Sáýleniń alǵashqy "muǵalimi"
– Áke, – deidi ol syrtqy kiimderin sheshe bastaǵan onyń aiaǵyna oralyp, – Men kitap oqi alamyn.
Jaqsy, jaqsy, – dei saldy ákesi buǵan bei-jai ǵana. – Saǵan kitap oqýdy úiretip júrgen anaý aǵań shyǵar?
– Joq, joq, áke. Bolat sabaǵyn qaraǵanda meni qasyna da jolatpaidy. Ol meniń muǵalimim emes.
– E... e... solai de, ainam, – dep súiikti qyzynyń jandúniesindegi jańalyqqa den qoiǵan Esen qolyna gazetti alyp, qonaq bólmedegi mamyq divanǵa kómilip otyra ketti.
Bul aralyqta kishkentai Sáýle qolyna qalam alyp, bir paraq aq qaǵazǵa jeke áripterdi kez kelgen jerinen aiqush-uiqysh qylyp jaza bastady. «S» áripin jazyp, «bul – men» deidi. «Sh» áripin syzdy da, názik saýsaqtarymen sheshesin kórsetti. «Mine – ákem, al mynaý – áje» dep «Á» áripiniń nobaiyn keltirdi.
Ózimen-ózi. Onyń áreketine eshkim kóńil bóler emes. Tek ájesi ǵana buǵan anda-sanda kóz qiyǵyn tastap, jyly shyrai bildiredi. Al sheshesi as úide keshki astyń qamymen júr.
– Muny mundaiy joq edi, – deidi anasy qonaq úige ara-kidik kirip, shyqqanda. – Qyzymyz búgin qaǵazdy shatpaqtaýǵa kóshken eken...
Ekinshi synypta oqysa da qaryndasyna mundai áripterdi jazýdy úiretpek túgili, sabaǵyn qararda qasyna jýytpaityn Bolat Sáýleni búgingi áreketine tańyrqap otyr.
Bir kezde Sáýle árip jazýdy doǵaryp, gazet oqyp otyrǵan ákesiniń qasyna keldi. Munda kele sala ol gazettiń tý syrtyndaǵy bir áripten kóz almai qarap qalmasy bar ma. Bir kezde jerden jeti qoian tapqandai:
– Áke, áke, mynaǵan qara. Munda sen júrsiń, – dep bar daýsymen aiqailap jiberdi.
Shoshyp ketken Esen ań-tań. Gazet betinen Sáýle «mynaý sensiń» dep kórsetip turǵan kádimgi áke degendegi keletin «Á» árpi.
– Sáýle, bul árippen meniń aramda qandai uqsastyq bar, – dep Esen áýel basta qyzynyń ne aityp turǵanyn túsinbei qaldy. Sálden keiin mán-jaidy túsingennen keiin Esen ishek-silesi qatqansha kúldi.
– Ainalaiyn aqylyńnan, – deidi ol kúlkisin tiia almai. Sáýleni beti men mańdaiynan shólp-shólp súiip. – Mundai ǵajap oqýdy saǵan kim úiretti?
– Ájem úiretti.
Esen oilanyp qaldy. Sáýle beske qarai ketti. Balanyń óz ainalasyndaǵy qubylystardy ilip alýǵa qumarlyǵy barynsha arta basaityn shyǵy bul. Osy kezde kórip-bilgeni, jadyna túigeni onyń aldaǵy ómirine azyq bolmaq.
Al Esen osy ýaqytqa deiin súiikti qyzynyń dúnietnymyn eshqandai qamqorlyq jasamapty. Es bilip qalǵan Bolatynyń da óz qaryndasyna aǵalyq qol ushyn berip otyrýyna da oilastyrmapty. Qandai aǵattyq jibergen!
Osy oidyń ústinde ol ózinen góri kóregendiń jasaǵan jan anasynyń parastattylyǵyna taǵy da sheksiz riza boldy. Sonyń ózinde:
– Átteń, áripterin túgel jazbai, tek basqy árpimen bútindei bir sózdi tańbalap úiretkenińiz sál kelispegen eken, – dep qaldy.
– Bir úide eki birdei muǵalim otyrsyńdar. Mektepte oqyp júrgen Bolatyń taǵy bar. Durystap, júielep úiretseńder qaida júrsińder, túge! – dep anasy zildene sóiledi. Esende óziniń aiybyn bilip, ary qarai sózdi órbitken joq. Esen ózine jumystan kelgen bette qyzyna bir saǵat ýaqyt bólip áripterdiń basyn qurap, oqýdy úiretýge sóz berdi.
Tek aǵasy Bolat qana qaryndasynyń mektep barmai jatyp, alǵyrlyq tanytqanyna azdap ishtarlyq jasaityn siiaqty. Árine, munysy jaqsy qasiet emes. Eger mektepte oqyp, bilgenin qaryndasyna aityp, áripterdi ózi úiretip júrgende ǵoi, úi ishindegiler ony «Sáýleniń alǵashqy muǵalimi» dep maqtar edi.
Iá, sóiátip, Sáýleniń alǵashqy muǵalimi mektepte oqyp júrgen aǵasy Bolat emes, úide otyrǵan qart ájesi bolyp shyqty.
