Sebebi kez kelgen memleket kelissózdi bılikte otyrǵan kúshpen júrgizedi. Al Aýǵanstanda bılikte tálibter otyr. Demek, qabylda-qabyldama, unasyn-unamasyn olarmen sóılesýge týra keledi. Bizdiń Joǵary sot sonaý 2005 jyly sheshim shyǵaryp, tálibterdi tyıym salynǵan lańkestik toptardyń qataryna qosyp jibergen. Soǵan qaramastan biz olarmen, olar bizben qarym-qatynas ustaýǵa májbúr. Onyń birneshe sebebi bar.
Jaqynda sarapshylar jınalyp, Ortalyq Azıadaǵy sý máselesin talqylap, jaǵymsyz pikir aıtty. Eger nazarlaryńyzdan tys qalsa, osynda bir sóılemmen qaıtalaı salaıyn. Bylaı deıdi:
«2028 jyly Ortalyq Azıa elderindegi sý tapshylyǵy orasan zor deńgeıge jetip, memleketter arasyndaǵy saıası qatynasqa keri áser ete bastaıdy». Oqý da, qabyldaý da qıyn. Biraq bul jany bar boljam. Al 2028 jyl degeniń áne-mine esikti qaǵady, bar bolǵany bes-aq jyl qaldy.
Tálibterge qaıta oralaıyq. Olar bılikke kelgen sátten bastap sý saıasatyn qolǵa aldy. Kósh-Tepa sý qoımasyn salyp jatyr. Alǵashqy bóligin jospardan 8 aı erte aıaqtap, iske qosa bildi. Jyldam eken. Bul Ortalyq Azıa úshin jaǵymsyz jańalyq degen sóz. Sebebi bul kanal Ámýdarıa sýynyń úshten birin alyp, sý deńgeıin 30 paıyzǵa azaıtady. Demek, Ózbekstanda sý tapshylyǵy arta túsedi. Onyń bizge de sózsiz keri áseri bolady. Sebebi, ózbekte sý azaısa, olardan bizdiń ońtústikke keletin sý da azaıady degen sóz.
Ókinishtisi, ózbek bıligi sońǵy ýaqytta tálibtermen qyrǵı-qabaq bolyp júr.
O basta «Talıbanmen» Tashkent jaqsy qatynasta edi. Qazir kerisinshe. Mazarı-SHarıfke deıingi aımaqtyń temirjol qurylysyn tálibter Ózbekstanmen kelisip jasaı bastaǵan, artynsha keleńsizdikter paıda bolyp, ol jobany toqtatyp qoıdy.
Endi mine, Kósh-Tepa kanaly úshin taǵy kelispeı qaldy. «Talıban» qandaı áreketti durys dep tapsa, sony iske asyratynyn aıtýda. Sóıtip Mırzıeev pen «Talıban» tistesip qaldy.
Bul kanaldyń qurylysy jalǵasqan saıyn, tistesý de kúsheıe beretin sıaqty. Qandaı da bir halyqaralyq qujatty moıyndaı qoımaıtyn, qandaı da bir konvensıaǵa qol qoımaǵan, álemniń jartysynda terrorlyq uıym dep tanylǵan tálibtermen tistesip máseleni sheshý qıyn-aý. Bul tusta dıplomatıa kóbirek qajet.
Tálibterge ne qajet, sony berý jáne ózimizge qajet resýrsty alý. Mine, qazirgi qysqa merzimdegi mindet osy. Al «Talıbanǵa» kóp dúnıe qajet emes. Olarǵa eń birinshi astyq qajet. Bizde ol bar. Aýǵanstan ishinde ashtyq bolsa, bosqyn aǵylady. Ol Ortalyq Azıanyń qaýipsizdigine úlken qater. Sol sebepti astyq satamyz, keıde jeńildikpen beremiz. Aýǵanstan ishindegi radıkalızmdi sál bolsa da azaıtý úshin Aýǵanstan stýdentterin álemdegi kóptegen elder oqytyp jatyr, solardyń qatarynda biz de barmyz.
Sebebi bilim ǵana soqyr senim, qarańǵy radıkalızmnen qutqarady. Onyń ústine Qazaqstanda oqyǵan aýǵanstandyq stýdent keıin qandaı da bir jolmen bılikke jetse, onymen kelissóz júrgizý áldeqaıda ońaı bolady. Jer silkinisinde qol ushyn sozdyq, udaıy gýmanıtarlyq kómek beremiz degendeı. Bunyń bári jaıdan-jaı emes.
Biz úshin Aýǵanstannyń qajettiligi sý tapshylyǵy artqan saıyn ulǵaıa bermek. Kósh-Tepa kanaly boıynsha da máseleni OA boıynsha biz retteýge úles qosa alamyz. Bul aldaǵy jyldary sý úshin kemi saıası alańda teketiris bolýy múmkin sátte óte qajet dúnıe. Bizdiń qazir jasap jatqan áreketimiz, bolashaqta bolatyn aýyr da qıyn kelissózderge salynǵan ınvestısıa dep túsiný mańyzdy.
Sý úshin talas-tartys bolmaıdy deseńiz qatelesesiz. Bıyldyń ózinde birtýǵan sanalatyn qyrǵyz aǵaıynmen sý úshin sál renjisip qaldyq. Qyrǵyzstannan keletin sý toqtap, Jambyldaǵy sharýalarymyz zardap shekti. Bul bizge jasalǵan saıası qysym boldy ma, Máskeýdiń aıtqanymen sý berý toqtatyldy ma, álde rasymen sý tapshy ma, ol jaǵyn bilmedim. Bilerim, bul naqty sıgnal boldy. «Prezıdent Qyrǵyzstanǵa resmı saparmen barǵan sátte, qazaqstandyq «Turan» sýyn alyp baryp, artynsha sý máselesi retteldi» dep te jazdy keıin keı saıt. Ne bolsa da, Qyrǵyzstanmen sý máselesinde kelisim jasaldy.
Aýǵanstanmen kelisim jasaý úshin, olarmen udaıy jaqsy qatynastyń bolýy mańyzdy. Tálibter birese renjisip, birese dostasa salatyn qyrǵyz aǵaıyn emes. Olarmen ortaq shekara da joq. «Talıban» sý máselesinde tipti kórshiles Iranmen kóktemde atysyp ta alǵany bar. Sol sebepti olarmen qatynasta qatańdyq emes, dıplomatıa mańyzdyraq. Qazirgi bizdiń olarmen qarym-qatynas durys baǵytta. Eń bastysy, tálib-Tashkent, tálib-Dýshanbe, tálib-Ashhabad qatynastaryn da retteı alatyn jaǵdaıdamyz. Óıtkeni atalǵan taraptardyń barlyǵymen jaqsy qarym-qatynas bar. Bul mańyzdy ma, mańyzdy. Sý tapshylyǵy kún sanap jyljyp kele jatqanda tipti mańyzdy.
Jaqynda «Talıbandy» lańkestik uıym dep tanyǵan sheshimderin álem elderi birtindep alyp tastaı bastaıdy. Qazaqstan da lańkestik uıymdar tiziminen tálibterdi shyǵaryp tastaýy ǵajap emes. Bul Irandaǵy qazirgi bıliktiń senarıine uqsas desek bolady. Radıkaldar Iranda bılikke kelgende kóptegen elder olarmen qarym-qatynasty úzgen, al qazir kóptegen elderdiń Tegeranmen túrli salada baılanysy bar. Tálibter de sol sıaqty bolady-aý. Olar buryn «lańkestik uıym» dep sıpattalsa, endi tolyqqandy «Aýǵanstan bıligi» degen dárejege jetti. Jaqsy ma, jaman ba, biraq qazirgi shynaıylyq osyndaı.
Ashat Qasenǵalı, saıasattanýshy
