Ótken nómirlerdiń birinde social entrepreneur uǵymy týraly sózimizdi bastaǵan edik. Ol óz qaltasynan buryn nemese qaltasymen qatar qoǵamdy da oilaityn kásipker dep, Genri Fordtyń myna sózin keltirgenbiz: «Adam qoǵamǵa qanshalyq paida tigizse, týra sonshalyq tabys tabýy shart». Odan soń social entrepreneur degendi qazaqsha áleýmeti kásipker dep aýdaramyz degen edik. Endi osy talapqa sai keledi dep eseptep, ekinshi keiipkerdi tanystyrmaqpyz.
[caption id="attachment_19503" align="alignright" width="462"]
Bul kisiniń bir zaýyty «Nátige» dep atalady. «Nátije Sút fabrikasynda» («Nátige» saýda belgisin basqaratyn mekemeniń resmi ataýy osylai, orysshaǵa aýdarylmaidy) temeki tartýǵa bolmaidy, alkogol ishýge tipti tiym salynǵan. Ol jerde «otchestvo» degen uǵym alyp tastalǵan, adamdar birin biri attarymen ataidy: Liýdmila, Azamat, Bekbolat. Jas aiyrmashylyǵy joǵary bolsa, aǵai, apai degen sózdi qosýǵa bolady nemese hanym, myrza dep te atai alady. Máselen, Liýdmila hanym, Bekbolat myrza, Azamat aǵai...
Kabinet esigine ilinetin sózder tek qana qazaqsha jazylǵan. Eki-aq mereke sán-saltanatymen ótedi: naýryz jáne qurban ait. Jańa jyl toilaýǵa tiym salynǵan. Al naýryz óte úlken aýqymda merekelenedi (ishimdiksiz). 2016 jylǵy ulystyń uly kúnin toilaýǵa 9 million teńge jumsalǵan.
1989 jyl eken. Kúndizgi demalysqa bosap shyqqan, sovet armiiasynyń serjanty Erlan Ashimov (qazir tek qana Áshim dep jazylýyn barlyq jerde talap etedi) Máskeýdi aralap júripti. Sol kezde Kalinin dep ataltyn dańǵylǵa kelgende saýda jasap júrgen áielderdi baiqaidy. Ol kezde úkimettiń dúkenderinen basqa jerde saýda jasaý kishigirim qylmys (kontrabanda) bolyp esepteletin. Táýekel etip, baryp sóilesip kóredi. Sóitse, sporttyq kiimder satyp júrgen poliak áielderi eken. Serjant ózine kerekti kiimderin satyp alyp, áskeri bólimshege qaitady. Kelse, jaqynda elderine qaitqaly júrgen jaýyngerler bundai sheteldik kiimderdi qaidan alǵanyn surap, ózderine de taýyp berýin ótinedi. Sol kezde bolashaq kásipkerdiń qabileti baiqalǵan. Álgi poliak áielderden aiaq kiim men sándi sport kiimderin ákelip, dostaryna sata bastaidy. Saýdanyń zańyna sai áreket etken. Ózderi baryp, taýyp ala almaityn adamdarǵa kerekti taýaryn tiimdi baǵaǵa ákep berip, aýylyna tabys taýyp qaitqan.
[caption id="attachment_19504" align="alignleft" width="384"]
Bul Erlan Áshimniń saýdaǵa jaǵdai jasalmaǵan zamanda tapqan tabysy edi. Ol júieniń qulaýyna áli eki jyl ýaqyt bar-tuǵyn. Sóitip, áskerdegi mindetin aiaqtaǵan jas jigit aýylǵa oralady. Onyń aldynda Qaraǵandynyń Maiqudyǵyndaǵy kásibi-tehnikalyq ýchilisheni elektrik mamandyǵy boiynsha bitirgeni bar, tiisinshe aýylyna elektrik bolyp ornalasady. Bastyǵy – óziniń alpysqa kelgen ákesi.
Qazir Erlan Áshim elektrik bolyp jumysqa shyqqan alǵashqy kúnin jastarmen kezdeskende, ómir tarihyn baiandaǵanda qaldyrmai aityp júredi. Óziniń aitýynsha, jas kezinde kásipkerlik minezi kóringen eki oqiǵanyń biri eken. Bylai baiandaidy: «Birinshi kún. Eski júk mashinasyna minip, aýyldan otyz shaqyrymdai uzap shyqtyq. Ákem ekeýimiz bos baǵanalardyń tusynan túsip qaldyq. Qaz-qatar tizilgen, symy jalǵanbaǵan segiz metrlik uzyn baǵanalar. Solarǵa sym jalǵaý kerek eken. Ákem «má, ana «stolbaǵa» shyq» dedi de, ózi kelesisine ketti. Ómirimde baǵanaǵa shyǵyp kórmegenmin. Biraq ákemniń aitqany zań. Onyń oiynsha, men oqý oqydym, demek bárin bilýim kerek. Negizinde shahtanyń, jer astynyń enerigiia júiesin oqyǵanmyn, onda joǵary órmeleýdi maǵan úiretken joq qoi. Biraq shyǵý kerek. Ákemniń buiryǵynan bólek osyny istei almaimyn ba degen namys ta kernep barady. Sodan ne kerek, aiaǵyma temirdi bailap alyp, qalsh-qalsh etip, baǵananyń basyna shyqtym. Men ortasyna jetkende ákem óz baǵanasynyń basyna shyqqan edi, men shyqqansha symyn bailap bolýǵa ainaldy. Endi men de bailaiyn desem, symym joq! Sóitsem, qobaljyp júrgende jerge tastap ketippin. Jalma-jan tústim de, alyp qaita shyqtym. Ekinshi shyqqanda tez shyqqanym esimde».
[caption id="attachment_19505" align="alignright" width="448"]
Bul oqiǵa arqyly namys, jiger, minez degen uǵymdardy atap kórsetedi. Kásipker bolatyn adam moinyna júktelgen mindetti atqara almai qalarmyn dep uialady, arlanady, namystanady, sodan kelip jigerlenip, óz-ózin qairap, shyńdalady, solaisha minezi qalyptasady deidi.
Endi ekinshi oqiǵasyn qysqasha baiandasaq. Bul sovet úkimetiniń qulap, jas Erlannyń aýyldaǵy jumysynan shyǵyp, qalaǵa kelip, kásip bastap ketken ýaqytymen sáikes keledi (kásipti qalai bastaǵanyna alda oralatyn bolamyz).
90-jyldardyń birinshi jartysy. Erlannyń eki peshtik shaǵyn naýbaihanasy bar. Kúndegisin kúnde, tańerteńgilik dúkenderge ystyq nan taratady. Sóitip júrgende bir kúni jaryq sónedi. Ol kezde jaryqtyń uzaqqa sónýi ádettegi jaǵdaiǵa ainalǵan. Surastyryp kórse, jaryq bir-eki saǵatqa ne bir-eki kúnge emes, bir jarym aiǵa bir-aq sónipti. Ne isteý kerek? Kútip otyrǵan klient bar, erteńge deiin nan pisirmese kelisim buzylady. Nan pisirý úshin jaryq kerek... Mine, osy kezde baǵanaǵy namys pen jigerden paida bolǵan kásipkerge (jalpy jaýapkershilikti moinyna ala biletin adamdarǵa) tán minez sheshýshi ról atqarady. Jantalasyp júrip, keshke deiin qalanyń Maiqudyq dep atalatyn bóliginen bosap qalǵan balabaqshany taýyp, qarańǵy túskenshe sol jaqqa naýbaihanasyn kóshirip úlgeredi. Ózi symdaryn tartyp, toǵyn rettep, tańǵa deiin naýbaihanashylarmen birge jumys isteidi.
Endi jaryqty osylai sheshtim dep otyrǵanda, bir aptadan keiin Maiqudyqtyń naýbaihana kóship barǵan bóliginde qubyr qatyp, sý toqtap qalady. Qashan durystalady dese, kóktem shyǵyp, kún jylyǵanda muz erip, ózdiginen rettelýi tiis degen jaýap alady. Jaryq sóngende kúrestim, endi shamam joq dep toqtasa, eshkim kinálai almaityn jaǵdai. Biraq Erlan sońǵy múmkindik qalǵansha kúresýge daǵdylanyp úlgergen. Maiqudyqtyń joǵary jaǵyndaǵy qubyry qatpaǵan shaǵyn aýdandardy aralap, sý surai bastaidy. Aqyry, aýyldan jaqynda kóship kelgen jigit aǵasyna tap bolady. Ol kisi shaiyn berip, qonaq qylyp, sýdy qansha alsań da, meiliń dep qýantyp jiberedi. Sol kúnnen bastap naýbaihananyń iesi Erlan Áshim (basynda ózi, keiin inileri, qyzmetkerleri) kún saiyn sol qaiyrymdy jannyń úiinen qar erigenshe shanamen sý tasyp shyǵady.
Sóitken jas Erlannyń – qazir qyryqtyń bel ortasyna shyqqan Erlan myrzanyń «Nátige», «220VOLT» dep atalatyn eki kompaniiasy bar. Ekeýin qosa alǵanda 800-den asa adam jumys isteidi. «Nátige» sút ónimderin shyǵarady, Qaraǵandyda sút ónimderin eń kóp satatyn saýda belgisi. Qaraǵandydadan bólek, Astana, Pavlodar, Ekibastus, Kókshetaý, Jezǵazǵannyń naryǵynda da bar. «220VOLT» elektr buiymdaryn satady, bul da Qaraǵandydan bólek, Almaty men Astanada jumys isteidi.
Erlan Áshimniń áleýmeti kásipker ekenin dáleldeitin mysaldarǵa toqtalmas buryn, onyń tarihyn aityp ketýdi jón kórgen edik, aityp taýysa almai jatyrmyz. Aitýǵa turarlyq áńgime ǵoi dep, joǵaryda aitylǵan eki kompaniianyń bastalý tarihyn da áńgimeleiik. Ol endi tipti qyzyq áńgime...
(Jalǵasy bar).
Arman Álmenbet
