Saiasi qýǵyn-súrgin men ashtyq jyldary tarih qoinaýyna sińip, zapyrandy hám qandy jyldar tizbegi bizden qanshalyqty alystaǵan saiyn, onyń qoǵamǵa, elge, árbir otbasyna ákelgen qaiǵy-qasireti áli kúnge deiin júrekterdi syzdatatyny jasyrýdyń jóni joq.
Qazaq jýrnalisteriniń qolyna qalam alyp, esh kinásiz qýǵyn-súrgin qurbanyna ainalǵan aǵa urpaq ókili jaily oi terbeýi óte mańyzdy. Stalindiń qýǵyn-súrgin jyldary aiby bolmasa da abaqtyǵa jabylyp, atalǵan azamattardyń rýhyna bas iip bul baǵytta zertteý materialdardy úzdiksiz jaza berýimiz kerek.
Keńestik solaqai saiasattyń qurbanyna ainalyp, ataqty «úshtiktiń» ámirimen aidalyp, sotty bolyp, jazyqsyzdan-jazyqsyz «jazyqty» atanyp, qoǵamǵa sińirgen eńbegi eskerilmei, týǵan halqyna «jaý» atanǵan arystarymyz keiinnen aqtalyp, tom-tom isi muraǵattardan tabylyp jatyr.
Búginde tarih aqtańdaqtarynyń betperdesin ashýǵa zertteýshilerden bólek memleketimizde aitarlyqtai úles qosýda. Osylaisha aqiqat ádilettilik jaǵynda ekenin ýaqyttyń ózi dáleldeýde.
Saiasi qýǵyn-súrgin Alash arystaryn qynadai qyryp, qazaqtyń ulttyq genefonyna balta shybylaǵanyn qazirgi jas urpaq áste esinen shyǵarmaýy tiis. Sol kezeńdegi qandy tarihqa nazar aýdarsaq, qazaqtyń arda uldary Álihan Bókeihanov pen Nyǵmet Nurmaqovtyń 1937 jylǵy 27 qyrkúiekte bir bappen aiyptalyp, bir kúnde atylǵanyn baiqaimyz. Alashorda alyptyrynyń Máskeý túbindegi monastyr aýdany atalyp, «Don ziratyna» jerlengeni keiinnen bildik.
Sol zulmat jyldarynda jazyqsyz japa shegip, qurban bolǵandardy udai eske alyp, aldaǵy ýaqytta mundai jaǵdaidy qaitalanbaýy úshin ótken tarih bizge sabaq bolýy tiis.
Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev ámirshil-ákimshil júie qazaq halqynyń júregine jazylmaityn jara salyp ketkenin aitqan bolatyn. Sondyqtan saiasi qýyn-súrgin qurbandaryn aqtaýǵa qatysty jumystar elimizde sońǵy ýaqyttary qarqyn alǵanyna kýá bolaýdamyz. Aitalyq, ótken jyly Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń bas bolýymen iske kirisken Saiasi qýǵyn súrgin qurbandaryn aqtaý jónindegi memlekettik komissiia birneshe jylǵa sozylǵan jumysyn túiindep, saiasi qýǵyn-súrgin men ashtyq qurbandaryna qatysty irgeli zertteý jumystaryn jurtshylyq nazaryna usyndy.
Komissiia jumysyna elimizdegi bedeldi tarihshylar tartylyp, olardy bul baǵytta alańsyz jumys isteýimine memleketimiz jaǵdai jasady. Nátijesinde 200-den astayn kóptómdyq zertteý jumystary jaryq kórdi.
Bizdińshe, bul baǵyttaǵy jumystar aldaǵy ýaqytta da jalǵasyn tabatyny sózsiz. Mundai keshendi jumysty Keńes Odaǵynyń shekpeninen shyqqan elder ishinde Qazaqstan ǵana birinshi bolyp qolǵa alyp otyr. Bul óte mańyzdy qadam.
Qazirgi tańda Memlekettik komissiia shyǵarǵan kóptomdyqtar elimizdegi kitaphanalarǵa taratylyp, osyǵan deiin qupiia bolyp kelgen kóptegen qujattarǵa halyqtyń qoljetimdiligi artty.
Saiasi qýǵyn-súrgin qurbandaryn jas urpaqqa keńinen nasihattap, olardyń muralaryn el ishinde keńinen tanystyrý úshin aldaǵy ýaqytta mańyzdy qujattardy tsifrlyq júiege kóshirip, kópshiliktiń qujattarmen ońai tanysýyna jol ashýdyń mańyzy zor. Qazirgi tańda bul baǵyttaǵy jumystarda qolǵa alynýda.
Osylaisha Qazaq eli saiasi qýǵyn súrgin jáne qoldan uiymdastyrylǵan ashtyq qurbandaryn aqtaýda keshendi jumystar júzege asyryp jatyr. Bul jumystardyń tabysty bolýyna barsha qazaq múddeli desek bolady.
