Sebebi kez kelgen memleket kelissózdi bilikte otyrǵan kúshpen júrgizedi. Al Aýǵanstanda bilikte tálibter otyr. Demek, qabylda-qabyldama, unasyn-unamasyn olarmen sóilesýge týra keledi. Bizdiń Joǵary sot sonaý 2005 jyly sheshim shyǵaryp, tálibterdi tyiym salynǵan lańkestik toptardyń qataryna qosyp jibergen. Soǵan qaramastan biz olarmen, olar bizben qarym-qatynas ustaýǵa májbúr. Onyń birneshe sebebi bar.
Jaqynda sarapshylar jinalyp, Ortalyq Aziiadaǵy sý máselesin talqylap, jaǵymsyz pikir aitty. Eger nazarlaryńyzdan tys qalsa, osynda bir sóilemmen qaitalai salaiyn. Bylai deidi:
«2028 jyly Ortalyq Aziia elderindegi sý tapshylyǵy orasan zor deńgeige jetip, memleketter arasyndaǵy saiasi qatynasqa keri áser ete bastaidy». Oqý da, qabyldaý da qiyn. Biraq bul jany bar boljam. Al 2028 jyl degeniń áne-mine esikti qaǵady, bar bolǵany bes-aq jyl qaldy.
Tálibterge qaita oralaiyq. Olar bilikke kelgen sátten bastap sý saiasatyn qolǵa aldy. Kósh-Tepa sý qoimasyn salyp jatyr. Alǵashqy bóligin jospardan 8 ai erte aiaqtap, iske qosa bildi. Jyldam eken. Bul Ortalyq Aziia úshin jaǵymsyz jańalyq degen sóz. Sebebi bul kanal Ámýdariia sýynyń úshten birin alyp, sý deńgeiin 30 paiyzǵa azaitady. Demek, Ózbekstanda sý tapshylyǵy arta túsedi. Onyń bizge de sózsiz keri áseri bolady. Sebebi, ózbekte sý azaisa, olardan bizdiń ońtústikke keletin sý da azaiady degen sóz.
Ókinishtisi, ózbek biligi sońǵy ýaqytta tálibtermen qyrǵi-qabaq bolyp júr.
O basta «Talibanmen» Tashkent jaqsy qatynasta edi. Qazir kerisinshe. Mazari-Sharifke deiingi aimaqtyń temirjol qurylysyn tálibter Ózbekstanmen kelisip jasai bastaǵan, artynsha keleńsizdikter paida bolyp, ol jobany toqtatyp qoidy.
Endi mine, Kósh-Tepa kanaly úshin taǵy kelispei qaldy. «Taliban» qandai áreketti durys dep tapsa, sony iske asyratynyn aitýda. Sóitip Mirzieev pen «Taliban» tistesip qaldy.
Bul kanaldyń qurylysy jalǵasqan saiyn, tistesý de kúsheie beretin siiaqty. Qandai da bir halyqaralyq qujatty moiyndai qoimaityn, qandai da bir konventsiiaǵa qol qoimaǵan, álemniń jartysynda terrorlyq uiym dep tanylǵan tálibtermen tistesip máseleni sheshý qiyn-aý. Bul tusta diplomatiia kóbirek qajet.
Tálibterge ne qajet, sony berý jáne ózimizge qajet resýrsty alý. Mine, qazirgi qysqa merzimdegi mindet osy. Al «Talibanǵa» kóp dúnie qajet emes. Olarǵa eń birinshi astyq qajet. Bizde ol bar. Aýǵanstan ishinde ashtyq bolsa, bosqyn aǵylady. Ol Ortalyq Aziianyń qaýipsizdigine úlken qater. Sol sebepti astyq satamyz, keide jeńildikpen beremiz. Aýǵanstan ishindegi radikalizmdi sál bolsa da azaitý úshin Aýǵanstan stýdentterin álemdegi kóptegen elder oqytyp jatyr, solardyń qatarynda biz de barmyz.
Sebebi bilim ǵana soqyr senim, qarańǵy radikalizmnen qutqarady. Onyń ústine Qazaqstanda oqyǵan aýǵanstandyq stýdent keiin qandai da bir jolmen bilikke jetse, onymen kelissóz júrgizý áldeqaida ońai bolady. Jer silkinisinde qol ushyn sozdyq, udaiy gýmanitarlyq kómek beremiz degendei. Bunyń bári jaidan-jai emes.
Biz úshin Aýǵanstannyń qajettiligi sý tapshylyǵy artqan saiyn ulǵaia bermek. Kósh-Tepa kanaly boiynsha da máseleni OA boiynsha biz retteýge úles qosa alamyz. Bul aldaǵy jyldary sý úshin kemi saiasi alańda teketiris bolýy múmkin sátte óte qajet dúnie. Bizdiń qazir jasap jatqan áreketimiz, bolashaqta bolatyn aýyr da qiyn kelissózderge salynǵan investitsiia dep túsiný mańyzdy.
Sý úshin talas-tartys bolmaidy deseńiz qatelesesiz. Biyldyń ózinde birtýǵan sanalatyn qyrǵyz aǵaiynmen sý úshin sál renjisip qaldyq. Qyrǵyzstannan keletin sý toqtap, Jambyldaǵy sharýalarymyz zardap shekti. Bul bizge jasalǵan saiasi qysym boldy ma, Máskeýdiń aitqanymen sý berý toqtatyldy ma, álde rasymen sý tapshy ma, ol jaǵyn bilmedim. Bilerim, bul naqty signal boldy. «Prezident Qyrǵyzstanǵa resmi saparmen barǵan sátte, qazaqstandyq «Turan» sýyn alyp baryp, artynsha sý máselesi retteldi» dep te jazdy keiin kei sait. Ne bolsa da, Qyrǵyzstanmen sý máselesinde kelisim jasaldy.
Aýǵanstanmen kelisim jasaý úshin, olarmen udaiy jaqsy qatynastyń bolýy mańyzdy. Tálibter birese renjisip, birese dostasa salatyn qyrǵyz aǵaiyn emes. Olarmen ortaq shekara da joq. «Taliban» sý máselesinde tipti kórshiles Iranmen kóktemde atysyp ta alǵany bar. Sol sebepti olarmen qatynasta qatańdyq emes, diplomatiia mańyzdyraq. Qazirgi bizdiń olarmen qarym-qatynas durys baǵytta. Eń bastysy, tálib-Tashkent, tálib-Dýshanbe, tálib-Ashhabad qatynastaryn da rettei alatyn jaǵdaidamyz. Óitkeni atalǵan taraptardyń barlyǵymen jaqsy qarym-qatynas bar. Bul mańyzdy ma, mańyzdy. Sý tapshylyǵy kún sanap jyljyp kele jatqanda tipti mańyzdy.
Jaqynda «Talibandy» lańkestik uiym dep tanyǵan sheshimderin álem elderi birtindep alyp tastai bastaidy. Qazaqstan da lańkestik uiymdar tiziminen tálibterdi shyǵaryp tastaýy ǵajap emes. Bul Irandaǵy qazirgi biliktiń stsenariiine uqsas desek bolady. Radikaldar Iranda bilikke kelgende kóptegen elder olarmen qarym-qatynasty úzgen, al qazir kóptegen elderdiń Tegeranmen túrli salada bailanysy bar. Tálibter de sol siiaqty bolady-aý. Olar buryn «lańkestik uiym» dep sipattalsa, endi tolyqqandy «Aýǵanstan biligi» degen dárejege jetti. Jaqsy ma, jaman ba, biraq qazirgi shynaiylyq osyndai.
Ashat Qasenǵali, saiasattanýshy
