«Ǵimarattyń biregeiligi-ony salý kezinde ozyq tehnologiialar qoldanylǵan jáne ol álemdik standarttarǵa sáikes jabdyqtalǵan. Sondyqtan is-sharanyń quqyq ústemdigi men sot tóreligin júzege asyrý sapasyn qamtamasyz etýdegi mańyzdylyǵy joǵary. Bul ózgerister elimizdiń árbir azamatynyń ómirine áser etedi. Jyl saiyn tek Astana qalasynda 15 myńǵa jýyq sot saraptamasy júrgiziledi.
Institýt janynan esirtki, psihotroptyq zattar jáne prekýrsorlar máseleleri jónindegi mamandandyrylǵan bólim uiymdastyryldy. Bólim gaz hromatografymen jabdyqtalǵan mass-spektrometriialyq detektor. Bul sintetikalyq esirtki ainalymyna bailanysty zertteýler júrgizýge múmkindik beredi.
Buryn bul óte qiyn boldy. Sondai-aq, munai ónimderi men janar-jaǵarmai materialdaryn sot-saraptamalyq zertteý sapasyn arttyrý úshin tiisti bólim uiymdastyryldy. Qalyptasqan tájiribeden aiyrmashylyǵy, ballistikalyq saraptama júrgizý jańa deńgeige shyǵarylady.
Endi atýdy zertteý kezinde zertteletin oqiǵanyń naqty mán-jailaryn anyqtaý mamandandyrylǵan tir ortalyǵynyń ǵimaratyndaǵy uiymdy eskere otyryp jeńildetiledi.
Sol siiaqty kólik quraldaryn zertteý úshin jaǵdailar jasalǵan.
Ortalyqta Boks ashyldy, ol tehnikalyq aqaýlyqtyń paida bolý sebepteri men ýaqytyn (Jol kólik apatyna deiin, sátinde nemese odan keiin), sondai-aq olardyń JKA damýyna áserin dálirek anyqtaýǵa múmkindik beretin quraldarmen jabdyqtalǵan»,-dedi Ádilet ministri Qanat Mýsin saltanatty sharanyń ashylý rásiminde.
Ǵimarat jobasy óńirdiń klimattyq jáne geologiialyq erekshelikterin eskere otyryp ázirlengen jáne normativtik tehnikalyq qujattardyń barlyq talaptaryna, sondai-aq, sanitarlyq-epidemiologiialyq, órtke qarsy, kúzet jáne basqa da standarttarǵa sáikes keledi.
Keshen negizgi korpýstan, qarý-jaraq atýǵa arnalǵan tirden, kólik quraldaryn tekserýge arnalǵan bokstardan, máiithanadan, qoshtasý rásimine arnalǵan salttyq zaldan, psihiatriia jáne narkologiia korpýsynan turady.
Budan basqa, juqpaly aýrýy bar máiitterge, sondai-aq PTR-zertteýler júrgizýge arnalǵan úi-jailar kózdelgen.Ǵimaratqa kire beris múmkindigi shekteýli azamattar men kreslo-arbalardy paidalanatyn múmkindigi shekteýli jandardyń kedergisiz kirýin qamtamasyz etý úshin pandýspen jabdyqtalǵan. Astana qalasy boiynsha Sot saraptamalary institýty jylyna 15000-ǵa jýyq saraptamany oryndaidy. Institýttaǵy qyzmetkerler sany - 258 adam.
1957 jyly sáýirde Almaty zerthanasy Qazaq KSR Ádilet ministrliginiń Almaty sot saraptamasy Ǵylymi-zertteý institýty bolyp qaita quryldy, atalǵan mekeme qurylǵan ýaqyty boiynsha KSRO-daǵy úshinshi sot saraptamasy institýty edi. Táýelsizdik alǵannan beri Ádilet ministrliginiń aldynda sot-saraptama salasynyń infraqurylymyn jańǵyrtý jáne jetildirý jónindegi jahandyq mindet turdy.
Anyqtama úshin: buryn institýttyń ǵimarattary men úi-jailary qalanyń ártúrli aýdandarynda ornalasqan jáne sanitarlyq-epidemiologiialyq talaptarǵa, sondai-aq, alańdar boiynsha standarttarǵa sáikes kelmegen. Institýt máiithanasynyń tehnikalyq jaǵdaiy da normativtik qujattardyń talaptaryna sáikes kelmedi, onda erekshe juqpasy bar máiitterge arnalǵan jeke úi-jailar qarastyrylmaǵan, atalǵan másele BAQ betteri men qoǵamdyq shaǵymdarda birneshe ret kóterildi.
Institýt bolyp tabylatyndyǵyna bailanysty kópfýnktsionaldy, munda saraptamanyń tómendegidei túrleri júrgiziledi:
- sot-meditsinalyq kýálandyrý, sot-gistologiialyq zerthana, himiia-toksikologiialyq zerthana;
-kúrdeli saraptamalar bólimi; molekýlalyq-genetikalyq zertteýler zerthanasy; sot-biologiialyq zerthana;
-sot-saraptamalyq zertteý zerthanasy; sot-saraptamalyq gabitologiialyq zertteý; Sot-saraptamalyq trasologiialyq zertteý; Sot-saraptamalyq ballistikalyq zertteý.
- arnaiy zertteýler zerthanasy, sot-ekonomikalyq saraptama; azyq-túlik taýarlaryn zertteý, Sot-saraptamalyq avtotaýartaný zertteýi, Sot-saraptamalyq qurylys-taýartaný zertteýi;
-jarylystardyń mán-jailaryn sot-saraptamalyq zertteý, jabdyqtary men aspaptary bar órt-tehnikalyq jáne jarylys-tehnikalyq zertteýler zerthanasynyń úi-jaiy, sot-saraptamalyq psihologiialyq-kriminalistikalyq zertteý, Sot-saraptamalyq psihologiialyq-filologiialyq zertteý, Sot-saraptamalyq dintaný zertteýi;
- sot-gistologiialyq zerthana zaqymdanýdyń eskirýin, ómirsheńdigin jáne olardaǵy aýyr ózgeristerdiń bolýyn jáne t.b. anyqtaý úshin biologiialyq tinderge zertteý júrgizedi.
Tiri adamdardyń sot saraptamasy bólimshesi azamattardy jeke ótinishi negizinde nemese Quqyq qorǵaý organdarynyń joldamasy boiynsha dene jaraqattarynyń bar-joǵyn anyqtaý maqsatynda kýálandyrýdy júzege asyrady, quqyq qorǵaý organdarynyń nemese sottyń qaýlysy negizinde adam densaýlyǵyna keltirilgen ziiannyń aýyrlyǵyn aiqyndaidy.
Máiithana
Máiithananyń úi-jailarynda ólimniń sebebin anyqtaý maqsatynda máiitterge sot-meditsinalyq zertteý júrgiziledi.
Máiitterdi ashý úshin sektsiia aldyndaǵy sektsiialar qarastyrylǵan: qarapaiym máiitter, juqtyrǵan máiitter jáne shirigen máiitter.
Anyqtama: infektsiialyq topqa qorǵanys kiimderi men aiaq kiimderin saqtaýǵa arnalǵan úi-jai, juqtyrǵan máiitterdi qabyldaý bólmesi, máiitterdi saqtaýǵa arnalǵan jeke úi-jai, máiitterdi kiindirýge, óńdeýge jáne jerleýge daiyndalýǵa arnalǵan jeke úi-jai kiredi.
Institýt ǵimaratynda himiialyq jáne biologiialyq zertteýler, biologiialyq (meditsinalyq) jáne molekýlalyq-genetikalyq zertteýler, arnaiy zertteýler zerthanalary, sondai-aq, qurylys jáne taýartaný saraptamasy, ekonomikalyq saraptama, jol-kólik oqiǵalary men kólik quraldarynyń mán-jailarynyń saraptamasy, psihologiialyq-kriminalistikalyq saraptama, kriminalistikalyq zertteýler, qujattardyń saraptamasy, beinefonografiialyq saraptama bólimderi, kriminalistikalyq, jarylys-tehnikalyq jáne órt-tehnikalyq saraptama, kúrdeli saraptamalar, jalpy saraptama bólimderi ornalastyrylady. Sonymen qatar, Institýtqa gistologiialyq, himiialyq-toksikologiialyq bólimsheler, sondai-aq psihiatriialyq jáne narkologiialyq saraptama bólimshesi kiredi.
Búgingi tańda sot saraptamasy organdaryn damytýdyń negizgi máseleleriniń biri infraqurylymdy jańǵyrtý jáne jetildirý, sot sarapshylaryn arnaiy standarttar men talaptarǵa jaýap beretin qyzmettik úi-jailarmen qamtamasyz etý bolyp tabylady.
