Qytaı tarapy, kerisinshe kedendik saıasatty qataıtyp, bárin kúrdelendirip jibergen.
Ulttyq kompanıa - «Qazaqstan temirjoly» da ne isterin bilmeı, qolyn jaıady. Al arada saýda-sattyq jasap, taýar tasyp júrgen qazaqstandyq kásipkerlerdiń bul baǵyttan kóńili áldeqashan qalǵan. Bárinen de qazaqstandyq eksportshylarǵa qıyn bolyp tur.
Sarapshylar bolsa, Qytaıdyń bul áreketin Qazaqstandy jazalaý dep baǵa berýde. Bul pikirdi shekaradaǵy máselemen betpe-bet kelgen otandyq kásipkerler de qostaıdy...
...
Rasynda, Qazaqstan kásipkerleri qytaı kedenindegi keptelisten orasan shyǵynǵa batýda. Sebebin árkim san-saqqa júgirtedi.
Sonyń ishinde eń kóp aıtylatyny, bul - qazaq bıliginiń musylmandardy jaqtaǵany úshin jaza.
Resmı Beıjiń Nur-Sultannyń Qytaıdan qashqan etnıkalyq qazaqtarǵa bosqyn mártebesin berýine kóńili tolmaıtynyn osylaı bildirip jatsa kerek. Qalaı degenmen de Qytaı qazaqstandyq taýar eksportshylary úshin keden saıasatyn qataıtqannyń ústine qataıtyp jatyr.
Shekaradaǵy másele ótken jyly qarashada bastalǵan, ol kezde Shyńjań bıligi «koronavırýstyń taralýynan saqtaný» degendi ilik etip, kedendegi júkterdi baqylaý sharalaryn qataıtqan bolatyn.
Mysaly, Qazaqstan Qytaıǵa eksporttaıtyn astyqty naýryz aıynda vagon-vagonǵa tıep qoıǵan, alaıda QHR karantındik sharalardy jeleý etip, olardy áli kúnge ózderine kirgizbeı otyr. Naýryzdan beri qanshama ýaqyt, oılańyzshy?
Bul týraly 6 tamyzda «Qazaqstan temir joly» ulttyq kompanıasy basqarmasy tóraǵasynyń orynbasary Oralhan Qulaqovtyń ózi málimdegen bolatyn.
«Qytaılyq baǵyt – óte problemaly», – dep sózin bastaǵan ol qytaı tarapy astyqty ary ketkende 20 shildege deıin qabyldaýdy ýáde etkenin, biraq onysyn áli kúnge oryndamaı otyrǵanyn aıtty.
Osydan keıin QTJ Qytaıǵa taýar jóneltýge tyıym salýǵa májbúr. Sebebi Qytaı tarapyndaǵy shekteý sharalarynyń kesirinen shekarada vagondar úıilip qalǵan.
Sol kezdiń ózinde shekarada qańtarylyp turǵan vagondardyń sany 12 myń bolatyn.
«Bul Qazaqstannyń magıstraldyq jelisiniń ótkizý qabilettiligine teris áser etedi», - delingen edi sol kezde QTJ málimdemesinde.
QTJ «bul máseleni sheshý úshin birneshe márte sharalar qabyldanǵanyn, biraq Qytaı tarapy qol qoıylǵan kelisimder men halyqaralyq kelisimderdi elemeı, toń-teris kúıde qalýda» ekenin jetkizdi.
Onyń ústine, qytaılyq kedendik tekserýdiń qıyndap ketkeni sonsha, Qazaqstan men Qytaı arasyndaǵy avtokólik ótkelinde de úlken keptelister paıda boldy.
QR Qarjy mınıstrligi Memlekettik kirister komıtetiniń málimetinshe, 6 tamyzdaǵy jaǵdaı boıynsha Qazaqstan-Qytaı shekarasyndaǵy Baqty shekara beketinde Qazaqstan tarapynda 150-ge jýyq kólik turalap, jınalyp qalǵan.
Komıtettiń habarlaýynsha, eń úlken keptelis 8000-ǵa jýyq avtokóliktiń basym bóliginiń elektrondy kezegi qazaq-qytaı shekarasyndaǵy «Nur joly» ótkizý beketinde shoǵyrlanǵan.
Qazaqstandyq eksportshylardyń shyǵyny
Qytaı Ortalyq Azıa respýblıkalaryna qatysty kedendik saıasatty júıeli túrde qataıtyp otyratynǵa uqsaıdy.
QTJ málimetinshe, ótken jyldyń qarashasynan beri Qytaı Qazaqstannan túrli taýarlary bar 12 000 vagondy qabyldamaı tastaǵan.
Endi osy máselemen betpe-bet kelgen kásipkerlerdiń óz sózine nazar aýdara otyralyq.
- Shekaradaǵy baqylaý kúsheıtilip jatyr, - deıdi Qazaqstannyń astyq odaǵynyń ókili, «Severnoe Zerno» kompanıalar tobynyń quryltaıshysy Evgenıı Karabanov.
«Kúni keshe burynǵy qytaılyq seriktesimmen sóılestim. Ol maǵan qytaı bıliginiń kezdesý ótkizgenin jáne (Shyńjań) gýbernatorǵa Qazaqstanmen aradaǵy shekarada qatań baqylaý ornatýdy tapsyrǵanyn aıtty”, - dedi Petropavlda turatyn Qarabanov.
Qytaı shekarasyndaǵy keptelis pen uzaq ýaqyt turalaýdyń saldarynan qazaqstandyq eksportshylar men avtokólik ıeleri seriktester aldyndaǵy mindettemelerin oryndaı almaı, úlken shyǵynǵa ushyrap otyr.
Ótken jyly qarashada Qarabanov QHR-ǵa 670 myń dollardyń (285 mıllıon teńge) 17 vagon zyǵyryn temirjolmen jóneltipti. Alaıda, Qytaı tarapynan bolǵan kedergilerge baılanysty, onyń júkteri bes aı boıy kedende turalap qalyp, saldarynan qarajat aınalymǵa túspegen.
«Bul jaıt úlken shyǵynǵa ákelip soqtyrdy, óıtkeni meniń jabý kerek nesıelerim bar edi», - deıdi kásipker.
Qarabanov Beıjiń týra Qazaqstanǵa kelgende, eń qatań kedendik shekteýler qoldanatynyna senimdi.
«Olar bizdi birdeńe úshin jazalap jatqan sıaqty, sebebi Qytaı basqa elderge bulaı jasamaıdy», - deıdi ol.
Qytaıdan kúder úzý
Sarapshylar Beıjiń qoldanyp jatqan sharalar epıdemıologıalyq shekteýlermen baılanysty ekendigine kúmánmen qaraıdy.
Byltyr qazan aıynda Qazaqstan Shyńjańnan qashqan tórt etnıkalyq qazaqqa bosqyn mártebesin bergennen keıin Qytaı birden kedendik baqylaýdy kúsheıtken.
Qytaı bıligi mıllıonnan astam uıǵyr men basqa da túrkitildes musylmandardy, onyń ishinde etnıkalyq qazaqtardy da «saıası aǵartý» lagerleri, tergeý ızolátorlary men túrmeler syndy 400 mekemege toǵytqan.
Qalǵan mıllıondaǵan adam qatań qadaǵalaý men baqylaý jaǵdaıynda ómir súrýge májbúr.
Nur-Sultan qalasynyń halyqaralyq qatynastar jónindegi mamany Rýslan Nazarov QHR qandastardy qorǵaǵan Qazaqstannyń áreketine osylaısha óz narazylyǵyn bildirýde dep sanaıdy.
«Buǵan esh kúmánim joq», - deıdi ol.
Nazarov Beıjińniń bıyl maýsym aıynda «koronavırýsqa qarsy vaksınalardy tasymaldaýdy toqtatamyz» dep Ýkraınaǵa doq kórsetkenin eske salady. Óıtkeni Qytaıdaǵy adam quqyǵynyń jaǵdaıy týraly qujatqa Kıev qol qoıyp jibergen edi.
Kóptegen qazaqstandyq kásipkerler qazirdiń ózinde Qytaımen aradaǵy saýda-sattyqtan qatty kóńili qalyp otyr.
«QHR-men jumys isteý múmkin bolmaı ketti», - deıdi Nur-Sultanǵa qurylys materıaldaryn jetkizýshi Dáýlet Ahmetov «Kerýen saraıyna» bergen suqbatynda.
«Taýarlardy ımporttaý kezinde ınspeksıalyq jáne qadaǵalaý qurylymdary tarapynan kóptegen kedergiler shyǵatyny azdaı, sonymen qatar olardyń qaı kezde qandaı is-qımyl jasaıtynyn da boljaý qıyn. Birese kól, birese shól. Tipti taýaryńyzǵa qatysty talap etiletin barlyq qajetti qujattar bolsa da, báribir táýekelge bas tigesiz», - deıdi ol.
Ahmetov bes jyl buryn óz ónimderin Qytaıǵa eksporttaý kezinde aıtarlyqtaı shyǵynǵa ushyraǵanyn jáne endi bul elmen baılanysqysy kelmeıtinin aıtady.
Qarabanov ta Aspan asty elimen at jibin úziskisi keletinin jetkizdi.
«Men endi Qytaıǵa eshteńe jibermeımin. Mynandaı sumdyqtan keıin olarmen jumys isteýge nıet qylý – baryp turǵan aqymaqtyq», - deıdi ol.
Aıaýlym SHAIMARDAN
