Qazaqstannyń bas qalasy Astanada ótip jatqan EKSPO kórmesiniń bastalǵanyna bir aıdan asty. Osy ýaqyt aralyǵynda mıllıonnan astam adam kórmeni tamashalap úlgirgen. Qazaqstanǵa shetelden kelýshiler sany da kún sanap artyp kele jatqany baıqalady. Bizdiń Astana – tek otannyń júregi ǵana emes, alǵabasar ıdeıalar men álemdik mańyzy bar sharalardy uıymdastyra alatyn biregeı ortalyqqa aınalyp úlgerdi. Ásirese, Ortalyq Azıa elderiniń ózge qalalarymen salystyrǵanda Astananyń bási bir eli bıik ekenin kórmeni kórgen jurtshylyq aıtýda. Osy aıtýly sharaǵa alys-jaqyn shetelderden kelgen qonaqtar kórmemen birge Astananyń tańǵajaıyp arhıtektýralyq nysandaryn kórip, ózderiniń rızalyqtaryn jasyrmaı aıtyp júr.
Solardyń biri – Qytaı ortalyǵy Pekınde turatyn qandasymyz, álemge tanymal jazýshy, «EKSPO-2017» kórmesiniń Qytaıdaǵy qurmetti Tóraǵasy, Qytaı saıası keńesiniń múshesi, qazirgi Qytaı qazaqtarynan shyqqan eń bıik laýazym ıesi (depýtat), Qytaı jazýshylar odaǵy Tóraǵasynyń orynbasary, «Qytaı jazýshylary» jýrnalynyń Bas redaktory Ákbar Májıtuly «EKSPO – 2017» kórmesi bastalǵan kezde elordaǵa Qytaı delegasıasyn bastap kelgen edi. Qarymdy qalamger mundaı álemdik sharany ótkizýge úmitker qalalardyń ishinen ozyp shyǵyp, osy mártebege ıe bolǵan Astananyń búgingi damýyna óz tańdanysyn bildirdi.
Óziniń aıtýynsha, buǵan deıin de Astanaǵa birneshe ret kelgen. Ár kelgen saıyn elordanyń jańasha qulpyryp, jańa ǵımarattar boı kóteretinin, halyq sany artyp, shyn mánindegi Astanaǵa laıyq mádenı-rýhanı hám saıası bedelge ıe bolǵanyn baıqaıtynyn, mundaı tez damý álemdegi kez kelgen qalada bola bermeıtin qubylys ekenin baıandady.
– Ulttyń jasampazdyǵy – qala mádenıetimen ólshenedi, – deıdi qalamger. – Óziniń qalasyn salyp qana qoımaı, ony óz zamanymen úılestire bilý, sóıtip ózgelerge ulttyq jasampazdyǵyn áıgileý kóptegen eldiń qolynan kelmeıtin sharýa. Men Astanany jańa ıdeıalardyń ortalyǵy dep bilemin. Halyqaralyq jańalyqtardy kórgen kezde Astanada ótken sharalardyń moldyǵyn baıqaımyn. Astana – Qazaqstannyń sımvolyna aınaldy. Nebary shırek ǵasyrǵa da tolmaıtyn ýaqytta bastamashyl qalalar sapyna qosyldy. Bul qýanarlyq jaıt.
– Bizde halyqaralyq jıyndar, festıváldar, arnaıy sımpozıýmdar jıi ótedi. Keıbir turǵyndar bul bosqa aqsha shyǵyndaý, ekonomıkaǵa tıimsiz sharalar dep synap jatady. Sizdińshe, mundaı sharalardy ótkizýdiń paıdaly jáne zıandy tustary qandaı?
– Maǵan Prezıdent Nursultan Nazarbaevtyń baıqampazdyǵy, qajyrlylyǵy unaıdy. Ol kisiniń osy aımaqta lıderlik qýatqa ıe qala salýdy ári sondaı elge aınalýdy kózdeıtini baıqalady. Sondyqtan da ártúrli halyqaralyq sharalardy ótkizip, óz eliniń áleýmettik turǵydan da, saıası belsendilik jaǵynan da ózgelerden áleýetti ekenin kórsetkisi keledi. Kez kelgen sharanyń jospary, baǵyty, maqsaty bolady. Menińshe, Qazaqstandy turaqty damytýdyń joly tek ekonomıkalyq paıymdarmen shektelmeı, osyzamandyq úderisterge aralasa bilýinde der edim. Aımaqtaǵy tynyshtyq – Qazaqstan úshin aýadaı qajet. Al halyqaralyq máselelerge beıjaı qaramaý – kóregendiliktiń belgisi. Mundaǵy basty oı – tek ózi úshin emes, jalpyadamzattyq múdde turǵysynan paıymdaı bilý. Qazirgi azdaǵan qıyndyqty oılaımyn dep, bolashaqtyq iri jeńisterden qol úzýge bolmaıdy. Qazaqstannyń joly – keıingi jol dep bilemin.
– Demek, EKSPO kórmesin ótkizýdiń arǵy máni – búgin úshin ómir súrý emes, erteńgi tabystar úshin qol sozý deýge bola ma?
– Durys aıtasyz. Qazaqstan jańa Astana salady degenge shetel túgil, osyndaǵy azamattarda senbestik tanytqanynan habarym bar. Qazir Astana álemdik ıdeıalardyń ortalyǵyna aınaldy dese, áldebir kisiler muryn shúıirýi múmkin. Biraq, shyn máninde sondaı deńgege jetti. Buǵan osy kórme dálel. Kórmeniń ýaqyty úsh aıǵa sozylatynyn eskersek, búgingi aqparattyq dúmpýdiń úni alystarǵa jetedi. Astana arqyly Qazaqstan óziniń armanyn oryndaı alatyn, qol sozǵan maqsatyna jete alatyn el ekenin dáleldedi.
– Bizde EKSPO-ǵa ketken shyǵyn ózin ózi aqtamaı ma degen kúdik basym. Mysaly, Qytaı Shanhaı qalasynda ótken EKSPO-dan qyrýar kiris taýypty dep estidik. Bizde qalaı bolýy múmkin?
– Dál qazir keship-piship birdeńe aıtý qıyn. Qazaqstan jan-sanyn Qytaımen salystyrýǵa kelmeıdi. Qytaıdaǵy EKSPO-ny tamashalaǵandardyń basym bóligi – sol eldiń turǵyndary. Bul zańdy qubylys. Qytaı – alyp ishki rynoktiń eli. Ol el úshin kez kelgen halyqaralyq shara ózin ózi aqtaýǵa múmkindigi bar. Al Qazaqstanǵa bolashaqta shetelden keletin týrıserdiń sany osy kórme arqyly eselep artýy múmkin. Demek, bir EKSPO-men ǵana ólsheýge bolmaıdy. Bolashaq týrıserdi tartýdyń aıryqsha múmkindigi.
Sondaı-aq, Qazaqstannyń óz azamattary da kórmeni tamashalýǵa peıildi bolar degen úmittemin. Mundaı iri shara Qazaqstan úshin bir ret beriletin múmkindik. Menińshe, shyqqan shyǵyn ózin ózi aqtaýǵa tıis. Uıymdastyrýshylar muny aldyn ala josparlaǵan dep oılaımyn.
– Osy kórmeniń Qytaıdaǵy Qurmetti tóraǵasy retinde, Qytaıdan keletin týrıserdiń sany kóp bolady degen aqparatqa senesiz be?
– «EKSPO – 2017» kórmesiniń arnamasy Qytaıda óte jaqsy boldy. Eki el arasyndaǵy syılaıstyq-áriptestik ahýaldyń da paıdasy kóp tıgenin baıqaýǵa bolady. Menińshe, shetelden keletin týrıserdiń basym bóligin qytaılyqtar quraýy múmkin. Sebebi, Qytaı Qazaqstanmen kórshi, tatý el. Álemge eń kóp týrısik sapar jasaıtyn eldiń biri – qytaılyqtar. Olar úshin Qazaqstan – syry mol memleket. Bul qytaılyqtardy qyzyqtyrady.
– Qytaı Astanasy Pekınde turyp jatqanyńyzǵa uzaq jyldar bolypty. Jalpy, Astanada ómir súretin halyqtyń boıynda qandaı erekshelikter bolýy kerek dep oılaısyz?
– Eń áýeli, mádenıettilik. Qala – óziniń turǵynymen qala. Bir qalanyń atyn álemge shyǵarý úshin sol qala turǵynynyń bireýiniń is-áreketi sebepshi bolady keıde. Men óz elimniń mádenıetti, tártipti el ekenin kórsetýim kerek degen oı turǵyndar sanasyna jastaıynan sińse ıgi. Elimniń Astanasynda turyp jatyrmyn degen maqtanyshpen qatar, orasan jaýapkershilik bolýy tıis. «Astanalyqtar» degen tirkes jaı sóz emes, aıryqsha mádenıet uǵymyn da bildiretinin umytpaǵan jón. Osyndaı iri sharalar kezinde qala turǵyndary óziniń meıirimdi, syılasymdy ekendikterin kórsetýleri kerek. Qazaq ejelden qonaqjaı halyq qoı. Mundaı qasıet bizdiń bolmysymyzda bar. Astanalyq turǵyndar ózderiniń shyn máninde astanalyq ekendikterin dáleldeı alaryna senemin.
– Sizge EKSPO qalashyǵy nesimen unady?
– Arhıtektýrasy burynǵy EKSPOlardan bólek. Mundaǵy ár pavılondy aralap shyqqyń keledi. Rettilik, jınaqylyq bar. Aýqymy da úlken eken. 25 gektardy quraıdy. Bárin aralap shyqtym dep aıta almaımyn. Negizgi nysandardy kórip shyqtym. Aldaǵy ýaqytta Astananyń maqtanyshyna aınalatyn qalashyq bolary sózsiz. Bolashaqta Astanaǵa kelgender osy nysandary kórmeı ketpeıdi. Jańadan boı kótergen Astananyń sáýletin asyryp turatyn meken osy EKSPO qalashyǵy bolady.
– Astanada ótip jatqan EKSPO-nyń qandaı artyqshylyǵy bar dep oılaısyz?
– Eń aldymen taqyryby ózgeshe. «Bolashaqtyń energıasy» - álem úshin eń ózekti taqyryp. Qazaqstan osyndaı taqyrypty tańdaý arqyly óziniń álem aldyndaǵy bedelin arttyrdy. Álem jańa energıaǵa aýysýǵa múddeli. Biz jer-anamyzdy saqtaýdy oılasaq, onda jasyl energıany damytýymyz kerek.
– Astanaǵa usynǵan Qytaı kórmesiniń ereksheligi qandaı?
– Qytaı – jedel damyp kele jatqan memleket. Mundaı elderde ıdeıalyq mazmun negizgi orynda bolady. Rýhanı-mádenı, tehnologıalyq, elektronıkalyq jaqtan neshetúrli kózqarastardy toǵystyrǵan zamanaýı jańalyqtardy usynady. Mazmundar jańalanyp, úsh aı boıy usynylmaq. Qytaıdyń búgingi damý barysyn áıgileıtin ártúrli taqyryptardy qamtıdy. Aldaǵy ýaqytta kórmeni tamashaýshylar Qytaı kórmesinen mol áser alady dep oılaımyn.
– Qazaq Astanasynda ótip jatqan kórmege Qytaıdaǵy qandastarymyz kele me?
– Keledi. Men solardyń bir ókilimin. Osy kórme aıasynda Qytaıdaǵy qazaq ónerpazdary, bıznesmender, ónertapqyshtar atsalysady degen jospar bar. Olardyń aldy kórmeniń ashylý saltanatyna qatysty. Ary qaraı da jaz boıy tolastamaıdy degen úmittemin. Óıtkeni, Astanada ótip atqan EKSPO kórmesi – barsha qazaqtyń maqtanyshy. Sheteldegi qazaqtar Qazaqstannyń kishkentaı jetistigine qýanady, ádette. Qashanda jaqsy jańalyq estigimiz keledi.
Áńgimelesken, T. ÓSKENBAI
