Qytai tarapy, kerisinshe kedendik saiasatty qataityp, bárin kúrdelendirip jibergen.
Ulttyq kompaniia - «Qazaqstan temirjoly» da ne isterin bilmei, qolyn jaiady. Al arada saýda-sattyq jasap, taýar tasyp júrgen qazaqstandyq kásipkerlerdiń bul baǵyttan kóńili áldeqashan qalǵan. Bárinen de qazaqstandyq eksportshylarǵa qiyn bolyp tur.
Sarapshylar bolsa, Qytaidyń bul áreketin Qazaqstandy jazalaý dep baǵa berýde. Bul pikirdi shekaradaǵy máselemen betpe-bet kelgen otandyq kásipkerler de qostaidy...
...
Rasynda, Qazaqstan kásipkerleri qytai kedenindegi keptelisten orasan shyǵynǵa batýda. Sebebin árkim san-saqqa júgirtedi.
Sonyń ishinde eń kóp aitylatyny, bul - qazaq biliginiń musylmandardy jaqtaǵany úshin jaza.
Resmi Beijiń Nur-Sultannyń Qytaidan qashqan etnikalyq qazaqtarǵa bosqyn mártebesin berýine kóńili tolmaitynyn osylai bildirip jatsa kerek. Qalai degenmen de Qytai qazaqstandyq taýar eksportshylary úshin keden saiasatyn qataitqannyń ústine qataityp jatyr.
Shekaradaǵy másele ótken jyly qarashada bastalǵan, ol kezde Shyńjań biligi «koronavirýstyń taralýynan saqtaný» degendi ilik etip, kedendegi júkterdi baqylaý sharalaryn qataitqan bolatyn.
Mysaly, Qazaqstan Qytaiǵa eksporttaityn astyqty naýryz aiynda vagon-vagonǵa tiep qoiǵan, alaida QHR karantindik sharalardy jeleý etip, olardy áli kúnge ózderine kirgizbei otyr. Naýryzdan beri qanshama ýaqyt, oilańyzshy?
Bul týraly 6 tamyzda «Qazaqstan temir joly» ulttyq kompaniiasy basqarmasy tóraǵasynyń orynbasary Oralhan Qulaqovtyń ózi málimdegen bolatyn.
«Qytailyq baǵyt – óte problemaly», – dep sózin bastaǵan ol qytai tarapy astyqty ary ketkende 20 shildege deiin qabyldaýdy ýáde etkenin, biraq onysyn áli kúnge oryndamai otyrǵanyn aitty.
Osydan keiin QTJ Qytaiǵa taýar jóneltýge tyiym salýǵa májbúr. Sebebi Qytai tarapyndaǵy shekteý sharalarynyń kesirinen shekarada vagondar úiilip qalǵan.
Sol kezdiń ózinde shekarada qańtarylyp turǵan vagondardyń sany 12 myń bolatyn.
«Bul Qazaqstannyń magistraldyq jelisiniń ótkizý qabilettiligine teris áser etedi», - delingen edi sol kezde QTJ málimdemesinde.
QTJ «bul máseleni sheshý úshin birneshe márte sharalar qabyldanǵanyn, biraq Qytai tarapy qol qoiylǵan kelisimder men halyqaralyq kelisimderdi elemei, toń-teris kúide qalýda» ekenin jetkizdi.
Onyń ústine, qytailyq kedendik tekserýdiń qiyndap ketkeni sonsha, Qazaqstan men Qytai arasyndaǵy avtokólik ótkelinde de úlken keptelister paida boldy.
QR Qarjy ministrligi Memlekettik kirister komitetiniń málimetinshe, 6 tamyzdaǵy jaǵdai boiynsha Qazaqstan-Qytai shekarasyndaǵy Baqty shekara beketinde Qazaqstan tarapynda 150-ge jýyq kólik turalap, jinalyp qalǵan.
Komitettiń habarlaýynsha, eń úlken keptelis 8000-ǵa jýyq avtokóliktiń basym bóliginiń elektrondy kezegi qazaq-qytai shekarasyndaǵy «Nur joly» ótkizý beketinde shoǵyrlanǵan.
Qazaqstandyq eksportshylardyń shyǵyny
Qytai Ortalyq Aziia respýblikalaryna qatysty kedendik saiasatty júieli túrde qataityp otyratynǵa uqsaidy.
QTJ málimetinshe, ótken jyldyń qarashasynan beri Qytai Qazaqstannan túrli taýarlary bar 12 000 vagondy qabyldamai tastaǵan.
Endi osy máselemen betpe-bet kelgen kásipkerlerdiń óz sózine nazar aýdara otyralyq.
- Shekaradaǵy baqylaý kúsheitilip jatyr, - deidi Qazaqstannyń astyq odaǵynyń ókili, «Severnoe Zerno» kompaniialar tobynyń quryltaishysy Evgenii Karabanov.
«Kúni keshe burynǵy qytailyq seriktesimmen sóilestim. Ol maǵan qytai biliginiń kezdesý ótkizgenin jáne (Shyńjań) gýbernatorǵa Qazaqstanmen aradaǵy shekarada qatań baqylaý ornatýdy tapsyrǵanyn aitty”, - dedi Petropavlda turatyn Qarabanov.
Qytai shekarasyndaǵy keptelis pen uzaq ýaqyt turalaýdyń saldarynan qazaqstandyq eksportshylar men avtokólik ieleri seriktester aldyndaǵy mindettemelerin oryndai almai, úlken shyǵynǵa ushyrap otyr.
Ótken jyly qarashada Qarabanov QHR-ǵa 670 myń dollardyń (285 million teńge) 17 vagon zyǵyryn temirjolmen jóneltipti. Alaida, Qytai tarapynan bolǵan kedergilerge bailanysty, onyń júkteri bes ai boiy kedende turalap qalyp, saldarynan qarajat ainalymǵa túspegen.
«Bul jait úlken shyǵynǵa ákelip soqtyrdy, óitkeni meniń jabý kerek nesielerim bar edi», - deidi kásipker.
Qarabanov Beijiń týra Qazaqstanǵa kelgende, eń qatań kedendik shekteýler qoldanatynyna senimdi.
«Olar bizdi birdeńe úshin jazalap jatqan siiaqty, sebebi Qytai basqa elderge bulai jasamaidy», - deidi ol.
Qytaidan kúder úzý
Sarapshylar Beijiń qoldanyp jatqan sharalar epidemiologiialyq shekteýlermen bailanysty ekendigine kúmánmen qaraidy.
Byltyr qazan aiynda Qazaqstan Shyńjańnan qashqan tórt etnikalyq qazaqqa bosqyn mártebesin bergennen keiin Qytai birden kedendik baqylaýdy kúsheitken.
Qytai biligi millionnan astam uiǵyr men basqa da túrkitildes musylmandardy, onyń ishinde etnikalyq qazaqtardy da «saiasi aǵartý» lagerleri, tergeý izoliatorlary men túrmeler syndy 400 mekemege toǵytqan.
Qalǵan milliondaǵan adam qatań qadaǵalaý men baqylaý jaǵdaiynda ómir súrýge májbúr.
Nur-Sultan qalasynyń halyqaralyq qatynastar jónindegi mamany Rýslan Nazarov QHR qandastardy qorǵaǵan Qazaqstannyń áreketine osylaisha óz narazylyǵyn bildirýde dep sanaidy.
«Buǵan esh kúmánim joq», - deidi ol.
Nazarov Beijińniń biyl maýsym aiynda «koronavirýsqa qarsy vaktsinalardy tasymaldaýdy toqtatamyz» dep Ýkrainaǵa doq kórsetkenin eske salady. Óitkeni Qytaidaǵy adam quqyǵynyń jaǵdaiy týraly qujatqa Kiev qol qoiyp jibergen edi.
Kóptegen qazaqstandyq kásipkerler qazirdiń ózinde Qytaimen aradaǵy saýda-sattyqtan qatty kóńili qalyp otyr.
«QHR-men jumys isteý múmkin bolmai ketti», - deidi Nur-Sultanǵa qurylys materialdaryn jetkizýshi Dáýlet Ahmetov «Kerýen saraiyna» bergen suqbatynda.
«Taýarlardy importtaý kezinde inspektsiialyq jáne qadaǵalaý qurylymdary tarapynan kóptegen kedergiler shyǵatyny azdai, sonymen qatar olardyń qai kezde qandai is-qimyl jasaitynyn da boljaý qiyn. Birese kól, birese shól. Tipti taýaryńyzǵa qatysty talap etiletin barlyq qajetti qujattar bolsa da, báribir táýekelge bas tigesiz», - deidi ol.
Ahmetov bes jyl buryn óz ónimderin Qytaiǵa eksporttaý kezinde aitarlyqtai shyǵynǵa ushyraǵanyn jáne endi bul elmen bailanysqysy kelmeitinin aitady.
Qarabanov ta Aspan asty elimen at jibin úziskisi keletinin jetkizdi.
«Men endi Qytaiǵa eshteńe jibermeimin. Mynandai sumdyqtan keiin olarmen jumys isteýge niet qylý – baryp turǵan aqymaqtyq», - deidi ol.
Aiaýlym ShAIMARDAN
