Dýlatbek Qydyrbekuly[/caption]
Belgili qalamger, ataqty «Alataý» romanynyń avtory Balǵabek Qydyrbekulynyń balasy, saıasattanýshy Dýlatbek aǵamen aradaǵy áńgimede qoǵamdaǵy qos tildi orta, ulttyq múdde máselesin tarazyǵa tarttyq.
- «Týǵan tilin bilmeıtinder jarytyp patrıot bola almaıdy. Eliniń taǵdyryna alańdaǵanmen, tereńine boılap, tabıǵatyn túsine almaıdy» degen pikirmen kelisesiz be?
- Bulaı deıtinderdi túsinbeımin, túsingim de kelmeıdi. Mundaılardyń birazymen sózge kelip qalǵan kezim de boldy. Barlyǵyn tilge tirep qoıýǵa bola ma? Sonda óz tilin jete bilmeıtin adam týǵan jerin, ultyn ana tilin taza biletinge adamǵa qaraǵanda az súıedi degen sóz be? Menińshe bul óreskel tujyrym, saýatsyz ólshem. Mysalǵa, men áli de bolsa oryssha oılaımyn. Moıyndaımyn. Biraq...janym qazaq. Kerek deseńiz, dál qazir týǵan tilimen qaýyshyp, tarıhymen tanysyp, tamyryn tapqan bizdeı qazaqtardyń patrıottyq sezimi ultshyldardan da joǵary.
Dál qazir bizdiń jerde ómir súretin ózge ulttar memleket múddesin qorǵaýǵa ázir me, kerek deseńiz qulyqty ma degen saýalǵa «ıá» dep anyq jaýap bere almaımyz.
- Ulttyq múdde degenimiz sizdiń túsinigińizde qandaı uǵym?
- Bul túsinikti biz tym tar sheńberge tyǵyp tastadyq. Qazirgi zamanda ulttyq múdde degen uǵym memlekettik múdde degen túsinikpen qatar qarastyrylady. Ony bizdegideı bólip jarmaıdy. Saıyp kelgende, bul tek til nemese dil máselesi emes, sonymen birge shekara shebimizdiń jaǵdaıy, eksporttyń áleýeti munyń bári aınalyp kelgende ulttyq múddege kiredi. Biraq dál qazir bizdiń jerde ómir súretin ózge ulttar memleket múddesin qorǵaýǵa ázir me, kerek deseńiz qulyqty ma degen saýalǵa «ıá» dep anyq jaýap bere almaımyz. Sodan shyǵar bir jaǵynan muny qazaqtyń etnıkalyq ári memlekettik múddesi dep eki bólek qarastyrýǵa týra kelip tur.
- Sonda óz sózińizge ózińiz qarsy shyǵyp otyrsyz ǵoı? Túsinbedik...
- Men orystildi ortanyń psıhologıasyn jaqsy bilemin. Tólqujatynda «Qazaqstan azamaty» dep turǵanmen ańsary Reseıge aýyp turatyn, erteń áldeqalaı bola qalsa teriskeıge taıyp turatyn, elde «chemodandy kóńil kúımen» júrgender jetip artylady. Búginge deıin nege ekeni belgisiz bul taraptaǵy pikirimdi bildirýge batpaı júrdim...Bastysy biraz óńirdi qolastymyzǵa «qaıtaryp» aldyq. Óskemen men Kereký qazaqylandy. Jaman aıtty demeńizder. Biraq dál qazir Qyzyljardan qaýip kóp...
- Naqtyraq aıtsaq ol jaqtaǵy qalyń orystan qaýip bar degenińiz kelip tur ǵoı?
- Bul da bar. Tutastaı alǵanda orystyq shovınızm ólgen joq. Eger bul tarapta Máskeýdiń soıylyn soǵatyndar Reseıden qandaı da bir kómek almasa (al men mundaılardyń Kremlden kómek alyp jatqanyn kórip júrmin) TMD-nyń túrli aımaǵynda turatyn orys ultshyldary shovınızmge qarsy dep aıtýǵa turar edi. Al ázirgi jaǵdaıǵa ózińiz de kýásiz.
[caption id="attachment_8142" align="alignright" width="300"]
Ańsary Reseıge aýyp turatyn, erteń áldeqalaı bola qalsa teriskeıge taıyp turatyn, elde «chemodandy kóńil kúımen» júrgender jetip artylady.[/caption]
- Aǵa, oryssha ortanyń psıhologıasyn jaqsy bilemin dedińiz. Osy ortaǵa óz tarapyńyzdan «til úırenińder, memlekettik tilge muryn shúıire qaramańdar» degen kezińiz boldy ma? Ózińiz aıtqandaı dál qazir týǵan tilin úırenip, tamyryn tapqan qazaqtardyń patrıottyq sezimi ultshyldardan da joǵary ǵoı?
- Shynymdy aıtsam, olarǵa bulaı aıtýǵa uıalamyn. «Tildi aldymen ózderiń meńgerip alsańdarshy» dep mysqyldaıdy. Sondaıda betimnen otym shyǵady. «Týǵaly oryssha sóıledik, oryssha oqydyq endi qazaqsha oqyǵannan ne qaıyr» deıtin bázbir dostarym úshin uıalamyn. Iá, oryssha oqydyq. Zaman solaı boldy. Adam júıeniń buıryǵyna baǵyndy. Túsingenim, bul ánsheıin syltaý. Sosyn qajettilik bolmaǵan jerde suranys ta joq qoı. Qazaq tiline degen qajettilik týdyrý kerek. Men bul arada barlyq qaǵaz qujatty qazaqshalaý kerek bolmasa oryssha sóılesýge tyıym salý kerek degen syqyldy dál qazirgi ýaqytta ýtopıa sanalatyn ıdeıany aıtpaımyn. Aıtalyq, qazir orystildi orta qazaq basylymdarynda jaryq kóretin til men dilge qatysty dúnıelerdi qyzyǵyp oqıdy. Árıne, aýdarmasyn. Oqıdy da bulqan, talqan bolady. Aıyrtildi aqparat naryǵynda aqparat almasý jaǵy áli de az. Qazaqtildi BAQ qazaqsha jazylǵan dúnıeni orysshaǵa aýdarýǵa, sol arqyly eki ózenniń arasyna ótkel salýǵa talpynýy kerek. Ýaqyt kele ulttyq máselege qatysty qazaqsha jazylǵan maqalalardy túpnusqasynda oqyǵysy keletinder paıda bolady.
Shalaqazaqtan tazaqazaqqa aınalýǵa talpynyp jatqandar qaırańda qalǵan keme syqyldymyz.Negizinde biz úlken kúshpiz. Bizdiń áleýetti paıdalaný kerek. Qazaqty qazaqtan bólýge, shettetýge bolmaıdy.
- Ultshyl patrıottardyń ult pen urpaqtyń bolashaǵyna qatysty aıtatyn uranyn, bastamasyn qoldaısyz ba?
- Hmm...Bálkim olardyń alǵa qoıǵan maqsaty durys shyǵar. Biraq munyń arty qantógiske ákelý múmkin. Dál qazirgi jaǵdaıda bul bizge qajet pe? Sosyn olardyń da óz múddesi bar. Túsindire keteıin. Olar aıtatyndaı shalaqazaqtan tazaqazaqqa aınalýǵa talpynyp jatqandar qaırańda qalǵan keme syqyldymyz. Sebebi, bizdiń ultshyl patrıottar da jáne bularǵa oponent sanalatyn orystildi orta da bizdi qabyldamaıdy. Ultshyldar sóz júzinde «beti beri qaraǵandardy» qoldaımyz degenimen, is júzinde bizben birlesip jumys istegisi kelmeıdi. Negizinde biz úlken kúshpiz. Bizdiń áleýetti paıdalaný kerek. Qazaqty qazaqtan bólýge, shettetýge bolmaıdy. Al orystildi ortanyń bizdeılerdi nelikten unatpaıtyny ózińizge de belgili bolar.
Áńgimelesken, Dýman Byqaı.
"ARDA" jýrnaly
