalǵan mámile jasasqany zerttelmegen jáne dáleldenbegen adal kásipkerler avtomatty túrde kináli dep tanylyp, salyq pen aıyppul arqalap, odan qaldy ósimpul tólep, negizsiz shyǵyn kóterýge májbúr bolǵan.
2017 jylǵy 7 maýsymda Parlament Májilisi maquldaǵan sheshim birneshe jylǵa sozylǵan osyndaı aıtys-tartysty toqtatqan bolatyn. Osylaısha, QR Qylmystyq kodeksiniń 215-babyn alyp tastaıtyn zańnamalyq túzetýler maquldanǵan edi.
Nátıjesinde, kásipkerler jyldar boıy kútken zańnamalyq túzetý engizilip, atyshýly «Jalǵan kásipkerlik» babynyń alynyp tastalýy barsha adal kásipker ataýly úshin tarıhı sát bolǵany sózsiz.
Bul bıznes qaýymdastyq úshin shynymen de úlken jetistik boldy. Qylmystyq kodekske engizilgen ózgerister 2017 jyldyń 13 shildesinde zańdy túrde kúshine endi.
Aıta keteıik, 2017 jyly Qazaqstanda alǵash ret jalǵan kásipkerlik týraly qylmystyq is bıznestiń paıdasyna sheshilgen bolatyn. Nátıjesinde janar-jaǵarmaı satatyn ári satyp alatyn 101 kompanıa orasan zor shyǵynnan qutylǵan edi. Eger de is osy 101 kompanıanyń paıdasyna sheshilmegen jaǵdaıda, olardyń tartar zalalynyń aýqymy qandaı bolatynyn oılap kórińizshi!
Bul oqıǵanyń tarıhy neden bastaldy? Osy kásipkerlerdiń barlyǵy 2012-2013 jyldary Almatydaǵy «Alma Oil Energy» JSHS-nen jeńildetilgen baǵamen janar-jaǵarmaı satyp alyp kelgen. Janarmaı sol kezdegi Ońtústik Qazaqstan oblysy aýmaǵynda taratý úshin satyp alynyp, operator QR Munaı jáne gaz mınıstrligi arqyly bekitilgen.
Bastapqyda bári oıdaǵydaı bastalyp, ár kompanıa óz jumysyn atqaryp, jetkizilimder júzege asyrylyp kelgen. Biraq 2015 jyldyń jeltoqsanynda sot «Alma Oil Energy» JSHS jáne almatylyq Evgenıı Mınakov qurǵan taǵy eki kompanıany – jalǵan kásiporyndar dep tanyǵan. Al dırektordyń ózin qylmys jasaǵany úshin, ıaǵnı jalǵan kásipkerlik qurǵany úshin kináli dep taný týraly úkim shyǵarady. Biraq ol qylmystyq jaýapkershilikten bosatylyp, tek 9,9 mıllıon teńge aıyppul tóleýmen shektelgen.
Mine, osy kezde qyzyqtyń kókesi bastalǵan, bylaısha aıtqanda kontragentter birinen soń biri jaýapqa tartyla bastaǵan. «Alma Oil Energy» jáne Mınakovtyń taǵy eki fırmasymen istes bolǵan kontragentterge Memlekettik kirister komıteti eleýli salyq eseptelgeni týraly habarlama jiberedi.
Aqyry basy bálege qalǵan adal kásipkerler memlekettik qazynaǵa 2 mıllıard teńgeden astam somadaǵy barlyq salyqty tólegen. Basqasha aıtqanda, kásipkerler ekinshi ret salyq tóleýge májbúr bolǵan. Atalmysh somany tóleý kez kelgen kásipkerge de qanshalyqty aýyr bolǵany aıtpasa da túsinikti.
Óz kezeginde bul oblysty sol kezde janar-jaǵarmaımen qamtamasyz etip otyrǵan barlyq kásipkerlik sýbektilerdiń qyzmetin bir mezette toqtatýǵa, al shottardyń buǵattalýy óńirdegi kólik kollapsyna, tipti áleýmettik shıelenistiń týyndaýyna ákep soǵaryn aıtýdyń ózi artyq.
Máseleni odan ári ýshyqtyrmaý úshin sol kezde «Atameken» Ulttyq palatasy, Qazaqstan kásipkerleriniń quqyqtaryn qorǵaý jónindegi ýákil, Bas prokýror úkimniń kúshin joıýǵa baryn salǵany este. Nátıjesinde qylmystyq is sotqa qaıta qaraýǵa jiberilip, bul is toqtatylǵan.
Mine, bir ǵana «Jalǵan kásipkerlik týraly» baptyń aınalasynda osynshama is atqarylyp, baptyń zańnan alyp tastalýy adal bızneske erkin tynys alýǵa múmkindik bergen istiń biri!
