Saıası qýǵyn-súrgin men ashtyq jyldary tarıh qoınaýyna sińip, zapyrandy hám qandy jyldar tizbegi bizden qanshalyqty alystaǵan saıyn, onyń qoǵamǵa, elge, árbir otbasyna ákelgen qaıǵy-qasireti áli kúnge deıin júrekterdi syzdatatyny jasyrýdyń jóni joq.
Qazaq jýrnalıseriniń qolyna qalam alyp, esh kinásiz qýǵyn-súrgin qurbanyna aınalǵan aǵa urpaq ókili jaıly oı terbeýi óte mańyzdy. Stalındiń qýǵyn-súrgin jyldary aıby bolmasa da abaqtyǵa jabylyp, atalǵan azamattardyń rýhyna bas ıip bul baǵytta zertteý materıaldardy úzdiksiz jaza berýimiz kerek.
Keńestik solaqaı saıasattyń qurbanyna aınalyp, ataqty «úshtiktiń» ámirimen aıdalyp, sotty bolyp, jazyqsyzdan-jazyqsyz «jazyqty» atanyp, qoǵamǵa sińirgen eńbegi eskerilmeı, týǵan halqyna «jaý» atanǵan arystarymyz keıinnen aqtalyp, tom-tom isi muraǵattardan tabylyp jatyr.
Búginde tarıh aqtańdaqtarynyń betperdesin ashýǵa zertteýshilerden bólek memleketimizde aıtarlyqtaı úles qosýda. Osylaısha aqıqat ádilettilik jaǵynda ekenin ýaqyttyń ózi dáleldeýde.
Saıası qýǵyn-súrgin Alash arystaryn qynadaı qyryp, qazaqtyń ulttyq genefonyna balta shybylaǵanyn qazirgi jas urpaq áste esinen shyǵarmaýy tıis. Sol kezeńdegi qandy tarıhqa nazar aýdarsaq, qazaqtyń arda uldary Álıhan Bókeıhanov pen Nyǵmet Nurmaqovtyń 1937 jylǵy 27 qyrkúıekte bir bappen aıyptalyp, bir kúnde atylǵanyn baıqaımyz. Alashorda alyptyrynyń Máskeý túbindegi monastyr aýdany atalyp, «Don zıratyna» jerlengeni keıinnen bildik.
Sol zulmat jyldarynda jazyqsyz japa shegip, qurban bolǵandardy udaı eske alyp, aldaǵy ýaqytta mundaı jaǵdaıdy qaıtalanbaýy úshin ótken tarıh bizge sabaq bolýy tıis.
Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev ámirshil-ákimshil júıe qazaq halqynyń júregine jazylmaıtyn jara salyp ketkenin aıtqan bolatyn. Sondyqtan saıası qýyn-súrgin qurbandaryn aqtaýǵa qatysty jumystar elimizde sońǵy ýaqyttary qarqyn alǵanyna kýá bolaýdamyz. Aıtalyq, ótken jyly Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń bas bolýymen iske kirisken Saıası qýǵyn súrgin qurbandaryn aqtaý jónindegi memlekettik komısıa birneshe jylǵa sozylǵan jumysyn túıindep, saıası qýǵyn-súrgin men ashtyq qurbandaryna qatysty irgeli zertteý jumystaryn jurtshylyq nazaryna usyndy.
Komısıa jumysyna elimizdegi bedeldi tarıhshylar tartylyp, olardy bul baǵytta alańsyz jumys isteýimine memleketimiz jaǵdaı jasady. Nátıjesinde 200-den astayn kóptómdyq zertteý jumystary jaryq kórdi.
Bizdińshe, bul baǵyttaǵy jumystar aldaǵy ýaqytta da jalǵasyn tabatyny sózsiz. Mundaı keshendi jumysty Keńes Odaǵynyń shekpeninen shyqqan elder ishinde Qazaqstan ǵana birinshi bolyp qolǵa alyp otyr. Bul óte mańyzdy qadam.
Qazirgi tańda Memlekettik komısıa shyǵarǵan kóptomdyqtar elimizdegi kitaphanalarǵa taratylyp, osyǵan deıin qupıa bolyp kelgen kóptegen qujattarǵa halyqtyń qoljetimdiligi artty.
Saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn jas urpaqqa keńinen nasıhattap, olardyń muralaryn el ishinde keńinen tanystyrý úshin aldaǵy ýaqytta mańyzdy qujattardy sıfrlyq júıege kóshirip, kópshiliktiń qujattarmen ońaı tanysýyna jol ashýdyń mańyzy zor. Qazirgi tańda bul baǵyttaǵy jumystarda qolǵa alynýda.
Osylaısha Qazaq eli saıası qýǵyn súrgin jáne qoldan uıymdastyrylǵan ashtyq qurbandaryn aqtaýda keshendi jumystar júzege asyryp jatyr. Bul jumystardyń tabysty bolýyna barsha qazaq múddeli desek bolady.
