Qazaqstan Úkimeti veipke tolyǵymen tyiym salǵan edi. Biraq bul óte tiimsiz sheshim bolýy múmkin. Jańa Zelandiianyń ozyq zertteýler ortalyǵynyń direktory, professor Mareva Gloverdiń aitýynsha, veipingke jappai qarsylyqtyń astarynda BAQ pen áleýmettik jelilerdegi, ǵylymi ádebietterdegi jalǵan aqparat sebep bolyp otyr.
Ǵalymnyń aitýynsha, sońǵy onjyldyqta Jańa Zelandiiada temeki shegýshiler sanyn rekordtyq deńgeige deiin tómendetýde veiping negizgi ról atqarǵan. Degenmen, ol shylym shegýmen kúres komponenti retinde qarastyrylmaidy.
«Veiptiń ziiany daýsyz. Biraq kádimgi temekige qaraǵanda qaýipsiz. Ári túrleri de kóp. Júieli zertteý kórsetkendei, temekige táýeldilikpen salystyrǵanda adam veipke táýeldilikten edáýir tez arylady. Sondyqtan veiping temekige táýeldiler úshin eń qaýipsiz jol», – deidi Mareva Glover.
Aita ketsek, Qazaqstanda veipke qarsy tarap mektep jasyndaǵy balalardyń densaýlyǵyna qaýip tónip tur dep dabyl qaqqan bolatyn. Dúniejúzilik densaýlyq saqtaý uiymynyń Qazaqstanda júrgizgen zertteýiniń qorytyndysyna sáikes, 11 men 15 jasqa deiingi jasóspirimder arasynda «odnorazkany» tutyný tórt jyl ishinde úsh ese ósken, uldardyń 15 paiyzy jáne qyzdardyń 6 paiyzy elektrondy temekini bir ret bolsyn qoldanyp kórgen degen derek bar.
Jalpy, Densaýlyq saqtaý ministrligi 2021 jyldan bastap veip satýǵa tyiym salý máselesin kóterip keledi. Gloverdiń sózinshe, osyǵan uqsas jaǵdai Jańa Zelandiiada da bolǵan.
Eldegi memlekettik BAQ on jastaǵy balalardyń veip shegetini týraly maqala jariialap, ol qoǵamnyń qyzý talqysyna túsken. Biraq eshqandai BAQ on jastaǵy balalardyń shylym shekkeni nemese alkogol, esirtki tutynǵany týraly jariiaǵa jar salyp jazbaidy. Jappai qarsylyq tek veipingke baǵyttalǵan.
Sonymen qatar Jańa Zelandiiada 2008 jyldan keiin týǵandar úshin temeki shegýge tyiym salyndy, sonyń áserinen de veipingke degen teris kózqaras qalyptasqan. Bul rette zańdy qarar tusta, oǵan tolyqtyrýlar engizý qajet kezde egjei-tegjeili sholý jasap, halyqaralyq tájiribege súiengen durys deidi doktor.
– Mysaly, Angliianyń Qoǵamdyq densaýlyq saqtaý uiymy 2018 jylǵy táýelsiz sholýynda «elektrondy temeki kádimgi temekige qaraǵanda shamamen 95% qaýipsiz» degen qorytyndyǵa keldi. Salystyrmaly túrde ziiany eń az nárse munsha qarsylyqqa ushyraýy tipti kúlkili. Budan bólek, memleket veipingke tiym salmaǵanda Jańa Zelandiiadaǵy mezgilsiz ólim faktilerin azaityp, temekige táýeldilikten zardap shegip otqan 165 myń adamnyń jaǵdaiyn jaqsarta alar edi, – deidi ǵalym.
Gloverdiń sózinshe, veiping buryn temekige táýeldi bolǵan myńdaǵan jańazelandiialyqtyń ómirin saqtap qalǵan. Sondyqtan máselege ózgeshe kózqaraspen qaraityn ýaqyt keldi. Al, veipingtiń balalar men jasóspirimder arasynda taralmaýy úshin mektepterde arnaiy bilim berý baǵdarlamasyn qolǵa alýǵa bolady. Sonymen qatar bilik ókilderi ony satý oryndaryn qatań baqylaýǵa alǵan durys. Eger kez kelgen satýshy zańdy buzyp, 18 jasqa tolmaǵandarǵa veip ónimderin satsa, olar qatań jazalaný kerek.
– Qazaqstan biligi úshin de máselege basqa turǵydan qaraǵan durys. Sebebi, veipingke tolyqtai tyiym salý durys emes. Múmkin veip shegetinderdiń shekti jasyn belgileý, salyq salý zańnamasyn ózgertý arqyly veiping máselesin rettegen jón bolar. Biraq tolyqtai tyiym salý múlde tiimsiz. Óitkeni, tyiym salynǵanyna qaramastan, kámeletke tolmaǵandar úlkender arqyly nemese «qara bazar» arqyly báribir satyp alyp júr. Osylaisha, veip kontrabandasynyń aýqymyn keńeitýge jaǵdai jasap otyr. Al, el aýmaǵyna zańsyz kelgen, zańsyz jolmen satylǵan ónimder burynǵydan da úlken problema týdyrady, – deidi Glover hanym.
Statistikaǵa sáikes, Qazaqstanda temeki shegý ólim men múgedektiktiń eń kóp sanyn týdyrǵan 10 jetekshi faktordyń ishinde úshinshi orynda tur. Osy derekti eskersek, múmkin veipingti máseleniń sheshimi retinde qarastyrǵan da durys bolatyn shyǵar?
