Qazaqstan Úkimeti veıpke tolyǵymen tyıym salǵan edi. Biraq bul óte tıimsiz sheshim bolýy múmkin. Jańa Zelandıanyń ozyq zertteýler ortalyǵynyń dırektory, profesor Mareva Gloverdiń aıtýynsha, veıpıngke jappaı qarsylyqtyń astarynda BAQ pen áleýmettik jelilerdegi, ǵylymı ádebıetterdegi jalǵan aqparat sebep bolyp otyr.
Ǵalymnyń aıtýynsha, sońǵy onjyldyqta Jańa Zelandıada temeki shegýshiler sanyn rekordtyq deńgeıge deıin tómendetýde veıpıng negizgi ról atqarǵan. Degenmen, ol shylym shegýmen kúres komponenti retinde qarastyrylmaıdy.
«Veıptiń zıany daýsyz. Biraq kádimgi temekige qaraǵanda qaýipsiz. Ári túrleri de kóp. Júıeli zertteý kórsetkendeı, temekige táýeldilikpen salystyrǵanda adam veıpke táýeldilikten edáýir tez arylady. Sondyqtan veıpıng temekige táýeldiler úshin eń qaýipsiz jol», – deıdi Mareva Glover.
Aıta ketsek, Qazaqstanda veıpke qarsy tarap mektep jasyndaǵy balalardyń densaýlyǵyna qaýip tónip tur dep dabyl qaqqan bolatyn. Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymynyń Qazaqstanda júrgizgen zertteýiniń qorytyndysyna sáıkes, 11 men 15 jasqa deıingi jasóspirimder arasynda «odnorazkany» tutyný tórt jyl ishinde úsh ese ósken, uldardyń 15 paıyzy jáne qyzdardyń 6 paıyzy elektrondy temekini bir ret bolsyn qoldanyp kórgen degen derek bar.
Jalpy, Densaýlyq saqtaý mınıstrligi 2021 jyldan bastap veıp satýǵa tyıym salý máselesin kóterip keledi. Gloverdiń sózinshe, osyǵan uqsas jaǵdaı Jańa Zelandıada da bolǵan.
Eldegi memlekettik BAQ on jastaǵy balalardyń veıp shegetini týraly maqala jarıalap, ol qoǵamnyń qyzý talqysyna túsken. Biraq eshqandaı BAQ on jastaǵy balalardyń shylym shekkeni nemese alkogól, esirtki tutynǵany týraly jarıaǵa jar salyp jazbaıdy. Jappaı qarsylyq tek veıpıngke baǵyttalǵan.
Sonymen qatar Jańa Zelandıada 2008 jyldan keıin týǵandar úshin temeki shegýge tyıym salyndy, sonyń áserinen de veıpıngke degen teris kózqaras qalyptasqan. Bul rette zańdy qarar tusta, oǵan tolyqtyrýlar engizý qajet kezde egjeı-tegjeıli sholý jasap, halyqaralyq tájirıbege súıengen durys deıdi doktor.
– Mysaly, Anglıanyń Qoǵamdyq densaýlyq saqtaý uıymy 2018 jylǵy táýelsiz sholýynda «elektrondy temeki kádimgi temekige qaraǵanda shamamen 95% qaýipsiz» degen qorytyndyǵa keldi. Salystyrmaly túrde zıany eń az nárse munsha qarsylyqqa ushyraýy tipti kúlkili. Budan bólek, memleket veıpıngke tıym salmaǵanda Jańa Zelandıadaǵy mezgilsiz ólim faktilerin azaıtyp, temekige táýeldilikten zardap shegip otqan 165 myń adamnyń jaǵdaıyn jaqsarta alar edi, – deıdi ǵalym.
Gloverdiń sózinshe, veıpıng buryn temekige táýeldi bolǵan myńdaǵan jańazelandıalyqtyń ómirin saqtap qalǵan. Sondyqtan máselege ózgeshe kózqaraspen qaraıtyn ýaqyt keldi. Al, veıpıngtiń balalar men jasóspirimder arasynda taralmaýy úshin mektepterde arnaıy bilim berý baǵdarlamasyn qolǵa alýǵa bolady. Sonymen qatar bılik ókilderi ony satý oryndaryn qatań baqylaýǵa alǵan durys. Eger kez kelgen satýshy zańdy buzyp, 18 jasqa tolmaǵandarǵa veıp ónimderin satsa, olar qatań jazalaný kerek.
– Qazaqstan bıligi úshin de máselege basqa turǵydan qaraǵan durys. Sebebi, veıpıngke tolyqtaı tyıym salý durys emes. Múmkin veıp shegetinderdiń shekti jasyn belgileý, salyq salý zańnamasyn ózgertý arqyly veıpıng máselesin rettegen jón bolar. Biraq tolyqtaı tyıym salý múlde tıimsiz. Óıtkeni, tyıym salynǵanyna qaramastan, kámeletke tolmaǵandar úlkender arqyly nemese «qara bazar» arqyly báribir satyp alyp júr. Osylaısha, veıp kontrabandasynyń aýqymyn keńeıtýge jaǵdaı jasap otyr. Al, el aýmaǵyna zańsyz kelgen, zańsyz jolmen satylǵan ónimder burynǵydan da úlken problema týdyrady, – deıdi Glover hanym.
Statısıkaǵa sáıkes, Qazaqstanda temeki shegý ólim men múgedektiktiń eń kóp sanyn týdyrǵan 10 jetekshi faktordyń ishinde úshinshi orynda tur. Osy derekti eskersek, múmkin veıpıngti máseleniń sheshimi retinde qarastyrǵan da durys bolatyn shyǵar?
