Bala kezden zerek bolyp ósti. Ainalasyna jany ashyp, múmkindigi kelse kómegin aiaǵan emes. Sodan Artýsh er jetip eldiń júgin artatyn mamandyq iesi ataný úshin Máskeýge qarai bet túzedi. Oilaǵan Máskeýdegi Búkilodaqtyq tamaq ónerkásibi institýtyna oqýǵa tústi. Munda da óz alǵyrlyǵymen kópshiliktiń kózine tústi. Jan-jaǵyndaǵylardy uiystyryp, sony ideialar aityp, jastardy toptap úlgerdi. Qoǵamdaǵy kez kelgen jaǵdaiǵa bei-jai qaramai, kerisinshe máseleniń shemi tbylǵansha kópshilitiń ortasynda júretin. Araǵa tórt jyl salyp, atalmysh oqý ornyn támamdap, injener-mehanik mamandyǵyn alyp shyqty.
Elge oralyp, alǵashynda qurylys salasynda baq synap kórdi. Jumystyń úlken-kishisi bolmaidy demekshi bul salany da urshyqsha iirip aldy. Syry kóp salany meńgerip, endi jetistikterin kórsete bastady. Alaida basshylyq onyń alǵyrlyǵyn baiqap qyzmetin joǵyrylatty.
1970 jyly Lininogorsk syra zaýytynyń basshysy bolyp taǵaiyndaldy. Munda isti órge dóńgeletti. Zaýyttyń turalap qalǵan tsehtaryn iske qosty. Jumysty júiege qoidy.
Sodan Saryaǵash syra zaýytynyń direktory bolyp aýysty. Munda da jumystyń tigisin keltirip, jumysshylardyń áleýmettik jaǵdaiyn jaqsarta bildi.
Munan keiin Armeniiaǵa baryp, Abovian syra zaýytynyń tizginin qolǵa aldy. Eki jyldan keiin Shymkent syra zaýytynyń basshylyq qyzmetine keldi. Bul salanyń qyr-syryn jetik meńgergen maman bolǵandyqtan joǵary basshylyq Qazaq KSR Tamaq ónerkásibi ministrligi Glavpivoprom basqarmasynyń bastyǵy qyzmetine kóterdi. Alǵa úlken maqsat qoiyldy.
Otandyq ónim sapasyn arttyryp, brendter qalyptastyrý bolatyn. Údeden shyǵyp, tapsyrmalardy oryndap shyqty. Onan keiin Qazaq KSR Glavplodovosha memlekettik kásiporny bastyǵynyń orynbasarlyǵy qyzmetinde otyryp, talai azamattarǵa qol sozyp, bergen kómegin kópshilik áli kúnge jyry qylyp aityp otyrady.
Táýelsizdik alǵan jyldary «Sýsyndar» Almaty óndiristik birlestiginiń bas direktory bolyp qyzmet atqardy. Ol kezde de bul salany myqty maman retinde óte joǵary deńgeide ustaýǵa tyrysty.
Árine, elde barlyq salanyń shashaýy shyǵyp, mamandarǵa ailyq tappai abdyrap jatqan kez edi. Tek, bilgir basshy Artýsh Mýrepuly ǵana san soqpady. Kúni-túni tirlik etti. Tapqan tabysty barshaǵa ortaq bólip berip, qol astyndaǵy jumysshylardyń jaǵdaiyna qarailasty. Jumys júrýi úshin aldymen onyń jaǵdaiy jaqsy bolýy kerek ekenin qyzmet bastaǵan kezde-aq túsingen bolatyn. Sondyqtan jumysshylardyń jaǵdaiy bilikti basshynyń nazarynan bir minýtqa da qalǵan emes.
Al «Bahýs» AQ basqarǵan jyly zaýyttyń bási biik boldy. Munda adamdar jumysqa kirýge umtylatyn. Óitkeni, munda jumysshylarǵa erekshe jaǵdai jasalatyn. Sondyqtan bul mekeme jumysshylary úlken qyzmetkerlermen iyq tiresetin edi. Mine, kópshilik ortada ózderin biik ustaýǵa osy Artýsh Mýrepuly qyzmet satylaryndaǵy jinaǵan mol tájiribiesi desek artyq aitqandyq emes. Munda da qarap otyrmai, tanymal brendterdi qalyptastyrdy.
Ol ultaralyq kelisimdi, qoǵamdyq turaqtylyqty nyǵaitýǵa, túrli ult ókilderi arasyndaǵy dostyq pen ózara túsinistikti saqtaý jónindegi memlekettik ulttyq saiasatty júzege asyrýǵa úlken úles qosýda. Etnomádeni birlestikter jetekshileriniń dialogyn qamtamasyz etedi. A. Karapetian 2023 jyldyń 24 mamyrynan bastap «Nairi» Qazaqstan Respýblikasy armian mádeni ortalyqtary qaýymdastyǵy» zańdy tulǵalar birlestiginiń qurmetti tóraǵasy bolyp tabylady jáne aimaqtardaǵy armian etno-mádeni birlestikteriniń qyzmetin basqarýdy jáne úilestirýdi jalǵastyrýda. Balalarǵa qazaq jáne armian tilderin úirenetin aimaqtarda jeksenbilik mektepterdi ashýdyń bastamashysy.
Artýsh Karapetian Qazaqstannyń ońtústigindegi júzimdikterdi saqtap qala aldy - «NUR» JShS, «Winnac Elite» BK JShS-niń júzim ósirýden, olardy zaýytta óńdeýden jáne ónimdi satýdan tolyq tsiklmen tabiǵi jáne joǵary sapaly biregei óndirisin qurdy. Otanymyzdy kórkeitý jáne órkendetý maqsatynda Qazaqstan Respýblikasynyń azamattaryn jumyspen qamtamasyz etetin jáne memlekettik biýdjetti tolyqtyratyn firmalyq dúkender jelisin qurdy.
Etken eńbekti buldamai, kerisinshe ár istiń sońyna jetken saiyn myqty maqsat qoia bilý kerek. Mine, bul turǵydan aitqanda Artýsh Mýrepuly ózine joǵary talap qoiatyn arda azamat.
Áli kúnge deiin soǵys jáne eńbek ardagerlerine, az qamtylǵan otbasylarǵa, onkologiialyq aýrýlarǵa shaldyqqandar men jalǵyzilikti qarttarǵa materialdyq kómek kórsetedi. Sonymen qatar, jetim balalar men az qamtylǵan otbasy balalarynyń joǵary oqý oryndarynda oqý aqysyn tólep berip otyrady.
Artýsh Karapetian jaqsy isterimen kópshilikke úlgi bolyp keledi. Taýdyń biiktigi túbinde tursań bilinbeidi. Sol sekildi janymyzda júrgen jaisań azamattardyń jaqsylyǵyn kóp baǵalai bermeimiz. Endeshe janyńda júrgen jaqsy adamnyń baǵalanǵany biz úshin bir mártebe!
