– Áke, – deıdi ol syrtqy kıimderin sheshe bastaǵan onyń aıaǵyna oralyp, – Men kitap oqı alamyn.
Jaqsy, jaqsy, – deı saldy ákesi buǵan beı-jaı ǵana. – Saǵan kitap oqýdy úıretip júrgen anaý aǵań shyǵar?
– Joq, joq, áke. Bolat sabaǵyn qaraǵanda meni qasyna da jolatpaıdy. Ol meniń muǵalimim emes.
– E... e... solaı de, aınam, – dep súıikti qyzynyń jandúnıesindegi jańalyqqa den qoıǵan Esen qolyna gazetti alyp, qonaq bólmedegi mamyq dıvanǵa kómilip otyra ketti.
Bul aralyqta kishkentaı Sáýle qolyna qalam alyp, bir paraq aq qaǵazǵa jeke áripterdi kez kelgen jerinen aıqush-uıqysh qylyp jaza bastady. «S» áripin jazyp, «bul – men» deıdi. «Sh» áripin syzdy da, názik saýsaqtarymen sheshesin kórsetti. «Mine – ákem, al mynaý – áje» dep «Á» áripiniń nobaıyn keltirdi.
Ózimen-ózi. Onyń áreketine eshkim kóńil bóler emes. Tek ájesi ǵana buǵan anda-sanda kóz qıyǵyn tastap, jyly shyraı bildiredi. Al sheshesi as úıde keshki astyń qamymen júr.
– Muny mundaıy joq edi, – deıdi anasy qonaq úıge ara-kidik kirip, shyqqanda. – Qyzymyz búgin qaǵazdy shatpaqtaýǵa kóshken eken...
Ekinshi synypta oqysa da qaryndasyna mundaı áripterdi jazýdy úıretpek túgili, sabaǵyn qararda qasyna jýytpaıtyn Bolat Sáýleni búgingi áreketine tańyrqap otyr.
Bir kezde Sáýle árip jazýdy doǵaryp, gazet oqyp otyrǵan ákesiniń qasyna keldi. Munda kele sala ol gazettiń tý syrtyndaǵy bir áripten kóz almaı qarap qalmasy bar ma. Bir kezde jerden jeti qoıan tapqandaı:
– Áke, áke, mynaǵan qara. Munda sen júrsiń, – dep bar daýsymen aıqaılap jiberdi.
Shoshyp ketken Esen ań-tań. Gazet betinen Sáýle «mynaý sensiń» dep kórsetip turǵan kádimgi áke degendegi keletin «Á» árpi.
– Sáýle, bul árippen meniń aramda qandaı uqsastyq bar, – dep Esen áýel basta qyzynyń ne aıtyp turǵanyn túsinbeı qaldy. Sálden keıin mán-jaıdy túsingennen keıin Esen ishek-silesi qatqansha kúldi.
– Aınalaıyn aqylyńnan, – deıdi ol kúlkisin tıa almaı. Sáýleni beti men mańdaıynan shólp-shólp súıip. – Mundaı ǵajap oqýdy saǵan kim úıretti?
– Ájem úıretti.
Esen oılanyp qaldy. Sáýle beske qaraı ketti. Balanyń óz aınalasyndaǵy qubylystardy ilip alýǵa qumarlyǵy barynsha arta basaıtyn shyǵy bul. Osy kezde kórip-bilgeni, jadyna túıgeni onyń aldaǵy ómirine azyq bolmaq.
Al Esen osy ýaqytqa deıin súıikti qyzynyń dúnıetnymyn eshqandaı qamqorlyq jasamapty. Es bilip qalǵan Bolatynyń da óz qaryndasyna aǵalyq qol ushyn berip otyrýyna da oılastyrmapty. Qandaı aǵattyq jibergen!
Osy oıdyń ústinde ol ózinen góri kóregendiń jasaǵan jan anasynyń parastattylyǵyna taǵy da sheksiz rıza boldy. Sonyń ózinde:
– Átteń, áripterin túgel jazbaı, tek basqy árpimen bútindeı bir sózdi tańbalap úıretkenińiz sál kelispegen eken, – dep qaldy.
– Bir úıde eki birdeı muǵalim otyrsyńdar. Mektepte oqyp júrgen Bolatyń taǵy bar. Durystap, júıelep úıretseńder qaıda júrsińder, túge! – dep anasy zildene sóıledi. Esende óziniń aıybyn bilip, ary qaraı sózdi órbitken joq. Esen ózine jumystan kelgen bette qyzyna bir saǵat ýaqyt bólip áripterdiń basyn qurap, oqýdy úıretýge sóz berdi.
Tek aǵasy Bolat qana qaryndasynyń mektep barmaı jatyp, alǵyrlyq tanytqanyna azdap ishtarlyq jasaıtyn sıaqty. Árıne, munysy jaqsy qasıet emes. Eger mektepte oqyp, bilgenin qaryndasyna aıtyp, áripterdi ózi úıretip júrgende ǵoı, úı ishindegiler ony «Sáýleniń alǵashqy muǵalimi» dep maqtar edi.
Iá, sóıátip, Sáýleniń alǵashqy muǵalimi mektepte oqyp júrgen aǵasy Bolat emes, úıde otyrǵan qart ájesi bolyp shyqty.
