Baýyrjannyń jeti núktesi

Dalanews 26 mam. 2015 00:48 309

El baǵasy bir bólek, kóńildiń tereń túkpirinde buǵyp jatatyn, keıde kúpir oıly, keıde jónemdi pikirli jeke Pende baǵasy bir bólek. Qalamyna adal, qarymy myqty aqyn jastardyń ishininen jeke pende retinde maǵan «Óń. Men. Tús.», «Jumbaqtasqa jaýǵan kúz», «Júrek kitaby» atty jyr-kitaptarynyń avtory Baýyrjan Qaraǵyzulynyń óleńderi ózindik órnegimen qatty unady. Qazirgi qazaq poezıasyn shyǵarmashylyqpen baıytyp jatqan jastar týrasynda óz pikirimdi aıtýǵa túrtki boldy. Sonymen…

Bir nárse aıqyn – jastarǵa Muqaǵalı men Jumeken jetken bıikten qaramaý kerek. Olardyń baqyty – álem jaquttarymen olardyń ana tilinde uly halyqtyń aralasýynsyz qunyǵa qaýyshyp, káýsaryna alashtyq dúnıetanym negizinde qanyǵa alýy. Jylt etken álemdegi ádebı qubylysty – jastar sol kúni ǵalymdardan da, synshylardan, tipti aǵa býyn aqyndar ortasynan buryn bilip otyrady.

11303508_873982569318289_560185071_nBizdiń jas aqyndar – úsh alyp toptan turady: almatylyq, astanalyq jáne jergilikti jerlerdegi poezıa dúldúlderi. Bul úsh top birin-biri talant jaǵynan moıyndasa da, alashtyq poetıkalyq oı aýqymy jaǵynan bir-birin moıyndamaıdy. Ári birinde joqty ekinshisi tolyqtyryp, úshinshisi burynǵy aıtylǵan aıshyqty oıdy ózine deıingilerden asyryp, burynǵydan ala bóten jutyndyryp jiberip otyrady. Olar óz shyǵarmashylyq izdenisterinde Álemniń ortańqol ádebı qubylysyn aqyndyq ustahanasynda qaıyra soǵyp, keremet etip jiberse, Ǵalamnyń qundy degen qundylyǵyn ádebı-tulǵattyq izdenis ústinde baǵasyn túsirip keri ketirip te jiberedi. Ǵalamdyq Poezıadaǵy janbaǵandy jandyryp, Álemdik mádenı keńistikte laýlaǵandy kómeskilendiredi. Biraq, olardyń kózin ashatyn shamshyraq, oıyna tamyzyq bolatyn bir temirqazyq – bodandyq dáýirdiń aqyndardyń aıta almaǵan búkpeli de, tumandy da tumshaly oılaryn bardy bar, joqty joq dep ashyq aıta bilýdiń ádebı baǵynyń buıyrǵany. Rýhanı-mádenı keńistik adam tanyǵysyz ózgeriske ushyrady. Buny oryndy ańǵarǵandardyń biri – aqyn Ótejan Nurǵalıev “Jahandanýdy qazaq jek kóredi, ózderiniń ólim jolyndaı kóredi. Biraq basqa jol joq. Jalǵyz ǵana ortaq jol, talaı halyqtyń súıegin qýratyp qyrǵan, baqytsyz etken, eń sońynda urpaǵy qaıta tapqan jol – osy. Assırıa, Babyl, baǵzy Grek, Shýmerıa, bári qurydy, artynda tek ataǵy ǵana qaldy. Tek ańyz ǵana qalady. Qazaq ta osylaı, óziniń qazaqshylyǵyn joǵaltady” deıdi. Biz burynǵy kóp jaǵdaıda orystyń ıdeologıalyq shekpeninen shyqqan momyn qazaq poezıasyn kelmeske ketirip, joǵalǵan kók túrkilik poezıalyq keńistigimizben alty alashtyq ańysta jastardyń arqasynda qaıta tabysyp otyrmyz.

Jańa dáýirdiń ádebıetin jańa qyrynan ultyna ata býynnan da, aǵa býynnan da ózgeshe qalypta usynyp júrgen jastardyń ádebıeti ózimen sanasýdy kerek etedi. Ári olar bizdiń kókke kótere aspandata  maqtaýymyzdy da, jerge tyǵa dattaýymyzdy da qajetsinip otyrǵan joq. Olarǵa ádil baǵany tek óz býyny ǵana bere alady. Ol dáýirdi kóbimiz kóre almaımyz. Bul – ómir zańy. Olar aǵalyq jáne atalyq kezeńge jetken shaqta búgingi bizdiń qunsyz degenimiz qundyǵa, jasyq degenimiz jaqutqa aınalady.

Qazaq óleńiniń mazmuny da, tabıǵaty da adam tanyǵysyz ózgeriske túsýde. Bodandyq dáýirdiń qatyp qalǵan ádebı kanondary kelmeske ketip barady. Ata býyn men aǵa býyn shyǵarmashylyqpen úırenip, óleń óriminde qalyptastyrǵan poetıkalyq ónegeler ini býyn úshin ólshem bolýdan qalyp barady. Ár aqyndyq tolqyn ózine deıingi poezıa jaýharlarynan úırenedi. Biraq bul úırený ádebı proseste qalaı óristedi. Buǵan árıne kesip-piship, aıttym boldy dep jaýap berý óte qıyn. Biraq bir nárse aıqyn – burynǵy aqyndarymyz qos tildi bolsa, tek qart Shyǵystan múldem qol úzip, mádenı dánekti tek slaván órkenıetinen ǵana alsa, búgingi jastar – kóp tildi, ári barlyq ádebı-mádenı ıgilikterdi musylmanshylyq dúnıetanym arqyly tarazylaıdy. Sonymen qatar, ulttyq dil turǵysynan ózderiniń aqyl-parasattaryna salyp, ózgeniń ozyǵyn ǵana qabyldaıdy. Tozyǵyna qarsy ýáj aıta biledi. Munyń bári jas aqyndardyń, onyń ishinde Baýyrjan Qaraǵyzulynyń túrli BAQ betterindegi suhbattary men esselerinde kórinis berip júr.

Baýyrjannyń óleńderin qazirgi qazaq ádebıetindegi maǵjandyq dep ataıtyn aqyndar qaýymy men ádebıet synshylary bar. Aqyndyq ar kodeksin buljytpaı ustaný – qıynnyń qıyny, ári Maǵjan jetken bıikke jetý óte aýyr, sonymen qatar, zamanalyq qazaq poezıasynda fılosofıalyq oı-tolǵaýda «eski soqpaq» pen «arta qalǵan oı aıtýdan» qashyp qutylý jas aqyndardyń kóbiniń qolynan kele bermeıdi.

Jastar soǵan qaramaı, birde jol taýyp, birde ádebı adasa júrip, jańa modalyq áshekeılerimen ózderiniń ádebı proseske jasaǵan ekspansıasynda ózderimen birge sony poetıkalyq ınvestısıalaryn da ákele aldy. Bul endi oılasa sóz etetin jeke másele.

11070598_858587830857763_445790220454097375_nJ. Delezshe sóz qozǵasaq: «Men qıalymdy sharyqtatyp, avtordy sábıge aınaldyramyn da, ony ishindegisin búkpeı aıtatyn bal tildi bala bolýyn qalaımyn, ári soǵan májbúr etýge tyrysamyn», – deıdi. Osy turǵydan kelgende Baýyrjan óleńderinde qazaq poezıasynyń ańqyldaǵan eki qyry tanylady: biri – ótkenmen baılanysty aqyndyq tájirıbe, ekinshisi – qazaq poezıasyndaǵy dástúr men jańashylydyqty qosyla óriltken avtordyń ózindik úni. Aqynnyń ındıvıdýaldy úni qozǵaǵan taqyrybynda ulttyq mádenı-rýhanı materıaldy poezıa tilimen jarastyra qabystyra bilýinen turady.

Jastar shyǵarmashylyǵy, onyń ishinde Baýyrjan poezıasyndaǵy mátindemelik aǵa býynǵa qaraǵanda «balamaly», margınaldy, «kóleńkeli» de «qatparly» jelilikke ıe, sondyqtan ony burynǵy sovettik ádisnama aıasynda qasań «digidik qasqamen» ádebı taldap shyǵý esh múmkin emes. Bul qadamǵa barý úshin eń quryǵynda olardyń tutynatyn jáne pir tutatyn rýhanı-mádenı áleminiń sulbasyn tanı bilýge tıissiń. Olar álem ádebıeti men mádenıetin shyǵarmashylyq izdenis ústinde ózderinshe oqyp-úırenip, shyǵarmashylyq proses ústinde ózderinshe kádege jaratady.

Jastar álemdik fılosofıadaǵy «ólim halindegi órkenıet» uǵym-túsinigin «alash órkenıetindegi alas urýy» turpatynda poezıa tiline kóshire bildi. Aǵa býyn sıaqty burynǵynyń qaıyra oralýyn ańsamaıdy. Múmkin emesti múmkin etýge tyryspaıdy, qaıta burynnan bar zar-zamandyq ádebı-mádenı konsepsıalardy qaıyra týyndatady. Óıtkeni, bul – qazaq neoklassısızminiń tuǵyrnamasy.

Buryn alash aqyndyq áleminde bógde mádenıettiń yńǵaıyna jyǵylǵan «Men» jáne «Ózge» basty orynda turyp keldi. Qazaq ǵylymı álemi bunymen sanasyp, ádebıettegi aıtýly tulǵalardy bótenniń klasıkalyq ádebıetimen kindiktestirýge tyrysty. Bul álemdik deńgeıde oryndy qadam bolǵanymen, ulttyq deńgeıde ózin kóbine aqtamaıdy. Ózge bitimdik estezısti (ilki sezimdik túısiný M. Maffesolı engizgen termın aǵyl. aesthesis, fr. Esthesis) bulyńǵyr Aqyn tulǵasyn oqyrman men jazarman uǵynýǵa tyrysyp baǵatyn óner ıesiniń jan dúnıesi almastyratyn anonımdik analogqa bizdiń mádenıetimizde at basyn tirep otyr.

Ontologıa – bolmys týraly ilim, ol estetıkada qoldanys tapqanda aqyn tulǵasy óz ben ózgege («Men» jáne «Senge») qaqqa jarylady. Jastar óleńiniń mátininiń tininiń boıyndaǵy ekzıstensıaldyq sezimniń qylań berýi aǵa jáne ata ádebı býynda ushyraspaıtyn, ushyrasýy da esh múmkin emes áldebir ózge ontologıalyq ult tirliginiń (ózge adamnyń, refleksıalyq alańnyń alabótendigin, basqa bir mádenı ortanyń, t.b.) boı kórsetýin tanytady. Jańa qazaq poezıasyn oqyǵan shaqta ádebıettanýshy ǵalymdar «únsiz, boı buǵyp, boıyn ala qashýǵa tyrysady». Bul ál-ázir neolırızm tabıǵatyn tanyp bilýdegi eń ońtaıly ádis bolyp tur. Jastar shyǵarmashylyǵy jabyq taqyrypqa aınalyp otyrǵany da jasyryn emes, olardyń tulǵasy bólek álemi ózin túsinýge, tereńine úńilýge shaqyrady. Biz bul shaqyrýǵa ún qosa almaı jatyrmyz. Biraq olardyń jazǵandaryn túsinýge muqaǵalısha, tólegenshe oı júgirtý kerek pe, álde kerek emes pe – osy ǵylymı gordeı túıini ózin sheshýdi kerek etedi.  Ázirshe Qozy men Qodardyń teketiresi oryn alýda, kimniń Qozy, kimniń Qodar ekenin aıyryp kór myqty bolsań. Eski túsinikte jastarǵa ádebı baǵalaý jasaýshylar da, jańa túsinikpen óz oıyn aıtpaq bolýǵa talpynys jasaǵandar da ózin tek Qozy sanaıdy.

Bul tolyq ashyqtyq nemese tolyq jabyqtyq «qozy men qodar» álemine óte uqsas, onda alash ónerindegi Mahabbat pen Jaýyzdyqtyń máńgilik kúresi oryn alyp jatyr.

Qazaqtyń jastar tarapynan ultqa usynylyp otyrǵan Baıan sıpatty jańa alash estetıkasy – Qozyny da, Qodardy da óltiredi, eshqaısyn tiriltkisi kelmeıdi. Olarǵa keregi tek baǵzylyqtyń búgingi ómirmen úndesýi. Sovettik dáýir qazaqqa tańǵan estetıka óldi, ottaı janyp, kúlge aınaldy. Jastardyń  personalızmi jańa qazaq mádenı estetıkasyn týǵyzdy.

Estetıka degenimiz – ár ulttyń syrtqa jaımaıtyn ishki álemi, ol eshbir ózgeriske túspeıdi (tek tolyǵyp, jańǵyryp otyrady), ony belgili bir ǵylymı termınmen ataı almaımyz. Ár aqynnyń shyǵarmashylyǵynda ol jańashyldyq túrinde ózindik kózqarasyn tanytý arqyly emblema,  sımvol, mılettiń kelbettik aınasy retinde kórinis taýyp otyrady. Biraq bul aına realdylyqty tanytpaıdy, tek barynsha jańa kózqarastardy mádenı keńistimizdegi shyǵarmashylyq adamdarynyń talǵap ta, tańdap ta qoldanýdyń qandaı bolatyndyǵyn bildiredi. Sondyqtan da, jas aqyndardyń ómirge ákelgen obrazdary buryn eshkim sóz etpegen Baıan beınesi «shógindi mán» túrinde buǵyp jatatyn «Qozy men Qodar boıyndaǵy» áldeneniń kórinis tabýy. Alash estetıkalyq komponentinsiz ulttyq fılosofıa da, dintaný da,  etıka da, basqa da ǵylymdar da joq.

Qazaq pen álemdi mılet tánindegi: Qozynyń náziktigi men Qodardyń dókirligi jalǵaıdy. Osylardyń basyn qosyp turatyn Baıannyń kózge kórinbes sulýlyǵy. Osy úsheýin ulttyq eksplısıttik jáne ımplısıtik estetıka aıasynda jalǵaı alǵan aqyn ǵana ózin poezıa patshalyǵynda kóp nársege qol jetkizdim dep senimdilikpen aıta alady.

Osydan kelip mátindegi erostyq erektik pen baǵzy álemdik alashı bastaý kóz menmundalaıdy. Bul ózi bólek áńgime.

Jastardy óleńderińde qazaqqa shekpen kıgizbediń dep kiná artýǵa bolmaıdy. Olar qazaqtyń tulǵasyn úırenshikti ulttyq bitim-bolmysy arqyly emes, betperdeli maska arqyly sýretteýi bireýlerge oǵash kórinýi de múmkin. Biraq qalaı bolsa da, sol baıaǵy qazaq menmundalap turady.

Men eski dástúrmen Baýyrjannyń bir óleńindegi bir shýmaqty julyp alyp, ony baǵzy dástúrmen taldap shyǵýdy hosh kórip otyrǵan joqpyn. Bul aradaǵy eń bastysy elenbeı júrgen kópti sóz ete otyryp, elenip júrgen birdi tanytýdy maqsut etý basty orynda turady ári Baýyrjan óz býynynsyz esh ashylmaıdy. Óleńdi taldaý bir bólek, aqynnyń derbes álemi týraly oı tolǵaý bir bólek. Óleńdegi shýmaqty julyp alyp taldaý keıbirde alańǵasar kókemizdiń jeńeshemizdi bireýge kúlip qoıdyń dep kókala qoıdaı qylyp sabaǵanyn kóz aldymyzǵa ákelse, tutas óleńge pikir aıtqanǵa deıin ony aqynynyń ádebı dáýirimen baılanystyra oı aıtý – aqylman qarıamen bolǵan bir sáttik baıandy tirlikteı kórinedi. Biz sondyqtan áýeli Baýyrjannyń aqyndyq álemin onyń dáýiri men zamandastary arqyly sóz etýdi jón kórdik. Endigi áńgime Baýyrjannyń bir óleńi haqynda.

BİR ÓLEŃ BOIYNA SYIǴAN ÁDEBI ÚRDİS

 (Baýyrjan Qaraǵyzulynyń «Jeti núkte» týyndysy haqynda)

Islam dinin tápirleýshilerdiń aıtýynsha, din – biregeı qozǵalystaǵy proses ári adamnyń muqtajdyǵyna sáıkesti túrde kemeldený ahýaly. Quran Kárim dindi qaterlenýge laıyqty nárse dep esepteıdi.

Quran Kárim – musylmannyń qasıetti de qudiretti kitaby. Ol – eń sońǵy paıǵambarynyń keremetimen tanylǵan, keremettigi sonshalyq – adamzat tarıhyndaǵy eshbir qasıetti kitap mazmuny men pishini jaǵynan da oǵan teń kele almaıdy. Keremet degenimiz – adamdardy haq jolyna baǵyttaý maqsatynda Allanyń shapaǵatymen jáne paıǵambarlar arqyly jasalatyn ıgi qubylys. Quranda dúnıeniń bastaýy men aqyry, bolmystyń eń joǵary satysy, onyń erekshelikteri, tabıǵattyń syry, Allanyń dúnıemen qarym-qatynasy, adamnyń máni, Jaratqanǵa qatysty, qudaı amanaty, perishteler men jyn-shaıtandar, t.b. máseleler aýa jaıylmaı, abstraktyly, fılosofıalyq dilmárlikke urynbaı, qarapaıym, uǵynyqty  da naqty, jatyq tilmen jazylǵan. Sebebi, Quran Kárimde barsha jurtqa arnalǵan, árbir kisi odan óziniń túısigine saı jaýap taba alady. Bolmystyń kózge shalynbas tylsym syrlaryn (Alla Taǵalany, perishtelerdi, jyn-shaıtandardy t.b.) baıandaı otyryp, Quran tabıǵat álemin de umytpaıdy, tabıǵat syryn bilýge, zerttep úırenýge shaqyrady. Quranı ǵalymdardyń arasynda tápsir (túsindirme) ǵylymy erekshe oryn alady. Qurandy tápsirleýshiler óz dáýiri men zamandastarynyń muqtajdyqtaryna jáne oılaý júıesine saı san ǵasyrlar boıy ár alýan túsiniktemeler jasap keledi. Quranǵa túsindirme berip kelgen avtorlardyń kózqarasyndaǵy evolúsıanyń qupıasy – sabaqtastyqtyń tini úzilmeýi syrttan qaraǵandardyń bárin qaıran qaldyrýda. Budan qazaq órkenıeti de tys qalmaýda. Alash ónerinde jańa tolqyn tarapynan ıslam dini ulyqtala tápsirlenip jatyr.

Alash ádebıetindegi búgingi tolqyn Jastardyń dinı neoromantızmindegi ózekti taqyryp – Qudaı qudiretin fılosofıalyq turǵydan tápsirlep oı túıý. Osy taqyryp olardyń óleńderinde ár qyrynan, ár túrli sıpatta kestelengen.

Sopylyq ádebıetten engen poetıkalyq shtamptylyq, ıaǵnı klasıkalyq kanondanǵan poetıkalyq sımvoldaný ini býyn óleńderinde syrǵa uıytqy, tuspaldy uǵymdar toby – «sharap», «gúl», «bulbul», «sham», «kóbelek», «tún», «soqyr», «úı», t.b. molynan ushyrasady.

Jas aqyndar til baılyǵyn óz shyǵarmalarynda iske jaratýda ári shyǵystyq sóz beıneliligin, ári batystyq sóz sulýlyǵyn qatarynan taıpalata qoldaný arqyly qalyptasqan fantasıkalyq emes, fantasıkany ádebı ómirge endirdi.

Ádebıettegi shartty uǵym «Aqyndyq» ózimen semantıkalyq bir uıaǵa jatatyn lırıkalyq «Mennen» bólinip jyrlanýy – qazaq ádebıetinde sony qubylys, romantıkter tilimen aıtsaq: «aqyn qos álemdiligi» birinshi ret tól poezıamyzda dinı taqyrypty jyrǵa qosýda tóbe kórsetti.

QR UǴA akademıgi Ǵarıfolla Esim: «Qazaq halqynyń fılosofıasy – metaforalyq fılosofıa. Metaforanyń fılosofıalyq mánisi – áli jete zerttelmegen másele. Metaforalyq fılosofıada mynaý aq, mynaý qara dep ashyp aıtpaıdy. Munda sóz tuspaldap bildiriledi. Al astarly sózdi ekiniń biri uǵyna bermeıdi. Mysaly, Qurannyń tili – metaforalyq til. Quran sózin túsindirý maqsatynda kóptegen tafsırler jazylǵan. Men keıbir kisilerdiń Qurandy menshiktene sóıleıtinine tań qalamyn. Teginde Qurannyń atynan sóıleýge bolmas. Kim bolsyn, Quran týraly óziniń jeke túsinigin ǵana aıta alady. Quran atynan sóıleý pendeniń qolynan keletin is emes. Óıtkeni, onyń ishindegi metaforalyq oılar áli talaı keler zamandardaǵy ǵulamalarǵa azyq bolmaq.

Bizdiń oılaý júıemiz metaforalyq oılaýǵa negizdelgen. Mysaly, sóz qadirin biletin bıler, sheshender astarlap sóılegen. Bir kisi týraly mynaý jaman adam dep, olar ashyq aıtpaǵan. Ony astarlap beredi, ony ol kisi túsinse túsindi, túsinbese, onyń kisiliginiń joqtyǵy. Sóz ulaǵatyn túsinbeıtin adam el bıliginen alastatylady. Oı arıstokratızmi degen osy. Qazaqy uǵymǵa salsaq, oı zıalylyǵy. Abaıdyń shyǵarmalary metaforaǵa óte baı» deıdi («Egemen  Qazaqstan». №284, 2006).

Baýyrjan Qaraǵyzulynyń «Núktesi» – poezıamyzdaǵy óshkendi jandyryp, ólgendi tiriltken týyndy. Endi osy óleńniń bastalýyna kóńil aýdaraıyq.

A. Núktesi

– «Barmyn…» dep oıymdy oıǵa sendiremin…

– …Dúnıa-aı, nege sonsha móldirediń?!

– Jasaýrap qos janarym Janym ulyp,

Beıýaqyt kúnbatysqa telmiremin…

– «Kúnbatysqa kúdiksiz qarasańyz…»

– Batystan Kún shyqqansha adasamyz…

– Ýaqyt baıaýlaıdy, Jyn asyǵyp,

Jarassaq júrekpenen jarasamyz.

– Ózimnen-ózim qorqam senesiz be?!

– Taǵdyrdyń salǵanyna kónesiz de…

– Ol Bizdi moıyndaıdy, (kesirdi aıtam)

Óshikti nege maǵan, nege Sizge?!

– Rasynda ol da kórkem, men de kórkem,

Qudaıǵa sen be bóten, men be bóten?!

– Jal-quıryqsyz jalǵannan, oqtaı zýlap,

Jarq etip, Siz sıaqty men de ketem.

H.Núktesine… deıdi Jannan – Rýhqa baǵdar alǵan jyr mátini.

Bizde bir ókinish bar-tyn, ol – Syr súleıleri men ózge óńirlerdegi dinı saryn ókilderiniń erek stıli – ábjad úlgisinde óleń jazý úrdisinen aıyrylyp qalǵandyǵymyz. Osy poetıkalyq dástúrdiń arab jazýymen kelmeske ketkenine ókinetinbiz. Biraq neoklassısızm ókilderi osy dástúrdi kırılmen de berýge bolatyndyǵyn dáleldeı bilgeni mılettiń rýhanı mártebesin ósiredi eken. Qazaqtyń ary men ımanyn búgingi kún turǵysynan saralaǵan Baýyrjannyń «Núkte» mınısıkldik óleńi aqynnyń jany ulyp, mılettiń aýyr kúnásin, aqtalmaǵan úmitin, bolashaqtan dámeli arýzyn áriptiń qaýzyna syıdyryp, muń men zar tógedi. Bir aqıqat bar: ol – jurtqa unaǵan dúnıeniń aqynǵa, aqynǵa unaǵan dúnıeniń jurtqa unamaýy. Áriptiń boıynda aq-qarany aıyrǵan fılosofıalyq oı túıindeý jatyr. Aqyn ultyn ýaqytqa aınaldyryp, jyryn rýhanı keńistiktegi danalyq saǵymyna oraıdy. Aqynnyń bir utyp otyrǵan jeri – suhbattasynyń tylsymdyǵy… Ony árkim ár túrli jorıdy. Bizdiń ańdaǵanymyz – aqyn janyn uǵatyn jaqsy jaǵy da aıqara ashylǵan, kesirli tusy da tasalanbaǵan ultynyń jıyntyq beınesimen oı bólisýiniń shtrıhtalyp berilý máneri óziniń sonylyǵymen kók dónen kóńildi selt etkizedi. Jáne jastardyń bir óleńin taldaý úshin kólemdi maqala jazýǵa bolatyndyǵy qýantady. Aǵa býyndaı sheberlik – qysqa jazýda, oıdy tuqyrtyp berýde degen poetıkalyq kanonnan boılaryn tarta ustaıtyn jas býyn, ini býyn ózderiniń mınısıkldik óleńderinde – poemaǵa júk bolar máselelerdi kóterip júr. Olarda oıdyń yqshamdyǵy – keri ketkendik, al, oıdyń kól kósirligi – alǵa ozǵandyq sanalady.

Iá, ár dáýirdiń óz shyǵarmashylyq ustanymy bar. Azdyń boıyna kópti syıdyrý arqyly, kóptiń boıyna azdy syıdyrýǵa umytylyp, bir óleńnen bir óleńge kóship júretin kezekshi de, taptaýryndy oılar men baıdan shyqqan bıkedeı bir jyrdan ekinshi jyrǵa shaıyry jetektese ere beretin kóńilshek kelinshek taqpaqtardy jastar kelmeske ketirdi. Olar bir jazǵanyn myń jazbaıdy, qazdyń balapanyndaı ınkýbator jyr órbitpeıdi. Qazaq ádebıetinde eshkimge uqsamaıtyn óz álemderi bar. Biz ol álemniń bar ekeninen beıhabar jandarmyz. Jastardyń jyry júregin janyn uǵynǵan sanaýlylarǵa ǵana ashady. Átteń, biz oǵan boılap ene almaıtynymyz, qandaı ókinishti!?

Orys ǵalymy Lotman kez kelgen kishigirim óleń boıyna kórkem týyndyǵa jatpaıtyn qalyń tomdarǵa syımaıtyn aqparatty usynatynyn sóz etedi. Biz taldaǵaly otyrǵan «Núkte» – tap osyndaı óleń.

V.Núktesi

– Jer aýyrlap barady…

– Aýyrlasyn.

– Oı da aýyr…

– Imanyń aýyrmasyn.

Júregin aýyrtpashy adamdardyń,

Ár adam – taǵdyrlasyń, baýyrlasyń.

– Men talaı aıǵaı saldym «súıemin» dep,

…aldaıdy.., sodan keıin kúıemin kep…

– Aıǵaı men aqyl qatar júre me eken?

– Bilmedim… Sabyrymdy tirek etem…

– Seni sózben sıpaǵan aldamshylar,

Óziniń aldanǵanyn bile me eken?!

– Bizdegi ýaqyttyń ólsheminde,

Zil basyp kótertpeıdi eńsem múlde…

– Oı taza da – Jan taza, Ólim sulý,

Sher tolqyr kóńilińniń kemseńinde!

– Jer aýyrlap barady, uryspaǵyn…

– Aıttym ǵoı, barlyq adam – týystaryń.

– Neni izdeımin bilmeımin neni ańsaımyn???

– Kózderińnen súıeıin, durys bári… 

Olar sezingen ǵalamdy biz uǵyna almaımyz!? Bul – urpaqtar aýysýy kezinde mádenı keńistikte oryn alatyn zańdy qubylys. Osy qubylys «Núkte» óleńinde oryn alyp, aǵa býyn zarlap joqtaǵan, ábjad tirilip otyr. Aǵada joqtyń inide barlyǵy ónerde óte aýyr. Ony keıbireýler ini býyn úshin buny keshpeýi de múmkin, aǵynan jarlyp moıyndaýy da yqtımal. Basyn poezıa qumyna tyqqan túıequstaı; esh qaıran qyla almaı, barmaǵyn shaınaı, tisin shyqyrlata ishinen tynýy da bek múmkin. Jerdiń aýyrlyǵy – bizdiń kúnáharlyǵymyzdyń arta túskendiginiń nyshany. Jáne ult úshin bolatyn baqyt – batystan tańnyń atýy. Oıda qubylady, pikirde óńin aınaldyrady, biraq bári de Quran Kárimdegi sózderdiń poezıa tilimen jurtqa jaıylýy bolyp tabylady. Bul – óleń jalpaq jurtqa emes,  dinı saýaty bar azshylyqqa arnap jazylyp otyrǵan elıtarlyq óleń. Jastar birde qalyń oqyrman qaýym úshin sanaǵa jeńil jyr jazsa, endi birde ekiniń biriniń ońaıshylyqpen qabyldaı qoıýy qıyn sheshimi san taram óleń týdyrady.  Biz «Núkteni» osynyń sońǵysynyń sanatyna jatqyzamyz.

S. Núktesi

– Myna Joldy…

– Erikten tys taǵdyrmenen jazǵasyn,

Neni oılasyn táýekelshil áz basyń.

– Ýaqyt pen keńistikke táýeldi

Oı degen ne?!

– Meniń qońyr kúrsinisim — kóz jasym.

– Aq duǵadan jaraldym,

Bálkim, máńgi duǵa bolyp qalarmyn…

– Qupıasy, kilti myna ǵalamnyń,

Kúlkisinde, júreginde anańnyń…

– Kúlki???

– jáne Kóz jasy ǵoı…

– Kim úshin?

– Ana degen – júrek úshin… Nur úshin.

Oqylady meıirimen anańnyń

Júrek degen – Kitap qoı ol durysy.

– Eshteńeni túsinbedim, qurysyn!

– O dúnıe men Bu dúnıanyń arasy –

Sabyryńnyń tobasy.

– Myna Joldy…

– D. Núktesin qarashy…

HİH ǵasyrdyń sońy men HH ǵasyrdyń basynda qazaq ádebıeti musylman túrki álemine tórt oıshyl qalamgerdi syılady: Abaı, Shákárim, Máshhúr Júsip jáne Ǵumar Qarash. Atalǵan aqyndar ótken ǵasyrdyń basynda óz fılosofıalyq týyndylarynda Allany ulyqtaýdyń tamasha úlgisin kórsetti:

Abaı:

Allanyń ózi de ras, sózi de ras,

Ras sóz eshýaqytta jalǵan bolmas.

Kóp kitap keldi Alladan, onyń tórti

Allany tanytýǵa sóz aıyrmas, –

dese, Máshhúr Júsip óz kezeginde, osy tórt kitap týraly:

Taýrat, Zabýr, İnjil men Qurandy kór,

Qýa berse báriniń soqpaǵy bir.

Maqtaǵannan basqa joq aıtar bólek:

«Sharapatly týar, – dep, – bir ǵazız er!» –

dep, paıǵambarymyzdyń týýynyń barsha qasıetti kitapta tańbalanǵanyn sóz etse, araǵa júz jyl salyp, jurttyń bári prozaık retinde tanyǵan klasık jazýshy Ábish Kekilbaıuly Jaratýshynyń nuryna balanǵan poezıada óz baǵyn synap, «Dúnıe ǵapyl» jyr jınaǵyn óziniń Allany ulyqtaýymen bastaıdy:

 

Ýa, sharapaty shalqar muhıttaı haq Allam!

Shapaǵatyńdy shashyp tursyń taǵy aldan.

Qıamettiń qyl kópirinen ótpek úshin súrinbeı,

Jerde beınet shegip baǵýǵa jaralǵan.

Atar tańyńdy nur dıdaryń dep umsynyp,

Shyraıymdy shyǵysqa buryp,

Peıilimdi peıishke túzep,

Jan-tánimmen etip baǵam qulshylyq! –

 

dep, qyzyldar aıarlyqpen úzgen dástúrdi jalǵady. Óıtkeni, buryndary qazaq aqyndarynyń jınaǵy Lenındi, saıtannyń dini komýnızmdi ulyqtaýdan bastalatyn, endi bári ornyna kelip, ıslam men rasýlymyz óziniń qasterli tuǵyryna máńgige oraldy. Allany ulyqtaýǵa negizdelgen dástúr men jańashyldyq Ábish qalamynyń qudiretimen qazaq fılosofıalyq romantızminde qaıyra túledi.

Islam – atalǵan oıshyldar úshin Qudaı amanatyn oryndaýdyń eń joǵarǵy satysy. Abaı «Tolyq adam», Shákárim «Júregi taza adam», al Máshhúr bolsa «Nápsini jeńgen jan» tanym-túsinikterin ádebıetimizge engizdi. Bizge qajeti – Baýyrjan Qaraǵyzulynyń óleńderindegi ıslamdyq kózqarastyń dástúrli aqyndyq fılosofıasymen ushtasýy. A. Qabylbaevanyń: «Islam eshqashanda ózin aldyndaǵy dinderden oqshaý ustap, olardyń mazmun-maǵynasyn buzyp-kúzegen nemese joqqa shyǵarǵan emes, kerisinshe, ıslam ózin burynnan kele jatqan qudaıshyl dinderdiń tıanaqtaýshy, ańsaryn jalǵastyrýshy ári órge bastyrýshy retinde kórsetip, burynǵy paıǵambarlardy qurmetpen eske alǵanyn ári olardan keıingilerdi «qoldaýshy paıǵambarlar» sanaıtynyn aıtqan jón» [«Úsh qıan» gazeti. №4 2005.] degen pikirimen toqaılasady. Aqyn burynǵy dinı-aǵartýshylyq ádebıet ókilderiniń baǵzy dástúrimen dinı termınderdi óleń joldary boıynda ońdy-soldy qoldanbaıdy. Poetıkalyq týyndynyń boıyndaǵy maǵanalyq torshanyń boıyna buqqan shógindi mánge kóńil bóledi de, dinnen habary bar jandardyń osy óleń mánisin árqaısysy  ár túrli túsýine jol beredi.  Olardyń óleńdi jerden alyp, jerge salýǵa da quqyǵy bar, jańasha jyrlanǵan dep moıyndaýǵa da dátteri bar.

E. Núktesi

– Qudaı Qalam siltegende jaraldyń…

– Ýaqyt pen keńistikte joǵaldym.

– Umytshaqsyń…

– Sen esińe túsirshi.

– Sózge aınalǵan júrektegi janardyn,

móldirimin…

– Qaıdan keldiń, qaıda ketip barasyń?!

– Taǵdyrymmen taba almadym jarasym.

– Rýhyńmen jalǵamaqshy bolasyń

Eki dúnıe arasyn.

– Ǵumyrymmen ǵarysh jaqqa umtyldym…

– Beker bári…

– Jan ishinde julqyndym.

– Tańdaý erkiń qaq mańdaıdan úsigen,

Qorshaýynda qumarmenen qulqynnyń.

– Dúnıeni ózgertpekshi bolǵanmyn,

– O, endeshe taǵy, taǵy aldandyń.

– Men – ǵaryshpyn…

– Ia, oǵan daýym joq…

Nege sonsha jalǵyz qalsań qorlandyń?!

– Áýel bastan Ańsar edim – sebebi…

– Oı ishinde oılar sónip, óledi.

– Paraqtashy júregińniń kitabyn,

Ǵaıyp ózi Sálem alyp keledi.

Iasaýı dáýirinde jasalǵan ádebı dúmpý araǵa ǵasyrlar salyp, túrki áleminde neojadıtızm aıasynda qaıyra jańǵyrdy. Dinı motıvti Dáýletkereı Kápuly, Aqberen Elgezek, Azamat Tasqara syndy aqyndar túrli qyrynan berip júrse, endi solardyń qatarynan Baýyrjan Qaraǵyzulynda kórip ádebı kóńilimiz bir kóterilip qaldy.

Hakim Abaıdan bastap, ádebıetti dinı-fılosofıalyq jaǵynan ultty oıatýdyń ádebı quralyna aınaldyrǵan qazaq qalamgerleri ony túrli kórkemdik ádispen ıgerýge bel sheshe kiristi. Osy oraıda, belgili ádebıet zertteýshisi M. Bekbosynovtyń Abaıdyń qara sózderine jasaǵan ózdik túıindeýlerin bere ketelik: «…jıyrma segizinshi ǵaqylıasynda aıtqan sózderi – Abaıdyń ıslam qaǵıdalaryn zamanyna saı qanshalyqty  zerdelegenin tanytar shyǵarma. Bul ǵaqylıada Abaı Muhammed paıǵambar ólgen soń, jas dindi óristetýge baılanysty adam erki jaıly jabarıtter men kadarıtter arasyndaǵy pikirtalastyń kórinisi – «qasb» ıdeıasyn synǵa alady. Sebebi adamda erik joq. Álemdegi barlyq jaqsylyq pen jamandyqty Allah jaratty, adam týǵanda – aq Alla onyń mańdaıyna jaqsy ne jaman taǵdyrdy jazyp qoıǵan. Sondyqtan, Adam erki Alla qolynda degen jabarıtter ıdeıasy, aqylǵa syıymsyz, Allanyń meıirimdi sıpatyna qaıshy, qate tujyrym bolsa da, otarshylar saıasatyna úılesimdi, izdegenge suraǵan naǵyz tıimdi qısyn edi. Al, kadrıtterdiń álemdegi barlyq jaqsylyq pen jamandyqty Alla jaratty, biraq jaqsy ne jaman bolý Allaǵa qatyssyz, adamnyń  óz erkine baılaýly degen oılarynyń otarshylar nıetine qarsy mándegi birden-bir tujyrym bolǵandyqtan ony jaqtap… Abaı Alla bergen erikti adam balasy jaqsy iske jumsaý kerek deıdi. Abaıdyń «Ǵumyrdyń ózi – hıkaıat» deýi osy, basqasha aıtsaq, ómiriń mánsiz, nársiz ótse, ólimiń qaıǵysyz bolmaq…

Qoryta aıtqanda, hakim Abaı allatanýdy eshbir toqtaýsyz qabyldaı otyryp, dintanýǵa synı kózben qaraǵan, jamanat ataýlyǵa qarsy kúreste ıslam dininiń gýmanısik sıpatyn keń nasıhattaǵan kemeńger boldy» deıdi.

Túrki aqyndarynyń kóne túrki tilinde jazylǵan muralarymen úndestikti jańa jaǵdaıda qaıyra damytýǵa atsalysqan túrikmen ádebıetindegi Maqtymquly men Moldanepesten keıin qazaq ádebıetinde de jańasha túr ózgesheligin engizgen Abaı, Shákárim jáne Máshhúr Júsip arqyly óz jalǵastyǵyn dinı-fılosofıalyq baǵytta tapty da, ata býyn men aǵa býynǵa ony jalǵastyrýǵa sovet úkimeti tyıym saldy. Biraq, soǵan qaramaı, Muqaǵalı sıaqty tanymal aqyndar Allany jyrǵa qosýdy astyrtyn bolsa da, qolǵa alǵandarymen basqalar tarapynan keń qoldaý taba qoıǵan joq.

Egemendikten keıin Allany ulyqtaý qalamgerler arasynda jappaı kórinis bere bastady. Biz kóbine prozaık dep tanıtyn ádebıet klassıgi Ábish Kekilbaı da «Dúnıe-ǵapyl» jyr jınaǵynda “Tańǵy kálıma” óleńinde Allany ulyqtaýǵa den qoıady. Baýyrjanda osy taqyrypty ózinshe jyrlaýǵa talpynǵan.

E. Núktesi

– Kúbirlep óz-ózine buldanatyn,

Adam emes, esimim — muń bolatyn.

– Terezeńniń aldynda jylap turǵan,

Sen emessiń, sezimtal tún bolatyn…

– Qalaısha, qalaı endi jaı tabamyn,

Jalǵyz qalsam Ol boldy aıtar ánim..

– Jek kóresiń ózińdi, ishteı úgip,

«Súımeımin» dep neshe ret qaıtaladyń?!

– Dál bulaısha súıgem joq jan balasyn,

Kúlesiń ǵoı, bilemin, tańdanasyń.

– «Dosym» deısiń, sezdirmeı eshteńeni,

Óz sózińe ótirik aldanasyń…

– Taǵdyr-aı, kirpikterde buldyraǵan,

Jan álemi… Jalǵyzdyq tunjyraǵan.

– Búgin aıdyń neshesi?

– Júrek kúni,

Men emes, terezede tún jylaǵan…

Dinge otarshylar jasaǵan kóp ǵasyrlyq qyspaq oǵan qarsy tura alatyn bilimdi musylman qaýymyn, onyń ishinde dindi tereń túsinetin jas aqyndar shoǵyryn ómirge ákeldi. Olar dinsizdendirýdiń otarshyldyq zardabyn kóppen birge kórip, birge kótergen ata jáne aǵa býynnan bólek dáýirde ómirge kelý sebepti, rýhanı keńistiktegi musylman aǵartýshylaryna aınalyp, óz babalarynan muraǵa qalǵan órshildikti, jaltaq úkimetti jaqtamaýdy boılaryna sińirip ósti. Osyndaı ortada paıda bolǵan býntarlyq kóńil-kúı qazaq dinı jyrlarynyń týýyna sebep boldy.

Araǵa ǵasyr salyp, qazaq ádebıetindegi joǵalǵan dinı ádebı úrdiske jastar múlde sony qyrynan kelip, ózderiniń psıho-fılosofıalyq týyndylaryn ómirge ákelip jatyr. Ulttyq uǵym-túsiniktegi ǵalamzattyq nyshanattar fılosofıalyq tuspalǵa negizdep jyrlanýda.

Baýyrjan ózine deıingi daıyn úlgini ózi pir tutqan ustazdarynyń júrip ótken shyǵarmashylyq úrdisin óz zamanyna saı tolyqtyryp, óz mánerine sap túrlendirip, múlde sony qyrynan ádebı qaýymǵa syılady.

F.Núktesi

– Qasıetti Rýhpen qýattanǵan,

Ar izdedim sózinen shýaq tamǵan.

Ne tabamyn ómirdi kúldirgennen?!

– Ne tabasyń ómirdi jylatqannan?!

– Qoıshy ómirdi… Dál qazir jan jylaǵan,

Jolyn izdep kimder bar qańǵymaǵan?

– Kúbir-sybyr, kúńkildek, aıǵaı-shýdan,

jazǵy tún-aı, jalyqqan, qaljyraǵan…

– Tym belsendi, til tapqysh, ushyp-qonǵan,

Sharshap júrgen shyǵarsyń pysyqtardan?!

– Balalardy aıaımyn sýyq sózdiń

jalynyna meseli úsip qalǵan…

– Jol izdeımin bir ǵajap…

– Ne qylasyń?!

– Jalǵyzdyqtan bir kúni jarylasyń…

Topyraqqa júregiń oralady,

Jaratqannyń aldynan tabylasyń…

 

dep, ólim halindegi jannyń sońǵy tatar dámin, jutar aýasyn demi taýsylar, júreginiń soǵýyn toqtatar sátindegi kezin sıpattaıdy.

Baýyrjan: Rýh – Jan – Tán sıntezdenýi Ulttyń táńirge qosylýy jolyndaǵy dinniń qysymshylyq pen jalǵandyqtan arylýy degen fılosofıalyq túıindeýler jasaıdy. «Tazarǵan janmen ıeńdi /táńirdi/ tanısyń» degen sýfızm poezıasyndaǵy basty uǵymdy eline tanytýda inimiz ári aǵartýshy, ári fılosof, ári neolırık aqynǵa aınalady.  Jastardyń dinı raýanǵa oranyp saıası-azamattyq jáne dinı-mıstıkalyq lırıka túrinde jazylǵan óleńderinde Shyǵys klasıkteriniń tıgizgen áseri, lebi barlyǵyn, biraq olardy neoklassısızm ókilderi ózindik tól týma dúnıege aınaldyryp, óz demi, ózi táni etip jibergen aqyndyq qudireti men stıldik qýatyn ańǵaramyz.

Jastardaǵy Shyǵys taqyrybymen ózektestik olardyń shyǵarmashylyqtarynda eki saladan turady: azamattyq jáne dinı-fılosofıalyq. Biz taldaǵaly otyrǵan óleń qurylysy men mazmuny sınkretti bolyp kelip, osy eki ádebı aǵymnyń qym-qýyt aralasqan sıntezi deýge negiz bar. Óleń musylman aqynnyń ıslam jamaǵatyna muńyn shaǵyp, psıhologıalyq syr aqtarýyna toly romantıkalyq saryndaǵy qıalyndaǵy oqyrmanǵa arnalǵan monologimen bastaý alyp, dinı uǵymdardy birde túıdektep, birde shógindi mánmen astarlaı jyrlaýǵa ulasyp otyrady.

Baýyrjan tek Shyǵys eskiligimen shektelip qalmaı, onyń búgingisimen de jete tanys ekendigi sóz uqqan janǵa tanylyp otyrady. Jańashyl baǵyttaǵy ult ádebıetindegi neojádıt qozǵalysy – din men óner salasynda týyp, Shyǵys pen Batysqa qatar bet túzep, búkil áreketterine musylmandyq pen ulttyq qundylyqtardy negiz etip alyp otyr. Hrıstıan eline (Reseı) musylman eliniń (túbi bir túrkilerdiń) bodan bolýy tatar (qazir de tul bolý), Ortalyq Azıa elderi (keshegi qul bolý) qalamgerlerin túrli oıǵa jeteledi. Olardyń aldynan: Eýropany úıretken mádenıettiń bodandyqqa túsýi nelikten? Allanyń súıikti quldary nelikten bodan boldy? Bunyń sebebi ne? Quran Kárim men paıǵambar ósıetin durys uǵynbadyq pa? Islamdy jańylys jorydyq pa? Qaıtse musylmandar azat bolady degen sansyz saýal týyndap, ár eldiń qalamgerleri oǵan ózderinshe jaýap qaıtardy. Osyndaı jaýap berý –  «Núkte» óleńiniń leıtmotıvine aınalǵan.

Sopylyqtyń ıslam aıasynda týyp, biraq (tar aýqymdy – Á.Á.Á.) musylmandyqqa qarsy dinı-fılosofıalyq aǵym retinde qalyptasýynyń sebebin ashyp berýde Rýslan Ahmetov:  “Basy VIII ǵasyrda arab elderinen bastalǵan «sopylyq» tarıhy Iran arqyly túrki topyraǵyna jetti. Sopylyq túrki ádebıetiniń týý, damý, órleý, quldyraý kezeńderin saralaıtyn bolsaq”, – deıdi [Sopylyq ádebıet. «Juldyz» 1993]. Bul qarama-qarsylyqtardyń shyǵý tórkini taram-taram. Endi atalǵan ǵalymnyń joǵarydaǵy pikirin negizge ala otyra, ary qaraı tarqatyp kórelik. Olardyń dinı ádebıetke engizgen birinshi ustanymy  – Allanyń alar orny; ekinshi ustanymy – Allaǵa degen mahabbat; úshinshi ustanym – zikir salatyn óner sıntezdenýi; tórtinshi ustanym – Sheıhter abyroıy; besinshi ustanymy – sopylardyń ózge dinderge degen kózqarasy. Qazaq ádebıetindegi sopylyq pen arab-parsy sopylyq ádebıetin esh shatystyrmaý kerek.

Birinshi ustanym boıynsha, adam – qudaıdyń bir bólshegi jáne onyń sıpatyn  barlyq zattardan izdeýshi. Osy negiz qazaq dinı romantızmine temir qazyq boldy. Tap osyndaı senim ushqyny B. Qaraǵyzuly týyndylarynda únemi kezdesip otyrady.

Mine, osyndaı ózine deıingi daıyn úlgini (dinı romantıkalyq shtampty) Baýyrjan Qaraǵyzuldary óz zamanynyń qalybyna salyp, jańasha turpatta túrlendire bildi. Jastar ózine deıingi ata jáne aǵa býynnyń jigittik der shaqtarynda bolmaǵan «aqyldyń azaby», «qos álemdilik» jáne «jalǵyzdyq» aıshyqtaryn Allahtyń qudiretimen baılanystyra otyra, jaltaqtamaı engizdi.

M. Myrzahmetuly Álisher Naýaıdaǵy ǵashyqtyq sezimdi (jaı sezim, táńirlik sezim, mahabbat sezimi) úsh túrge bóledi. Jastar osy sezimderdi tutastyryp berýge talpynys jasap júr.

Batys sımvolıseri ultsyzdanǵan, ateısik mándegi shyǵarmashylyq tıpin ómirge ákelse, ıslam sımvolıseri ultyq naqysh pen jergilikti kolorıtke negizdelgen musylmandyq  shyǵarmashylyq tıpin dúnıege ákeldi.  Olardy kórkemdik tásil ortaqtastyǵy biriktirse, dúnıetanymdyq túsinikteri olardy alshaqtap bólektendirdi. Bir ádebı ádis pen dinı senim aıasynda birikken musylman sımvolıseriniń ózi jergilikti erekshelik pen dástúr jalǵastyǵy aıasynda muqymmusylmandyq jaǵynan bir tutastyqta bolǵanymen, tarıhı-mádenı alýandyq, ıaǵnı pantúrikshildik jaǵynan bir-birlerinen derbestenip, irge ajyratty. Qazaq dinı romantızmi men sımvolızmi – bir-birinen bólinip alynbaıtyn ádebı tutastyq. Sondyqtan, olardy jeke-jeke qarastyrar bolsaq, onda eshteńe utpaımyz. Qashanda birlikte alynǵan nárse ǵylymı aqıqatqa bir taban jaqyn turady.

Túrki dıdaktızmi, sopylyqtyń sımvolızmi men ulttyq kolorıt sińirilgen qazaq dinı romantızmi órken jaıa bastady. Jastar kúndelikti qoldanystarǵa (gúl, bulbul, qyzdyń qasy, erini, shashy, t.t.) tylsymdyq-qupıalyq sińirip, ózderi ǵana túsinetin poetıkalyq uǵymdy ulttyq ádebı ómirdiń tabaldyryǵynan attata bildi. Sonymen, jastar qaıyra týyndatqan qazaq dinı romantızminde bir jaǵy búkil álem tanyǵan Shyǵystyń jeti juldyzynyń áseri bar da, ekinshisi – kúlli Orta Azıa pir tutqan Iasaýı men Súleımen Baqyrǵanıdiń, Álisher Naýaıdyń  yqpaly bar ekendigin únemi este ustaýymyz kerek.

Belgili bir ádebı toptyń shyǵarmashylyq ustanymy bar da, ony árqaısynyń jeke dara kórkemdikpen ıgerýi bar. Sopylyq (mıstıkalyq) dinge kúman keltirý emes, belgili bir dástúrli dindi ustanǵan qoǵamdaǵy túrli áleýmettik ádiletsizdikke qarsy belgili bir dindi ustanǵan adamnyń qarsylyǵyn bildiretin álemdik uǵymǵa aınalǵan ádebı-fılosofıalyq túsinik. Hrıstıandar – ony ózinshe (sımvolıser, mıstıkter dep) uǵynsa, musylmandar ony ózinshe (sopylyq dep) túsinedi. Dinı romantızm dástúrli dinderdiń bárinde bar bolǵanymen, tap ıslam elderindegideı jalpy halyqtyq qurmetke ıe bola alǵan joq.

Muqaǵalı qasań kezeńde Allany ulyqtaǵan jyrlar jazǵandyǵy ádebıet tarıhynan belgili. Sonymen, tól ádebıetimizde Iasaýı, Abaı, Shákárim jáne Máshhúr Júsipter salǵan dinı saryn múlde joıylyp ketpeıdi. Ár kezeńde ár jańa býyn aqyndary tarapynan óz jalǵastyrýshysyn taýyp otyrady.

Qazaq ádebıetindegi dinı aǵymdy kitap, maqala, ýaǵyz arqyly tolyq túsiný múmkin emes. Árkimniń júreginiń túbinde óziniń pendeaýı ımany, ıaǵnı ary, rýhy bar – sony  oıatýǵa umtylý kerek. Júrek, ar-uıat oıansa, minez-qulyq túzelse, mádenı, tarıhı órleý bastalady. İzgilik, rýhanıat, baqyt keledi. Sondyqtan dindi eń áýeli ıman dep túsiný qajet. Osy jerde Rýmıdiń sopylar týraly aıtqan: «Islamnyń  aty da, zaty da Sender», «Sendersińder ıslamnyń jaýynger arystandary!» degen óleń sózderi eske keledi. Másele – ıslamnyń júregin, rýhyn jańǵyrtý, sol arqyly Allany taný, ulyqtaý. Qudaıǵa shúkir, jaýger qazaq ejelden dogmatızm men fanatızmdi jaratpaǵan. Tabıǵatynan aqkóńil, erjúrek, erkin sóıleıtin ata-babalarymyz ıslamǵa jaqyn bolǵan. «Márt» (nemese «tolyq adam») ıdealy da sopylar somdaǵan ıdeal ǵoı. Arabtar men parsylarǵa jaltaqtaı bergendi de qoıý kerek. Endi óz jolymyzdy tabýymyz kerek. Qazaq dinı ádebıetiniń óz joly, óz tarıhy, óz rýhanı mısıasy bar. Biz ádebıetimizdegi ıslamdy parasat, izgilik, mádenıet kózine aınaldyrýǵa bar kúshimizdi salýymyz kerek. Osy jolda jas tolqyn sátti ádebı izdenisterge qol jetkizip júr.

Baýyrjan «Jan» ıaǵnı júrek uǵymyna basqa bir ádebı tásildi, fantasıkalyq emes fantasıkany qoldaný arqyly sanamalap, shendestirý men damytýdy qatar órbite berýge qol jetkize alǵan.

X.Núktesi

Qaıda?!

– Ómirdiń bosaǵasyn attaǵanda,

Jatyrqap jylap kirdim jat ǵalamǵa.

Ólimge sekýnd saıyn jaqyndaımyn,

Bilmeımin, sor tabam ba, baq tabam ba?!

 

Máńgilik jaryǵyma umtylamyn…

Jalyqtym tyńdaı-tyńdaı qulqyn ánin.

Torynda qýtyńdaǵan qý tirliktiń,

Balyqtaı janushyryp bulqynamyn.

 

Rýhym asqaq edi, bilgir edi,

Qutqarsa sol qutqarar, kim biledi?

İshimde Qudaıdy ańsap Jan jylaıdy

Syrtymda saıtanǵa erip Jyn kúledi.

 

Ǵajabyn ǵaqylymnyń uǵynǵansha,

Iapyr-aı, qaldy eken ǵumyr qansha?!

Shirkin-aı, júregimniń qupıasyn,

Sezem be qos janarym jumylǵansha?!

 

Ǵaıypqa jetelese oı toraby,

Kókeıim jalǵyz Sózdi qaıtalady.

Taǵdyrym túngi aspanǵa telmirgende,

Nelikten qaıran kóńil jaı tabady?!

 

Ólimniń bosaǵasyn attaǵanda,

Bilmeımin, sor tabam ba, baq tabam ba?!

Bilerim, boz jýsandaı kóktep shyǵam,

Bizdegi jasyl ýaqyt toqtaǵanda…

«Taza qazaq fılosofıasy bar ma?» degen «Central Asia Monitor» gazetiniń bas redaktory Bıgeldi Ǵabdýllınniń saýalyna Áýezhan Qodar bylaısha jaýap beredi: «Osy bir sóz tirkesimindegi «fılosofıa» sózine ǵana taban tirep, aıtar bolsam, ǵylymı aınalymda «ulttyq fılosofıa» degen uǵym joqqa tán, óıtkeni, ol jeke tulǵalardyń sharýasy… Kúni búginge deıin fılosofıa Batystyń taǵdyry bolyp sıpattalýda. Sonda nemene basqalar oılana bilmeı me?» [Kodar A. Stepnoı znanıa. Ocherkı po kúltýrologıı. – Astana: Folıant]. Atalǵan suhbat ıesi óziniń «Dala biligi» atty mádenıettanýshylyq eńbeginde qazaq fılosofıalyq dástúrin ustanýshylardy: jyraý, sheshen, bı jáne han dep tórtke bóledi. Túrki-qazaq fılosofıasynyń ómir súrý formasyn keńinen sóz ete otyryp, qazaq aqyl-oıyna óz yqpalyn tıgizgen ǵalamdyq úsh áserdi:

1) qytaı áseri;

1) arab – ıran áseri;

2) eýropa áseri dep, jeke-jeke atap kórsete otyra, osy kezderge deıin ata-baba tanymy ómirdi «jaqsy» men «jamanǵa» aıyryp, oı túıgendigin durys atap kórsetkenimen túrki dıdaktızminiń ádebı áserin nazardan tys qaldyrady.

Baýyrjannyń naǵyz aqyndyq babynda, shyǵarmashylyq shabytty shaǵynda ekendigin bildiretin dinı romantızm baǵytyndaǵy izdenisiniń sátti týyndysy  “Núkte” óleńi  óz boıynan ulttyń dinı ómiriniń máni men ımanı tumaryn syıdyra alǵan.

Qazaqtyń bas aqyny Abaı óziniń alǵashqy óleńderin Shyǵys aqyndaryna eliktep shaǵataı tilinde jazǵany málim.

Sondaı óleńderiniń birinde ǵulama aqyn:

 

Álıfdek aı ıýzińe ǵıbrat ettim,

Bı, báláı dártińa nısbat ettim,

Tı, tilimnen shyǵaryp túrli ábıat,

Sı, sánaı mádhıa hurmet ettim,

 

dep arab áripterin tizbektep bir sulýdyń symbat tulǵasyn berýge tyrysqan. Aqyn óleńde arabtyń jıyrma toǵyz árpimen shektelmegen, sonymen birge «Mát – qasyń, táshtıt – kirpik, sákin – kóziń» dep sulý qyzdyń júzin sýretteýde arab harakattaryn da sátti paıdalanǵan. Munda aqynnyń dóńgelegen sákindi – kózge, ıilgen – mátti qasqa, táshtıtti – kirpikke teńegenin erekshe aıta ketken jón. Bul – áli ádebı jáne kórkemdik izdenis ústindegi aqyndyq sheberliginiń kórinisi.  Abaıdyń ábjád ilimin tutynýda Álisher Naýaıdy úlgi etkenin aqyn murasyn zertteýshilerdiń bári aýyzǵa alady.

Basqa tilde jazýdyń esh sókettigi joq. Oǵan ádebıet tarıhynan mysaldardy kóptep keltirýge bolady. Sonyń jarqyn bir mysaly: orys ádebıetiniń alyby A.S. Pýshkın de óziniń alǵashqy óleńderin fransýz tilinde jazǵany belgili jaıt. Jazba ádebıeti túrkilerge qaraǵanda, basqa ımperıalısik elderge qaraǵanda, balańdaý orys ádebıeti buny jasyryp jaýyp álekke tústi.

Biz buryn Abaıdyń nelikten bundaı ádebı qadamǵa barǵanyn aýyzǵa almaı kelgenimizdiń sebebi: arab jazýyna negizdelgen ábjád ilimin eskermeýimizde jáne onyń ulttyq jáne dástúrshil aqyndar shyǵarmashylyǵyndaǵy alatyn ornyn baǵalaǵymyz kelmegendigimizde jatyr. Osy bir arab jazýynyń tylsymdyǵy arab sopylaryna  ábjád ilimin dúnıege ákelgizdi. Túrki dıdaktızminde sandyq magıa uǵymy ómirge keldi (Abaıdaǵy bes sannyń qasıettiligi sonyń dáleli). Osynyń bári musylman dinı romantızmin tylsymdyqqa orandyrdy. Ony osy jaǵynan ıgergen qazaq aqyndary dinı romantıkalyq týyndylarynda qajetti jerinde ornymen paıdalana bastady.

Jazýdyń aýysýymen birge qazaq ádebıetinde ábjád ilimi óziniń ómir súrýin toqtatty degen qasań pikirdi neoklassısızm ókilderi bolyp tabylatyn jastar bardyń joǵalmaıtynyn dáleldeı bastady.

Adam men dúnıeni árippen tańbalaı jyrlaý túrki ádebıetinde Álisher Naýaıdan bastalady. Osy bir ortaq túrkilik danyshpan tulǵanyń bir ǵana ulttqa telinip, ózbek aqyny atalyp júrgeni keńestik kezeńdegi aıarlyqpen júrgizilgen ǵylymı ádiletsizdikten oryn aldy. Osyny oryndy paıdalanǵan ózbek ǵalymdary ortalyq azıanyń jazba tilin – kóne ózbek tili dep, al, túrki ádebıetine ortaq tulǵa  Álisher Naýaıdy ózderine basy bútin ıelenip ketti.

Álisher Naýaı engizgen zat pen adamdy árippen órnekteı jyrlaý musylman áleminde aqyndyq sheberliktiń shynaıy shyńyna balanady.

Rasynda parsy poezıasyna jetik túrki shaıyry óz shyǵarmalarynda mundaı sheberlikti kóp qoldanǵan. Naýaı óziniń «Láıli – Májnún» shyǵarmasynda:

Etgach «alıf» qadın qılıb «dol»,

Majnýnıh alǵın ýltı fılhol (sol mezette), – dep tik turǵan Láılini «álıf» árpimen bergen de, onyń ıilgenin arabtyń doǵal tárizdi jazylatyn «daly»-men sýrettegen. Sondaı-aq, aqyn Májnúnniń shynaıy sezimin  jyrlaýda taǵy da arab áripterine júgingen:

 

Býınım ýza, «aın» ın aılagıl  tavq (alqa),

«Shın» ın qıl ıchımǵa shýpaı shavq (sezim).

«Qof» ın manga aıla kýhı andýh (qaıǵy),

kýnglýmga ǵamını kýh to kýh.

Ých nýqtasını sharora aıla,

Ikkısını ıkkı hora aıla,

 

dep jyrlaıdy. Mundaǵy tyrnaqsha ishine alynyp berilgen «a», «sh», «q» áripterin qosyp oqyǵanda arabsha ǵashyq sózi kelip shyǵady. Al tómende atalatyn úsh núkte «sh» árpiniń ústine qoıylatyn bolsa, eki núkte arabtyń «q» árpiniń ústine qoıylady.

 

Al, endi beriden sóz qozǵasaq, Máshhúr-Júsip:

Japyraqtyń  bireýi – «káf», bireýi – «non»,

Kóńildi Haqqa qoıyp, aıtalyq shyn.

Sol eki japyraq boldy erli – baıly,

Bolǵanda biri – pyshaq, bireýi – qyn.

Ornatyp «káf» japyraǵyn «non» – ǵa qoıdy,

Mas bolyp bir noqatpen qaryny toıdy.

Dese jáne bir jerinde:

 

Ketpen shotqa qolǵa ustaıtyn «káf» emes pe,

Osy sóz anyq emeı, sol kómes pe?!

Bir salyp qalǵan jerden topyraq alsa,

Shuńqyr bop qalǵan jeri «non» demes pe?!

 

Aqyn munda «Káf» árpin birese pyshaqqa teńese, birese ketpen shotqa teńegen. Bul áriptiń arabsha jazylýy da rasynda saby bar ketpenge uqsaıdy. «Mas bolyp bir noqatpen qaryn toıdy» dep «Non» árpiniń ústindegi bir núkteni sýrettegen. Osy óleńniń sońynda aqyn «Káfti nonǵa qossalyq – kún   – deıdi ǵoı» dep Quran Kárimdegi «Iasın» súresiniń 82-aıatynda baıandalatyn Allahtyń on segiz myń ǵalamdy jaratarda «Kýn» ıaǵnı «Bol» dep bir ǵana sezimmen bolmystyń paıda bolǵanyn alǵa tartqan.

Osy núkte men keńistik shartty uǵymdary jastar tarapynan orys qarpimen ábjadtyń qaıyra túlep, týǵan topyraǵyna oralýyn ádebı ómir saltyna engizdi.

Shyǵarmalarynda áripterdi oınatý tásilin zamanalyq qazaq ádebıetinde endi mine, jastarymyz óz shyǵarmashylyqtarynda sheber paıdalanǵanynyń bir josyǵy retinde Baýyrjannyń “Núkte” óleńiniń mátininen ańǵaramyz.

Qazaq ádebıetindegi jas aqyndardlyń osyndaı óleń joldarymen mándes jerdi parsy aqyny Ferdaýsıdiń «Shahnamasynan» da kezdestiremiz.

Onda shaıyr:

 

Dý geıtı pádıd omad áz «qof» vá «nýn»,

Chero ne be fármon – e dár ná chýn, –

 

dep, eki áleminiń «káf» pen «nýnnan» jaralǵanyn alǵa tartady. Osy arada Ferdaýsı men Máshhúrdiń ádebı-rýhanı muragerleriniń bir arnadan sýsyndaǵanyn anyq ańǵarýǵa bolady. Ol ıslam dininiń qaınar kózi – Quran Kárim. Qasıetti kitaptiń ishinde adamzat balasy úshin jumbaq birneshe aıat bar. Aıat degen sóz nemese sóılem de emes,  jaı arab áripteriniń tizbektelip berilgen qalpy. Mysaly, «Baqar» súresi «Álıf Lám Mım» dep bastalǵan. Budan basqa «Álıf Lám Ro», «Álıf Lám Mım Sad», «Káf Há Ia Aın Sad», «Ta Há» t.t. aıatar bar. Sondaı – aq «Sad» pen «Qaf» sıaqty súreler arabtyń «S», «Q» áripterimen atalyp, alǵashqy aıaty da osylaı bastalady. Jalpy jıyrma toǵyz áriptiń on tórti jıyrma segiz súreniń birinshi aıatyn quraıdy. Bul súrelerdiń «Baqara» men «Ál Ǵımrannan» basqasy Mekkede túsken aıattarǵa sanalady. Bulardy ǵalymdar «mýqattaǵa áripteri» dep ataıdy.

Musylman romantızmindegi sopylyqsyz ıslam ónerin túsiný múmkin emes. Sopylyq (qaı dáýirde bolsyn) – Quran – Hadısti eń joǵary dárejede tápsirleý (taldaý, túsindirý). Sol sıaqty osy bir ult órkenıeti keńistigindegi dinı-rýhanı qubylysty biz mılet ádebıetindegi ıslamdy shynaıy tiriltý, ony oqyrmannyń ómir fılosofıasyna jáne alashı dúnıeni ózgertý quralyna aınaldyrý dep te sıpattaı alamyz.

Ábjád iliminiń musylman mádenıetiniń damýyna kóp septigi tıgen. Jazý aýyssa da, alashtyń dúnıetanymy aýysqan joq. Jastardyń jańa ábjádti ómirge ákelýiniń de tarıhı sebebi osynda jatyr. Bar aıtpaq bolǵanymyz – bir óleńniń óz boıyna ádebı úrdisti kelisti de, jarasymdy syıdyra bilgeni.

Aqyn qalamyn aq qaǵaz betinen alyp ketti, nátıjesinde onyń jan syryn, ishki tolǵanysyn, ózi ómir súrgen qoǵamǵa degen kózqarasyn tanytatyn mátin-monolog qaldy, ishki dúnıesin aqtarǵan mátin-monolog dúnıe esigin ashty. Mátin oqyrman tarapynan ne aqynnyń ýaǵyzy, ne onymen oı jarystyrýy úshin poetıkalyq únin estirtýdiń joly da bolyp tabylady. Ol únge átteń sanaýlylar ǵana  den qoıady. Biri – ózi úshin tyń dúnıeni jolyqtyrsa, ekinshisi – onyń ádebı-mádenı jańashyldyǵynyń jarshysyna aınalady. Másele osy tyń dúnıeni jolyqtyrǵandar jaıynda. Olar aqynnyń ózdik únin ózgelik únge aınaldyryp, jańa ádebı jyr jazý úrdisin ómirge ákeledi. Jastar birin-birin qaıtalamaıdy, jetpegen jerin jetkizý ádebı-stılıstıkalyq tásilmen buryn bolmaǵandy boldyryp, buryn tolmaǵandy jutyndyrady.

Qazaq poezıasy álemdik deńgeıdegi jyr jazý prosesinde túrki álemine úlgi bola alatyndyǵyn tanytyp otyr. Biz buny búgingi jastar shyǵarmamshylyǵymen jete tanysqan shaqta aıqyn kóz jetkizemiz.

Álemdik estetıka, onyń ishinde qazaq estetıkalyq tanym-túsinigi babalar dástúrinen alshaqtap, gegeldik jáne bahtındik eýropanyń izimen ketti. Al, jastardyń ádebı izdenisteri bizge alash estetıkasyna qaıtyp oralýǵa úndeıdi. Alash estetıkasy óz kezeginde baǵzydan tamyr tartqan «tabıǵılyq» pen «qoǵamdyqtyń» selbesýiniń máńgilik problemalarynan turady. Aqyndardyń osy ekeýin birlikte alyp jyr jazyp júrgenderi bar. Árqaısyn derbestikte alyp poezıa bulaǵynyń kózin ashyp, shyǵarmashylyǵyn kókke órletip júrgender bar. Biz osynyń bárin bolmasa da shet jaǵasyn Baýyrjan Qaraǵyzulynyń poezıasyna qatysty sóz ettik.

TMD keńistiginde orys estetıgi V.V. Bychkov mádenıetti klasıkalyq jáne postklassıkalyq mádenıet dep ekige oryndy bólip júr. Mine osy mádenıetterdiń qaı-qaısynyń bolsyn boıynda «Ulyǵ Ózge» bar. Bar aıyrmashylyq – osy mádenıetterdegi onyń aıqyn jáne bulyńǵyr sezilýinde. Osy «Ulyǵ Ózgeden» – Úlken mádenıet, Post-mádenıet órip shyǵady. Bar aıyrmashylyq – túrli mádenı-tarıhı tıpterge jatatyn ulttar arasyndaǵy kimniń «Ulyǵ Ózgesiniń» baǵzylyǵymen ózgelerge ustazdyǵy. Burynǵy klasıkalyq poezıada ózgeniń «Ulyǵ Ózgesi» baıqalsa, endi jastardyń shyǵarmashylyǵynda alashtyń «Ulyǵ Ózgesi» baıqalyp otyrady. Osy ózgeni asha aldyq pa, asha alǵan joqpyz ba, oǵan baǵa beretinder – poezıa súıer alash qaýymy. Bizdiki – kóńildegi oıdy kók dónenniń ashshy terin shyǵaryp,  poezıa almanyndaǵy bir tulpardyń shyǵarmashylyq shabysyna ózdik pikir aıtý.

Ol pikirdi «Poezıa álemi» baǵdarlamasynda Baýyrjanǵa qatysty aqyn aǵasy Talǵat Eshenuly aıtyp ta qoıdy. Bizdiki – sol oıdy ary qaraı jalǵastyrý. Ony durysty jalǵastyrdyq pa, álde burysty jalǵastyrdyq pa, ony da Baýyrjan Qaraǵyzulynyń poezıasyn qalt jibermeı oqyp, jalt etken avtorlyq jańashyldyǵyna qýanyp júrgen jyrsúıer qaýym aıta jatar.

ÁBİL-SERİK ÁBİLQASYMULY ÁLİÁKBAR

 

Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar
x