Avtordyń «Biz osy ne bitirip júrmiz?» atty pýblısısıkalyq eńbegi ultymyzdyń keshegisi men búgingisine arnalǵan. Atap aıtqanda, Alash qaıratkerleriniń el tarıhyndaǵy alatyn orny men táýelsizdik tolǵaýy – qazirgi áleýmettik bolmys pen sanadaǵy ulttyq ıdeıa araqatynasyn zerdelegen. Sonymen qatar, qazaqtyń ortaq qundylyq bastaýyn jasaý jáne jas urpaq boıyna otansúıgishtikti sińirý máseleleri atalǵan eńbekte jan-jaqty kórinis tapqan.
Eldi damýdyń sapaly jańa deńgeıine shyǵaratyn basymdyqtar men ulttyq ıdeıany izdestirý máselesi, sonymen qatar, qazirgi ýaqytta uzaq merzimdik ulttyq ıdeologıany aıqyndaýdyń qajettiligi atalǵan eńbekte laıyqty turǵyda taldanǵan. Avtordyń tili jatyq, oıy túsinikti, qalamgerlik qarymy aıshyqty.
«Alash qozǵalysynan táýelsizdikke deıin» atty birinshi bólimde ult pen ultshyldyq, ulttyq sana men ulttyq biregeılik jáne ony qozǵaıtyn ıntellektýaldyq elıtanyń rýhanı jáne áleýmettik qyzmetterin saraptaý negizinde HH ǵasyrdyń basynda zaman talabyna saı sapalyq turǵydan jetilgen jáne óz evolúsıasynyń jańa satysyna kóterilgen qazaqtyń ulttyq ıdeıasy – Alash ıdeıasy jáne qozǵalysy baǵamdalady.
Avtor Alash ıdeıasy týraly paıymdaryn, ıaǵnı qazaq eliniń ulttyq murat-múddesin qorǵaý jolynda ómirge kelgen qoǵamdyq-saıası qubylysqa baılanysty óz tujyrymdaryn oqyrman nazaryna usynady. Alash ıdeıasy tarazylap, HH ǵasyrdyń túrli kezeńderindegi ult-azattyq qozǵalystar arasyndaǵy ózara logıkalyq baılanysty utymdy baıandalǵan. Bolatbek Tólepbergen Alash ıdeıasy úshin kúresti keńestik bılik jaǵdaıynda jalǵastyrǵan qoǵamdyq uıymdar men jeke azamattardyń qyzmetin naqty qujattyq materıaldar arqyly tamasha beredi. Sondaı-aq, táýelsizdikten keıingi qazaq jastarynyń saıası-áleýmettik jaǵdaıy da jan-jaqty taldanǵan. Alash ıdeıasyna qyzyǵýshylyq tanytqan barsha oqyrman, jastar jáne joǵary oqý oryndarynyń stýdentteri bul bólimnen birshama maǵlumattar tabary anyq.
«Jasampaz ıdeıanyń jalǵasy» atty ekinshi bólimdegi pýblısısıkalyq tolǵaýlarǵa ulttyq máseleler, tarıhı aqtańdaqtar jáne demokratıa prınsıpteri arqaý bolǵan. Óz avtorlyǵymen jáne qurastyrýymen jıyrmaǵa jýyq tarıhı-aǵartýshylyq baǵyttaǵy kitaptardy jaryqqa shyǵarǵan avtordyń bul eńbegi kósemsóz janrynda jazylǵan dúnıeler. Atalǵan bólimnen – Elim dep soqqan júrekterdiń lúpilin, zaıyrly memlekettiń ótkeni men búgini, bolashaǵy, tarıhy men shejiresi, tili men dili, azattyǵy men erkindigi menmundalap turady.
Sonymen qatar, avtor jahandaný jaǵdaıynda zıatkerlik ult qalyptastyrýdyń, básekege qabiletti qaýym tárbıeleýdiń, aldyńǵy qatarly elý eldiń qataryna qosylýdyń bastaýy retinde qazaq halqynyń rýhanı murasyn tereńdete zerttep, onyń qundy rýhanı mol baılyǵyn jastar arasynda nasıhattaý, búgingi ashyqtyq pen mádenı plúralızm aıasynda basqa mádenıetter men órkenıetterge jetkize bilý – ulttyq ıdeıanyń úılesimdi qalyptasýy barysyndaǵy ońtaıly jáne kelesheginen úmit kúttiretin áreket ekendigin atalǵan bólimde tarazylaıdy.
Al «Áńgimeler» atty úshinshi bólim pýblısıs-qalamger, ǵalym-zertteýshi Bolatbek Tólepbergendi jazýshylyq qyrynan tanyta túsedi. Bul bólimde avtordyń ár jyldary jazǵan, eshqandaı kitaptarǵa, jınaqtarǵa enbegen prozalyq shyǵarmalary, ıaǵnı áńgimeleri engizipti. Bul bólimdegi keıipkerlerin de janyndaı jaqsy kórip, ásem tabıǵatty áserli etip sýrettegen, ultjandylyq pen eljandylyqty eljireı otyryp nasıhattaǵan. Júregi halqym dep soqqan qarlyǵash kóńil qalamger qasıetti dástúrlerimizdi jańǵyrta, nárlendire túsken.
Jarbol KENTULY
