Ótken nómirlerdiń birinde social entrepreneur uǵymy týraly sózimizdi bastaǵan edik. Ol óz qaltasynan buryn nemese qaltasymen qatar qoǵamdy da oılaıtyn kásipker dep, Genrı Fordtyń myna sózin keltirgenbiz: «Adam qoǵamǵa qanshalyq paıda tıgizse, týra sonshalyq tabys tabýy shart». Odan soń social entrepreneur degendi qazaqsha áleýmetı kásipker dep aýdaramyz degen edik. Endi osy talapqa saı keledi dep eseptep, ekinshi keıipkerdi tanystyrmaqpyz.
[caption id="attachment_19503" align="alignright" width="462"]
Kásipker Erlan Áshim jýrnalıserge suhbat berip tur[/caption]
Bul kisiniń bir zaýyty «Nátige» dep atalady. «Nátıje Sút fabrıkasynda» («Nátige» saýda belgisin basqaratyn mekemeniń resmı ataýy osylaı, orysshaǵa aýdarylmaıdy) temeki tartýǵa bolmaıdy, alkogól ishýge tipti tıym salynǵan. Ol jerde «ochestvo» degen uǵym alyp tastalǵan, adamdar birin biri attarymen ataıdy: Lúdmıla, Azamat, Bekbolat. Jas aıyrmashylyǵy joǵary bolsa, aǵaı, apaı degen sózdi qosýǵa bolady nemese hanym, myrza dep te ataı alady. Máselen, Lúdmıla hanym, Bekbolat myrza, Azamat aǵaı...
Kabınet esigine ilinetin sózder tek qana qazaqsha jazylǵan. Eki-aq mereke sán-saltanatymen ótedi: naýryz jáne qurban aıt. Jańa jyl toılaýǵa tıym salynǵan. Al naýryz óte úlken aýqymda merekelenedi (ishimdiksiz). 2016 jylǵy ulystyń uly kúnin toılaýǵa 9 mıllıon teńge jumsalǵan.
1989 jyl eken. Kúndizgi demalysqa bosap shyqqan, sovet armıasynyń serjanty Erlan Ashımov (qazir tek qana Áshim dep jazylýyn barlyq jerde talap etedi) Máskeýdi aralap júripti. Sol kezde Kalının dep ataltyn dańǵylǵa kelgende saýda jasap júrgen áıelderdi baıqaıdy. Ol kezde úkimettiń dúkenderinen basqa jerde saýda jasaý kishigirim qylmys (kontrabanda) bolyp esepteletin. Táýekel etip, baryp sóılesip kóredi. Sóıtse, sporttyq kıimder satyp júrgen polák áıelderi eken. Serjant ózine kerekti kıimderin satyp alyp, áskerı bólimshege qaıtady. Kelse, jaqynda elderine qaıtqaly júrgen jaýyngerler bundaı sheteldik kıimderdi qaıdan alǵanyn surap, ózderine de taýyp berýin ótinedi. Sol kezde bolashaq kásipkerdiń qabileti baıqalǵan. Álgi polák áıelderden aıaq kıim men sándi sport kıimderin ákelip, dostaryna sata bastaıdy. Saýdanyń zańyna saı áreket etken. Ózderi baryp, taýyp ala almaıtyn adamdarǵa kerekti taýaryn tıimdi baǵaǵa ákep berip, aýylyna tabys taýyp qaıtqan.
[caption id="attachment_19504" align="alignleft" width="384"]
«Nátıje Sút fabrıkasy"[/caption]
Bul Erlan Áshimniń saýdaǵa jaǵdaı jasalmaǵan zamanda tapqan tabysy edi. Ol júıeniń qulaýyna áli eki jyl ýaqyt bar-tuǵyn. Sóıtip, áskerdegi mindetin aıaqtaǵan jas jigit aýylǵa oralady. Onyń aldynda Qaraǵandynyń Maıqudyǵyndaǵy kásibı-tehnıkalyq ýchılısheni elektrık mamandyǵy boıynsha bitirgeni bar, tıisinshe aýylyna elektrık bolyp ornalasady. Bastyǵy – óziniń alpysqa kelgen ákesi.
Qazir Erlan Áshim elektrık bolyp jumysqa shyqqan alǵashqy kúnin jastarmen kezdeskende, ómir tarıhyn baıandaǵanda qaldyrmaı aıtyp júredi. Óziniń aıtýynsha, jas kezinde kásipkerlik minezi kóringen eki oqıǵanyń biri eken. Bylaı baıandaıdy: «Birinshi kún. Eski júk mashınasyna minip, aýyldan otyz shaqyrymdaı uzap shyqtyq. Ákem ekeýimiz bos baǵanalardyń tusynan túsip qaldyq. Qaz-qatar tizilgen, symy jalǵanbaǵan segiz metrlik uzyn baǵanalar. Solarǵa sym jalǵaý kerek eken. Ákem «má, ana «stolbaǵa» shyq» dedi de, ózi kelesisine ketti. Ómirimde baǵanaǵa shyǵyp kórmegenmin. Biraq ákemniń aıtqany zań. Onyń oıynsha, men oqý oqydym, demek bárin bilýim kerek. Negizinde shahtanyń, jer astynyń enerıgıa júıesin oqyǵanmyn, onda joǵary órmeleýdi maǵan úıretken joq qoı. Biraq shyǵý kerek. Ákemniń buıryǵynan bólek osyny isteı almaımyn ba degen namys ta kernep barady. Sodan ne kerek, aıaǵyma temirdi baılap alyp, qalsh-qalsh etip, baǵananyń basyna shyqtym. Men ortasyna jetkende ákem óz baǵanasynyń basyna shyqqan edi, men shyqqansha symyn baılap bolýǵa aınaldy. Endi men de baılaıyn desem, symym joq! Sóıtsem, qobaljyp júrgende jerge tastap ketippin. Jalma-jan tústim de, alyp qaıta shyqtym. Ekinshi shyqqanda tez shyqqanym esimde».
[caption id="attachment_19505" align="alignright" width="448"]
Zaýyt qurylysynda júrgen Erlan Áshim (oń jaqtan ekinshi)[/caption]
Bul oqıǵa arqyly namys, jiger, minez degen uǵymdardy atap kórsetedi. Kásipker bolatyn adam moınyna júktelgen mindetti atqara almaı qalarmyn dep uıalady, arlanady, namystanady, sodan kelip jigerlenip, óz-ózin qaırap, shyńdalady, solaısha minezi qalyptasady deıdi.
Endi ekinshi oqıǵasyn qysqasha baıandasaq. Bul sovet úkimetiniń qulap, jas Erlannyń aýyldaǵy jumysynan shyǵyp, qalaǵa kelip, kásip bastap ketken ýaqytymen sáıkes keledi (kásipti qalaı bastaǵanyna alda oralatyn bolamyz).
90-jyldardyń birinshi jartysy. Erlannyń eki peshtik shaǵyn naýbaıhanasy bar. Kúndegisin kúnde, tańerteńgilik dúkenderge ystyq nan taratady. Sóıtip júrgende bir kúni jaryq sónedi. Ol kezde jaryqtyń uzaqqa sónýi ádettegi jaǵdaıǵa aınalǵan. Surastyryp kórse, jaryq bir-eki saǵatqa ne bir-eki kúnge emes, bir jarym aıǵa bir-aq sónipti. Ne isteý kerek? Kútip otyrǵan klıent bar, erteńge deıin nan pisirmese kelisim buzylady. Nan pisirý úshin jaryq kerek... Mine, osy kezde baǵanaǵy namys pen jigerden paıda bolǵan kásipkerge (jalpy jaýapkershilikti moınyna ala biletin adamdarǵa) tán minez sheshýshi ról atqarady. Jantalasyp júrip, keshke deıin qalanyń Maıqudyq dep atalatyn bóliginen bosap qalǵan balabaqshany taýyp, qarańǵy túskenshe sol jaqqa naýbaıhanasyn kóshirip úlgeredi. Ózi symdaryn tartyp, toǵyn rettep, tańǵa deıin naýbaıhanashylarmen birge jumys isteıdi.
Endi jaryqty osylaı sheshtim dep otyrǵanda, bir aptadan keıin Maıqudyqtyń naýbaıhana kóship barǵan bóliginde qubyr qatyp, sý toqtap qalady. Qashan durystalady dese, kóktem shyǵyp, kún jylyǵanda muz erip, ózdiginen rettelýi tıis degen jaýap alady. Jaryq sóngende kúrestim, endi shamam joq dep toqtasa, eshkim kinálaı almaıtyn jaǵdaı. Biraq Erlan sońǵy múmkindik qalǵansha kúresýge daǵdylanyp úlgergen. Maıqudyqtyń joǵary jaǵyndaǵy qubyry qatpaǵan shaǵyn aýdandardy aralap, sý suraı bastaıdy. Aqyry, aýyldan jaqynda kóship kelgen jigit aǵasyna tap bolady. Ol kisi shaıyn berip, qonaq qylyp, sýdy qansha alsań da, meıliń dep qýantyp jiberedi. Sol kúnnen bastap naýbaıhananyń ıesi Erlan Áshim (basynda ózi, keıin inileri, qyzmetkerleri) kún saıyn sol qaıyrymdy jannyń úıinen qar erigenshe shanamen sý tasyp shyǵady.
Sóıtken jas Erlannyń – qazir qyryqtyń bel ortasyna shyqqan Erlan myrzanyń «Nátige», «220VOLT» dep atalatyn eki kompanıasy bar. Ekeýin qosa alǵanda 800-den asa adam jumys isteıdi. «Nátige» sút ónimderin shyǵarady, Qaraǵandyda sút ónimderin eń kóp satatyn saýda belgisi. Qaraǵandydadan bólek, Astana, Pavlodar, Ekibastus, Kókshetaý, Jezǵazǵannyń naryǵynda da bar. «220VOLT» elektr buıymdaryn satady, bul da Qaraǵandydan bólek, Almaty men Astanada jumys isteıdi.
Erlan Áshimniń áleýmetı kásipker ekenin dáleldeıtin mysaldarǵa toqtalmas buryn, onyń tarıhyn aıtyp ketýdi jón kórgen edik, aıtyp taýysa almaı jatyrmyz. Aıtýǵa turarlyq áńgime ǵoı dep, joǵaryda aıtylǵan eki kompanıanyń bastalý tarıhyn da áńgimeleıik. Ol endi tipti qyzyq áńgime...
(Jalǵasy bar).
Arman Álmenbet
