«Ǵımarattyń biregeıligi-ony salý kezinde ozyq tehnologıalar qoldanylǵan jáne ol álemdik standarttarǵa sáıkes jabdyqtalǵan. Sondyqtan is-sharanyń quqyq ústemdigi men sot tóreligin júzege asyrý sapasyn qamtamasyz etýdegi mańyzdylyǵy joǵary. Bul ózgerister elimizdiń árbir azamatynyń ómirine áser etedi. Jyl saıyn tek Astana qalasynda 15 myńǵa jýyq sot saraptamasy júrgiziledi.
Instıtýt janynan esirtki, psıhotroptyq zattar jáne prekýrsorlar máseleleri jónindegi mamandandyrylǵan bólim uıymdastyryldy. Bólim gaz hromatografymen jabdyqtalǵan mass-spektrometrıalyq detektor. Bul sıntetıkalyq esirtki aınalymyna baılanysty zertteýler júrgizýge múmkindik beredi.
Buryn bul óte qıyn boldy. Sondaı-aq, munaı ónimderi men janar-jaǵarmaı materıaldaryn sot-saraptamalyq zertteý sapasyn arttyrý úshin tıisti bólim uıymdastyryldy. Qalyptasqan tájirıbeden aıyrmashylyǵy, balıstıkalyq saraptama júrgizý jańa deńgeıge shyǵarylady.
Endi atýdy zertteý kezinde zertteletin oqıǵanyń naqty mán-jaılaryn anyqtaý mamandandyrylǵan tır ortalyǵynyń ǵımaratyndaǵy uıymdy eskere otyryp jeńildetiledi.
Sol sıaqty kólik quraldaryn zertteý úshin jaǵdaılar jasalǵan.
Ortalyqta Boks ashyldy, ol tehnıkalyq aqaýlyqtyń paıda bolý sebepteri men ýaqytyn (Jol kólik apatyna deıin, sátinde nemese odan keıin), sondaı-aq olardyń JKA damýyna áserin dálirek anyqtaýǵa múmkindik beretin quraldarmen jabdyqtalǵan»,-dedi Ádilet mınıstri Qanat Mýsın saltanatty sharanyń ashylý rásiminde.
Ǵımarat jobasy óńirdiń klımattyq jáne geologıalyq erekshelikterin eskere otyryp ázirlengen jáne normatıvtik tehnıkalyq qujattardyń barlyq talaptaryna, sondaı-aq, sanıtarlyq-epıdemıologıalyq, órtke qarsy, kúzet jáne basqa da standarttarǵa sáıkes keledi.
Keshen negizgi korpýstan, qarý-jaraq atýǵa arnalǵan tırden, kólik quraldaryn tekserýge arnalǵan bokstardan, máıithanadan, qoshtasý rásimine arnalǵan salttyq zaldan, psıhıatrıa jáne narkologıa korpýsynan turady.
Budan basqa, juqpaly aýrýy bar máıitterge, sondaı-aq PTR-zertteýler júrgizýge arnalǵan úı-jaılar kózdelgen.Ǵımaratqa kire beris múmkindigi shekteýli azamattar men kreslo-arbalardy paıdalanatyn múmkindigi shekteýli jandardyń kedergisiz kirýin qamtamasyz etý úshin pandýspen jabdyqtalǵan. Astana qalasy boıynsha Sot saraptamalary ınstıtýty jylyna 15000-ǵa jýyq saraptamany oryndaıdy. Instıtýttaǵy qyzmetkerler sany - 258 adam.
1957 jyly sáýirde Almaty zerthanasy Qazaq KSR Ádilet mınıstrliginiń Almaty sot saraptamasy Ǵylymı-zertteý ınstıtýty bolyp qaıta quryldy, atalǵan mekeme qurylǵan ýaqyty boıynsha KSRO-daǵy úshinshi sot saraptamasy ınstıtýty edi. Táýelsizdik alǵannan beri Ádilet mınıstrliginiń aldynda sot-saraptama salasynyń ınfraqurylymyn jańǵyrtý jáne jetildirý jónindegi jahandyq mindet turdy.
Anyqtama úshin: buryn ınstıtýttyń ǵımarattary men úı-jaılary qalanyń ártúrli aýdandarynda ornalasqan jáne sanıtarlyq-epıdemıologıalyq talaptarǵa, sondaı-aq, alańdar boıynsha standarttarǵa sáıkes kelmegen. Instıtýt máıithanasynyń tehnıkalyq jaǵdaıy da normatıvtik qujattardyń talaptaryna sáıkes kelmedi, onda erekshe juqpasy bar máıitterge arnalǵan jeke úı-jaılar qarastyrylmaǵan, atalǵan másele BAQ betteri men qoǵamdyq shaǵymdarda birneshe ret kóterildi.
Instıtýt bolyp tabylatyndyǵyna baılanysty kópfýnksıonaldy, munda saraptamanyń tómendegideı túrleri júrgiziledi:
- sot-medısınalyq kýálandyrý, sot-gıstologıalyq zerthana, hımıa-toksıkologıalyq zerthana;
-kúrdeli saraptamalar bólimi; molekýlalyq-genetıkalyq zertteýler zerthanasy; sot-bıologıalyq zerthana;
-sot-saraptamalyq zertteý zerthanasy; sot-saraptamalyq gabıtologıalyq zertteý; Sot-saraptamalyq trasologıalyq zertteý; Sot-saraptamalyq balıstıkalyq zertteý.
- arnaıy zertteýler zerthanasy, sot-ekonomıkalyq saraptama; azyq-túlik taýarlaryn zertteý, Sot-saraptamalyq avtotaýartaný zertteýi, Sot-saraptamalyq qurylys-taýartaný zertteýi;
-jarylystardyń mán-jaılaryn sot-saraptamalyq zertteý, jabdyqtary men aspaptary bar órt-tehnıkalyq jáne jarylys-tehnıkalyq zertteýler zerthanasynyń úı-jaıy, sot-saraptamalyq psıhologıalyq-krımınalıstıkalyq zertteý, Sot-saraptamalyq psıhologıalyq-fılologıalyq zertteý, Sot-saraptamalyq dintaný zertteýi;
- sot-gıstologıalyq zerthana zaqymdanýdyń eskirýin, ómirsheńdigin jáne olardaǵy aýyr ózgeristerdiń bolýyn jáne t.b. anyqtaý úshin bıologıalyq tinderge zertteý júrgizedi.
Tiri adamdardyń sot saraptamasy bólimshesi azamattardy jeke ótinishi negizinde nemese Quqyq qorǵaý organdarynyń joldamasy boıynsha dene jaraqattarynyń bar-joǵyn anyqtaý maqsatynda kýálandyrýdy júzege asyrady, quqyq qorǵaý organdarynyń nemese sottyń qaýlysy negizinde adam densaýlyǵyna keltirilgen zıannyń aýyrlyǵyn aıqyndaıdy.
Máıithana
Máıithananyń úı-jaılarynda ólimniń sebebin anyqtaý maqsatynda máıitterge sot-medısınalyq zertteý júrgiziledi.
Máıitterdi ashý úshin seksıa aldyndaǵy seksıalar qarastyrylǵan: qarapaıym máıitter, juqtyrǵan máıitter jáne shirigen máıitter.
Anyqtama: ınfeksıalyq topqa qorǵanys kıimderi men aıaq kıimderin saqtaýǵa arnalǵan úı-jaı, juqtyrǵan máıitterdi qabyldaý bólmesi, máıitterdi saqtaýǵa arnalǵan jeke úı-jaı, máıitterdi kıindirýge, óńdeýge jáne jerleýge daıyndalýǵa arnalǵan jeke úı-jaı kiredi.
Instıtýt ǵımaratynda hımıalyq jáne bıologıalyq zertteýler, bıologıalyq (medısınalyq) jáne molekýlalyq-genetıkalyq zertteýler, arnaıy zertteýler zerthanalary, sondaı-aq, qurylys jáne taýartaný saraptamasy, ekonomıkalyq saraptama, jol-kólik oqıǵalary men kólik quraldarynyń mán-jaılarynyń saraptamasy, psıhologıalyq-krımınalıstıkalyq saraptama, krımınalısıkalyq zertteýler, qujattardyń saraptamasy, beınefonografıalyq saraptama bólimderi, krımınalısıkalyq, jarylys-tehnıkalyq jáne órt-tehnıkalyq saraptama, kúrdeli saraptamalar, jalpy saraptama bólimderi ornalastyrylady. Sonymen qatar, Instıtýtqa gıstologıalyq, hımıalyq-toksıkologıalyq bólimsheler, sondaı-aq psıhıatrıalyq jáne narkologıalyq saraptama bólimshesi kiredi.
Búgingi tańda sot saraptamasy organdaryn damytýdyń negizgi máseleleriniń biri ınfraqurylymdy jańǵyrtý jáne jetildirý, sot sarapshylaryn arnaıy standarttar men talaptarǵa jaýap beretin qyzmettik úı-jaılarmen qamtamasyz etý bolyp tabylady.
