Osy oraida «jalǵan kásipkerlik» babyna qatysty oqiǵa eske túsedi. Bir kúndik jalǵan firmalardyń kesirinen kóptegen adal kásipkerler zardap shegip, jalǵan kásipkerlermen birdei qylmystyq jaýapkershilikke tartylǵany este bolar.
Tek 2016 jyly ǵana Ulttyq kásipkerler palatasyna «Jalǵan kásipkerlik» baby boiynsha zardap shekken kásipkerlerden 150-den astam shaǵym túsken. Jalǵan kásiporyndarmen mámile jasasqan kásipkerler barlyq óńirde jappai qylmystyq protseske tartylyp jatty.
Qylmystyq kodekstiń 215-babyna qatysty daýdyń basy osy másele bolatyn, óitkeni ol jalǵan kásiporyndardyń kontragentterine keri áserin tigizdi. Sebebi jalǵan kásiporyndardyń quryltaishylary qylmystyq jaýapkershilikten aiyppul tóleýmen qutylyp, al adal kásipkerler zardap shekti.
Biznesin adal júrgizip, bireýdiń kesirinen qiyndyq tartqan kásipkerlerdiń quqyǵyn qorǵaýdy Ulttyq kásipkerler palatasy 2015 jyldan bastap myqtap qolǵa alǵan bolatyn.
Birinshiden, jalǵan kásipkerlik máseleleri boiynsha qylmystyq protsess barysynda zertteýdiń obektivtiligi men tolyqtyǵy bóliginde zańnama talaptary saqtalmaityny alǵa tartyldy. Nátijesinde adal kásipkerler qosymsha salyq tólep, sonymen qatar olarǵa aiyppul salynyp, oǵan qosa ósimpul óndirilip alynǵan.
Ekinshiden, 2014 jyldan bastap jalǵan kásipkerlikpen ainalysqan zańdy tulǵalardy tirkeýden shyǵarý tájiribesi qalyptasty. Olardyń kontragenttermen aradaǵy barlyq mámileleri jaramsyz dep tanylǵan bolatyn. Nátijesinde, sońǵylaryna qosymsha salyq somalary men aiyppuldar jazylyp kelgen. Qylmystyq qýdalaý, sondai-aq «jospardan tys» tekserý artyp, bizneske qysym jasaýdyń birden-bir quralyna ainalǵan.
Qylmystyq protsess barysynda jalǵan kásiporyndardyń kontragenttermen jasaǵan naqty jalǵan mámilelerin dáleldeý jáne sot úkiminde kórsetý zańnama sheńberinde talap etildi. Biraq is júzinde bul talaptar tiisti túrde oryndalmady.
Qylmystyq isterdi tergeý kezinde kóbine barlyq mámileler shynaiy jasaldy ma, joq pa, ony eshkim zerttei qoimady. Nátijesinde, qylmystyq protsess barysynda jalǵan mámile jasasqany zerttelmegen jáne dáleldenbegen adal kásipkerler avtomatty túrde kináli dep tanylyp, salyq pen aiyppul arqalap, odan qaldy ósimpul tólep, negizsiz shyǵyn kóterýge májbúr bolǵan.
2017 jylǵy 7 maýsymda Parlament Májilisi maquldaǵan sheshim birneshe jylǵa sozylǵan osyndai aitys-tartysty toqtatqan bolatyn. Osylaisha, QR Qylmystyq kodeksiniń 215-babyn alyp tastaityn zańnamalyq túzetýler maquldanǵan edi.
Nátijesinde, kásipkerler jyldar boiy kútken zańnamalyq túzetý engizilip, atyshýly «Jalǵan kásipkerlik» babynyń alynyp tastalýy barsha adal kásipker ataýly úshin tarihi sát bolǵany sózsiz.
Bul biznes qaýymdastyq úshin shynymen de úlken jetistik boldy. Qylmystyq kodekske engizilgen ózgerister 2017 jyldyń 13 shildesinde zańdy túrde kúshine endi.
Aita keteiik, 2017 jyly Qazaqstanda alǵash ret jalǵan kásipkerlik týraly qylmystyq is biznestiń paidasyna sheshilgen bolatyn. Nátijesinde janar-jaǵarmai satatyn ári satyp alatyn 101 kompaniia orasan zor shyǵynnan qutylǵan edi. Eger de is osy 101 kompaniianyń paidasyna sheshilmegen jaǵdaida, olardyń tartar zalalynyń aýqymy qandai bolatynyn oilap kórińizshi!
Bastapqyda bári oidaǵydai bastalyp, ár kompaniia óz jumysyn atqaryp, jetkizilimder júzege asyrylyp kelgen. Biraq 2015 jyldyń jeltoqsanynda sot «Alma Oil Energy» JShS jáne almatylyq Evgenii Minakov qurǵan taǵy eki kompaniiany – jalǵan kásiporyndar dep tanyǵan. Al direktordyń ózin qylmys jasaǵany úshin, iaǵni jalǵan kásipkerlik qurǵany úshin kináli dep taný týraly úkim shyǵarady. Biraq ol qylmystyq jaýapkershilikten bosatylyp, tek 9,9 million teńge aiyppul tóleýmen shektelgen.
Mine, osy kezde qyzyqtyń kókesi bastalǵan, bylaisha aitqanda kontragentter birinen soń biri jaýapqa tartyla bastaǵan. «Alma Oil Energy» jáne Minakovtyń taǵy eki firmasymen istes bolǵan kontragentterge Memlekettik kirister komiteti eleýli salyq eseptelgeni týraly habarlama jiberedi.
Aqyry basy bálege qalǵan adal kásipkerler memlekettik qazynaǵa 2 milliard teńgeden astam somadaǵy barlyq salyqty tólegen. Basqasha aitqanda, kásipkerler ekinshi ret salyq tóleýge májbúr bolǵan. Atalmysh somany tóleý kez kelgen kásipkerge de qanshalyqty aýyr bolǵany aitpasa da túsinikti.
Óz kezeginde bul oblysty sol kezde janar-jaǵarmaimen qamtamasyz etip otyrǵan barlyq kásipkerlik sýbektilerdiń qyzmetin bir mezette toqtatýǵa, al shottardyń buǵattalýy óńirdegi kólik kollapsyna, tipti áleýmettik shielenistiń týyndaýyna ákep soǵaryn aitýdyń ózi artyq.
Máseleni odan ári ýshyqtyrmaý úshin sol kezde «Atameken» Ulttyq palatasy, Qazaqstan kásipkerleriniń quqyqtaryn qorǵaý jónindegi ýákil, Bas prokýror úkimniń kúshin joiýǵa baryn salǵany este. Nátijesinde qylmystyq is sotqa qaita qaraýǵa jiberilip, bul is toqtatylǵan.
Mine, bir ǵana «Jalǵan kásipkerlik týraly» baptyń ainalasynda osynshama is atqarylyp, baptyń zańnan alyp tastalýy adal bizneske erkin tynys alýǵa múmkindik bergen istiń biri!
