Byltyr Túrkiiaǵa 52 mln týrist barypty. Onyń deni álbette sulý da syrǵa toly Stambýlǵa aǵylǵan. Munda bir kelýmen shektelýge áste bolmas. Sebebi san ǵasyrlyq tarihtyń kýágeri týristerdi baýrai beredi. Ony zertteýge tyrysasyń. Ótkeninen bólek, bul qalanyń búgini de qyzyq. Osynaý airyqsha mekenge biz de taban tiredik.
STAMBÝLDAǴY EŃ ALYP ORTALYQ
Qańtardyń ortasyn eńserdik. Astanada saryshunaq aiaz. Biraq, bizden anaǵurlym jyly ólkege attanyp bara jatqanymyzdy eskerip, juqa paltony kiip aldym. 6 saǵattyq áýe saparynan keiin túske qarai, Stambýldaǵy áigili qonaq úilerdiń birine ornalastyq. Uiymdastyrýshylar bizge jergilikti mádeniet pen shopping saltyn tanystyrýdy maqsat tutqan. Biz degenim men, 24.kz arnasynyń operatory Baǵdat Qaiyrken jáne El.kz saitynyń tilshisi Madina Asylbekova. Press-týrǵa ózbekstandyq jáne Ázerbaijannan kelgen áriptesterimiz de arnaiy shaqyrylypty. Qonaqjai túrikter sonaý áýejaidan kútip alyp, sapar boiy janymyzdan tabyldy. Osylaisha jumysymyzdyń alǵashqy kúninde kúlli álem saiahatshylaryna málim Zorlu Center-ge attandyq. Bul jumys emes eken ǵoi. Demalysymyzdyń birinshi kúni bir boiyna 5 rezidentsiiany syidyrǵan ortalyqta ótti. Munda biznes júrgiziledi. Qonaq úi de bar. Barlyq brend ataýly shoǵyrlanǵan saýda úiin kóresiz. Onyń aýmaǵy 72 myń sharshy metrdi qamtidy. Mádeniet pen óner ordasyn da tabýǵa bolady. Stambýldyń dál ortalyǵynda ornalasqan alyp nysannyń negizgi meimandary qaltaly azamattar. Jergilikti halyq pen týristerge sapaly qyzmet jáne alýan túrli as mázirin usynyp otyrǵan meiramhanalardy atap ótpeýge bolmaidy. Dámi til úiirer keshki as bizge de buiyrdy.
ÓTKENNEN ÓNEGE ALATYN EL...
Stambýlǵa kelgende týrister mindetti túrde bet buratyn oryn – Aiia Sofiia meshiti. Demalysymyzdyń ekinshi kúni qasietti orynnan bastaý aldy. Negizi 324 jyly qalanǵan kóne ǵimarattyń qazirgi keipi 537 jyly qalyptasa bastaǵan. Odan keiin munarasy búlinip, qaita salyndy. Meshit retindegi alǵashqy qulshylyqtar 1453 jyly oryndaldy. Al 1935 jyly ǵibadat orny mýzeige ainaldy. Osydan 4 jyl buryn munda qaitadan azan shaqyryla bastaǵan. Meshitke musylmandar ǵana emes, basqa dinderdiń ókilderi de aǵylady. Kezek kóp. Sol sebepti jergilikti bilik jeke mýzei ashýǵa bel býǵan. Birneshe qabatty qamtityn bul ǵimarattyń kire berisinen bastap, Aiia Sofiianyń tarihyna boilaýǵa bolady. Túrli tilde sóileitin arnaiy aýdio gid pen sátti beine kórinister, áserli mýzyka maǵan sol zamattaǵy kúidi keshýge, sezinýge múmkindik berdi. Alǵan áserdi jetkize almaimyn. Bul 1700 jylǵa sozylǵan mezet.
TAMShYLAR. BAZILIK TsISTERNASY
Sapar barysynda bizben bolǵan Berkan Tashan beidiń eńbegin eleýsiz qaldyrý múmkin emes. 25 jylyn gidtik qyzmetke arnapty. Quddy týǵan ólkesiniń ár tasymen tanys siiaqty. Az ýaqytta bizdi de qanyq qyldy. Qaladaǵy IýNESKO tizimine engen jartylai túbek kópti tánti eteri haq. Baiyrǵy Shyǵys Rim men Osman imperiiasynyń áleýmettik jáne saiasi ortylyǵy áli de qundylyǵyn joǵaltpapty. Arhitektýralyq ǵimarattar ǵana emes, aýannyń ózi ótkennen eles berip turǵandai. Berkan bei bizdi sondai aýmaqqa apardy. Bazilik tsisternasy jaily estýińiz bar ma? Bul da Ystambuldyń biregei nysany. Aiia Sofiia meshitimen «qurdas» tsisterna salynǵanǵa deiin bul ǵimarattyń ornynda úshinshi jáne tórtinshi ǵasyrǵa jatatyn uly bazilik ornalasqan. Keiin ol otqa oranady. 542 jyly imperator Iýstinian I tsisterna saldyrady. Onda 2 mln tonna taza sý saqtalypty. Qazir bul jerde mýzei jumys isteidi. Baiqaǵanymyzdai, nysannyń tarihy men taǵdyry týrister úshin óte qyzyq. Beker emes, mundaǵy tamshylarǵa deiin ótkennen belgi berip turǵandai.
ÁLEMDEGI EŃ ÚLKEN BAZAR
Álemniń shopping súierqaýymy erekshe baǵalaityn Grand Bazardy biz de kórdik. Jahandaǵy eń iri saýda alańynyń aýmaǵy 30 myń sharshy metrden asady, 64 kósheni qamtityn aýmaqta 4000 dúkenge oryn bar. Árine, túrik mádenietine qyzyǵatyn kópshilik ol jerlerden osman dáýirenen syr shertetin kilem, keramika buiymdaryn ala alady. Jergilikti halyqqa tán shai men táttilerdi de tabýǵa bolady. Biz de elge aparar sarqytty osy jerden aldyq.
ÁR TASY ShABYT BEREDI...
Túrkiianyń qai óńiri de kóztartar kórkimen, tereń tarihymen, jaýhar mádenietimen, eń bastysy ashanasymen erek. Halyqtyń da qanyna sińgen qasiet bolar. Biz bul saparymyzda álemge dańqy shyqqan Sevan Bichakchi, Begiým Khan syndy zergerlermen tanystyq. Kiimderin Amerika, Arab álemi, Eýropada kiip júrgen dizainer Mehtap Elaididiń shoýrymynda boldyq. As máziri demekshi, til úiirer túrik taǵamdaryn aitqanda tanymal shef aspaz Nedjati Iylmazdy eske alatyndar kóp. Biz barǵanda ol da Qazaqstandaǵy jumys saparynan oralyp jatyr eken. Orta Aziia tilshileriniń qonaq bolyp jatqanyn estigen aspaz birden óz qolymen desert ázirlep berdi.
TILShILERDIŃ BASYN QOSTY
Oraiy kelgende, press-týr jaily aita keteiin. Is-sharany Túrkiianyń Mádeniet jáne týrizm ministrligi men Túrkiia týrizm tanytý jáne damytý agenttigi uiymdastyrǵan. Maqsaty – túrkitildes elderdiń tilshilerine Túrkiia, sonyń ishinde Ystambul tynysyn tanystyrý. Bizdiń esten ketpes saparymyzǵa Túrkitildes jýrnalister qory muryndyq boldy.
Merei Murathanqyzy,
24.kz arnasynyń arnaiy tilshisi
