Byltyr Túrkıaǵa 52 mln týrıs barypty. Onyń deni álbette sulý da syrǵa toly Stambýlǵa aǵylǵan. Munda bir kelýmen shektelýge áste bolmas. Sebebi san ǵasyrlyq tarıhtyń kýágeri týrıserdi baýraı beredi. Ony zertteýge tyrysasyń. Ótkeninen bólek, bul qalanyń búgini de qyzyq. Osynaý aıryqsha mekenge biz de taban tiredik.
STAMBÝLDAǴY EŃ ALYP ORTALYQ
Qańtardyń ortasyn eńserdik. Astanada saryshunaq aıaz. Biraq, bizden anaǵurlym jyly ólkege attanyp bara jatqanymyzdy eskerip, juqa paltony kıip aldym. 6 saǵattyq áýe saparynan keıin túske qaraı, Stambýldaǵy áıgili qonaq úılerdiń birine ornalastyq. Uıymdastyrýshylar bizge jergilikti mádenıet pen shoppıng saltyn tanystyrýdy maqsat tutqan. Biz degenim men, 24.kz arnasynyń operatory Baǵdat Qaıyrken jáne El.kz saıtynyń tilshisi Madına Asylbekova. Pres-týrǵa ózbekstandyq jáne Ázerbaıjannan kelgen áriptesterimiz de arnaıy shaqyrylypty. Qonaqjaı túrikter sonaý áýejaıdan kútip alyp, sapar boıy janymyzdan tabyldy. Osylaısha jumysymyzdyń alǵashqy kúninde kúlli álem saıahatshylaryna málim Zorlu Center-ge attandyq. Bul jumys emes eken ǵoı. Demalysymyzdyń birinshi kúni bir boıyna 5 rezıdensıany syıdyrǵan ortalyqta ótti. Munda bıznes júrgiziledi. Qonaq úı de bar. Barlyq brend ataýly shoǵyrlanǵan saýda úıin kóresiz. Onyń aýmaǵy 72 myń sharshy metrdi qamtıdy. Mádenıet pen óner ordasyn da tabýǵa bolady. Stambýldyń dál ortalyǵynda ornalasqan alyp nysannyń negizgi meımandary qaltaly azamattar. Jergilikti halyq pen týrıserge sapaly qyzmet jáne alýan túrli as mázirin usynyp otyrǵan meıramhanalardy atap ótpeýge bolmaıdy. Dámi til úıirer keshki as bizge de buıyrdy.
ÓTKENNEN ÓNEGE ALATYN EL...
Stambýlǵa kelgende týrıser mindetti túrde bet buratyn oryn – Aııa Sofıa meshiti. Demalysymyzdyń ekinshi kúni qasıetti orynnan bastaý aldy. Negizi 324 jyly qalanǵan kóne ǵımarattyń qazirgi keıpi 537 jyly qalyptasa bastaǵan. Odan keıin munarasy búlinip, qaıta salyndy. Meshit retindegi alǵashqy qulshylyqtar 1453 jyly oryndaldy. Al 1935 jyly ǵıbadat orny mýzeıge aınaldy. Osydan 4 jyl buryn munda qaıtadan azan shaqyryla bastaǵan. Meshitke musylmandar ǵana emes, basqa dinderdiń ókilderi de aǵylady. Kezek kóp. Sol sebepti jergilikti bılik jeke mýzeı ashýǵa bel býǵan. Birneshe qabatty qamtıtyn bul ǵımarattyń kire berisinen bastap, Aııa Sofıanyń tarıhyna boılaýǵa bolady. Túrli tilde sóıleıtin arnaıy aýdıo gıd pen sátti beıne kórinister, áserli mýzyka maǵan sol zamattaǵy kúıdi keshýge, sezinýge múmkindik berdi. Alǵan áserdi jetkize almaımyn. Bul 1700 jylǵa sozylǵan mezet.
TAMSHYLAR. BAZILIK SISTERNASY
Sapar barysynda bizben bolǵan Berkan Tashan beıdiń eńbegin eleýsiz qaldyrý múmkin emes. 25 jylyn gıdtik qyzmetke arnapty. Quddy týǵan ólkesiniń ár tasymen tanys sıaqty. Az ýaqytta bizdi de qanyq qyldy. Qaladaǵy IýNESKO tizimine engen jartylaı túbek kópti tánti eteri haq. Baıyrǵy Shyǵys Rım men Osman ımperıasynyń áleýmettik jáne saıası ortylyǵy áli de qundylyǵyn joǵaltpapty. Arhıtektýralyq ǵımarattar ǵana emes, aýannyń ózi ótkennen eles berip turǵandaı. Berkan beı bizdi sondaı aýmaqqa apardy. Bazılık sısternasy jaıly estýińiz bar ma? Bul da Ystambuldyń biregeı nysany. Aııa Sofıa meshitimen «qurdas» sısterna salynǵanǵa deıin bul ǵımarattyń ornynda úshinshi jáne tórtinshi ǵasyrǵa jatatyn uly bazılık ornalasqan. Keıin ol otqa oranady. 542 jyly ımperator Iýstınıan I sısterna saldyrady. Onda 2 mln tonna taza sý saqtalypty. Qazir bul jerde mýzeı jumys isteıdi. Baıqaǵanymyzdaı, nysannyń tarıhy men taǵdyry týrıser úshin óte qyzyq. Beker emes, mundaǵy tamshylarǵa deıin ótkennen belgi berip turǵandaı.
ÁLEMDEGİ EŃ ÚLKEN BAZAR
Álemniń shoppıng súıerqaýymy erekshe baǵalaıtyn Grand Bazardy biz de kórdik. Jahandaǵy eń iri saýda alańynyń aýmaǵy 30 myń sharshy metrden asady, 64 kósheni qamtıtyn aýmaqta 4000 dúkenge oryn bar. Árıne, túrik mádenıetine qyzyǵatyn kópshilik ol jerlerden osman dáýirenen syr shertetin kilem, keramıka buıymdaryn ala alady. Jergilikti halyqqa tán shaı men táttilerdi de tabýǵa bolady. Biz de elge aparar sarqytty osy jerden aldyq.
ÁR TASY SHABYT BEREDİ...
Túrkıanyń qaı óńiri de kóztartar kórkimen, tereń tarıhymen, jaýhar mádenıetimen, eń bastysy ashanasymen erek. Halyqtyń da qanyna sińgen qasıet bolar. Biz bul saparymyzda álemge dańqy shyqqan Sevan Bıchakchı, Begúm Khan syndy zergerlermen tanystyq. Kıimderin Amerıka, Arab álemi, Eýropada kıip júrgen dızaıner Mehtap Elaıdıdiń shoýrymynda boldyq. As máziri demekshi, til úıirer túrik taǵamdaryn aıtqanda tanymal shef aspaz Nedjatı Iylmazdy eske alatyndar kóp. Biz barǵanda ol da Qazaqstandaǵy jumys saparynan oralyp jatyr eken. Orta Azıa tilshileriniń qonaq bolyp jatqanyn estigen aspaz birden óz qolymen desert ázirlep berdi.
TİLSHİLERDİŃ BASYN QOSTY
Oraıy kelgende, pres-týr jaıly aıta keteıin. İs-sharany Túrkıanyń Mádenıet jáne týrızm mınıstrligi men Túrkıa týrızm tanytý jáne damytý agenttigi uıymdastyrǵan. Maqsaty – túrkitildes elderdiń tilshilerine Túrkıa, sonyń ishinde Ystambul tynysyn tanystyrý. Bizdiń esten ketpes saparymyzǵa Túrkitildes jýrnalıser qory muryndyq boldy.
Mereı Murathanqyzy,
24.kz arnasynyń arnaıy tilshisi
