Bala kezden zerek bolyp ósti. Aınalasyna jany ashyp, múmkindigi kelse kómegin aıaǵan emes. Sodan Artýsh er jetip eldiń júgin artatyn mamandyq ıesi ataný úshin Máskeýge qaraı bet túzedi. Oılaǵan Máskeýdegi Búkilodaqtyq tamaq ónerkásibi ınstıtýtyna oqýǵa tústi. Munda da óz alǵyrlyǵymen kópshiliktiń kózine tústi. Jan-jaǵyndaǵylardy uıystyryp, sony ıdeıalar aıtyp, jastardy toptap úlgerdi. Qoǵamdaǵy kez kelgen jaǵdaıǵa beı-jaı qaramaı, kerisinshe máseleniń shemi tbylǵansha kópshilitiń ortasynda júretin. Araǵa tórt jyl salyp, atalmysh oqý ornyn támamdap, ınjener-mehanık mamandyǵyn alyp shyqty.
Elge oralyp, alǵashynda qurylys salasynda baq synap kórdi. Jumystyń úlken-kishisi bolmaıdy demekshi bul salany da urshyqsha ıirip aldy. Syry kóp salany meńgerip, endi jetistikterin kórsete bastady. Alaıda basshylyq onyń alǵyrlyǵyn baıqap qyzmetin joǵyrylatty.
1970 jyly Lınınogorsk syra zaýytynyń basshysy bolyp taǵaıyndaldy. Munda isti órge dóńgeletti. Zaýyttyń turalap qalǵan sehtaryn iske qosty. Jumysty júıege qoıdy.
Sodan Saryaǵash syra zaýytynyń dırektory bolyp aýysty. Munda da jumystyń tigisin keltirip, jumysshylardyń áleýmettik jaǵdaıyn jaqsarta bildi.
Munan keıin Armenıaǵa baryp, Abován syra zaýytynyń tizginin qolǵa aldy. Eki jyldan keıin Shymkent syra zaýytynyń basshylyq qyzmetine keldi. Bul salanyń qyr-syryn jetik meńgergen maman bolǵandyqtan joǵary basshylyq Qazaq KSR Tamaq ónerkásibi mınıstrligi Glavpıvoprom basqarmasynyń bastyǵy qyzmetine kóterdi. Alǵa úlken maqsat qoıyldy.
Otandyq ónim sapasyn arttyryp, brendter qalyptastyrý bolatyn. Údeden shyǵyp, tapsyrmalardy oryndap shyqty. Onan keıin Qazaq KSR Glavplodovosha memlekettik kásiporny bastyǵynyń orynbasarlyǵy qyzmetinde otyryp, talaı azamattarǵa qol sozyp, bergen kómegin kópshilik áli kúnge jyry qylyp aıtyp otyrady.
Táýelsizdik alǵan jyldary «Sýsyndar» Almaty óndiristik birlestiginiń bas dırektory bolyp qyzmet atqardy. Ol kezde de bul salany myqty maman retinde óte joǵary deńgeıde ustaýǵa tyrysty.
Árıne, elde barlyq salanyń shashaýy shyǵyp, mamandarǵa aılyq tappaı abdyrap jatqan kez edi. Tek, bilgir basshy Artýsh Mýrepuly ǵana san soqpady. Kúni-túni tirlik etti. Tapqan tabysty barshaǵa ortaq bólip berip, qol astyndaǵy jumysshylardyń jaǵdaıyna qaraılasty. Jumys júrýi úshin aldymen onyń jaǵdaıy jaqsy bolýy kerek ekenin qyzmet bastaǵan kezde-aq túsingen bolatyn. Sondyqtan jumysshylardyń jaǵdaıy bilikti basshynyń nazarynan bir mınýtqa da qalǵan emes.
Al «Bahýs» AQ basqarǵan jyly zaýyttyń bási bıik boldy. Munda adamdar jumysqa kirýge umtylatyn. Óıtkeni, munda jumysshylarǵa erekshe jaǵdaı jasalatyn. Sondyqtan bul mekeme jumysshylary úlken qyzmetkerlermen ıyq tiresetin edi. Mine, kópshilik ortada ózderin bıik ustaýǵa osy Artýsh Mýrepuly qyzmet satylaryndaǵy jınaǵan mol tájirıbıesi desek artyq aıtqandyq emes. Munda da qarap otyrmaı, tanymal brendterdi qalyptastyrdy.
Ol ultaralyq kelisimdi, qoǵamdyq turaqtylyqty nyǵaıtýǵa, túrli ult ókilderi arasyndaǵy dostyq pen ózara túsinistikti saqtaý jónindegi memlekettik ulttyq saıasatty júzege asyrýǵa úlken úles qosýda. Etnomádenı birlestikter jetekshileriniń dıalogyn qamtamasyz etedi. A. Karapetán 2023 jyldyń 24 mamyrynan bastap «Naırı» Qazaqstan Respýblıkasy armán mádenı ortalyqtary qaýymdastyǵy» zańdy tulǵalar birlestiginiń qurmetti tóraǵasy bolyp tabylady jáne aımaqtardaǵy armán etno-mádenı birlestikteriniń qyzmetin basqarýdy jáne úılestirýdi jalǵastyrýda. Balalarǵa qazaq jáne armán tilderin úırenetin aımaqtarda jeksenbilik mektepterdi ashýdyń bastamashysy.
Artýsh Karapetán Qazaqstannyń ońtústigindegi júzimdikterdi saqtap qala aldy - «NUR» JSHS, «Winnac Elite» BK JSHS-niń júzim ósirýden, olardy zaýytta óńdeýden jáne ónimdi satýdan tolyq sıklmen tabıǵı jáne joǵary sapaly biregeı óndirisin qurdy. Otanymyzdy kórkeıtý jáne órkendetý maqsatynda Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattaryn jumyspen qamtamasyz etetin jáne memlekettik búdjetti tolyqtyratyn fırmalyq dúkender jelisin qurdy.
Etken eńbekti buldamaı, kerisinshe ár istiń sońyna jetken saıyn myqty maqsat qoıa bilý kerek. Mine, bul turǵydan aıtqanda Artýsh Mýrepuly ózine joǵary talap qoıatyn arda azamat.
Áli kúnge deıin soǵys jáne eńbek ardagerlerine, az qamtylǵan otbasylarǵa, onkologıalyq aýrýlarǵa shaldyqqandar men jalǵyzilikti qarttarǵa materıaldyq kómek kórsetedi. Sonymen qatar, jetim balalar men az qamtylǵan otbasy balalarynyń joǵary oqý oryndarynda oqý aqysyn tólep berip otyrady.
Artýsh Karapetán jaqsy isterimen kópshilikke úlgi bolyp keledi. Taýdyń bıiktigi túbinde tursań bilinbeıdi. Sol sekildi janymyzda júrgen jaısań azamattardyń jaqsylyǵyn kóp baǵalaı bermeımiz. Endeshe janyńda júrgen jaqsy adamnyń baǵalanǵany biz úshin bir mártebe!
