Barlyǵy aýysymdardyń qalyptasýy men berilýinen bastalady. Olar jabdyqtaryn, qural-saimandaryn jáne inventardy tekseredi. Jumysty bastamas buryn barlyq aqaýlardy anyqtap alý kerek.
Sodan keiin sabaqtar bastalady. Iá, ár aýysym saiyn – úsh kún saiyn órt sóndirýshiler oqidy, bilimderin shyńdaidy. Olar konspekt jazyp, praktikalyq daǵdylaryn jattyqtyrady. Sabaqtar mekteptegidei bir jyl buryn josparlanǵan ári ýaqyttyń, zamannyń talabyna sai jańaryp, jańǵyryp otyrady. Osy ýaqytta órt týraly qońyraý tússe, barlyǵy saqadai sai qalpynda tótenshe jaǵdai oryn alǵan meken-jaiǵa asyǵady.
Olar tilsiz jaýdyń aptyǵyn basyp, orala salysymen, qaitadan jattyǵýlaryn jalǵastyra beredi. Jumys tártibinde sporttyq jattyǵýlar mindetti bolyp tabylady. Órt sóndirý beketindegi demalys bólmesi - ýaqytsha damyldaityn oryn. Onda divan men teledidar turǵanymen, órt sóndirýshilerdiń bos ýaqyty is júzinde joq dese de bolǵandai.
«Bizdiń órt sóndirý bóliminde 62 adam jumys isteidi. Bir aýysymda 12-13 adam bar. Aýysymnan ótip jatqandar kezekshi kúnniń qorytyndysyn shyǵarady, al kezekshilikke qabyldanǵandarǵa osy ýaqytta qaýipsizdik tehnikasy tekserilip, nusqama beriledi. Osydan keiin toptasý sharalary júrgiziledi», - dedi №2 órt sóndirý bólimi bastyǵynyń orynbasary Aitýǵan Bekenov.
Qansha mashaqaty mol shaqyrýdan oralsa da bólimshege aman-esen kelgen órt sóndirýshi qural-jabdyqtaryn retke keltirmeiinshe, tynym tappaidy. Jeńderin aýystyryp, ylǵal tartqandaryn keptirgishke jiberedi. Sebebi, kelesi synaqqa bári daiyn bolýy tiis. Sonda ǵana órt sóndirýshi birshama tynym alyp, demalýy múmkin. Mundai kezde uiqy týraly aitý, tipti artyq. Úziliske bir minýt ta ýaqyt taptyrmaýy múmkin.
«Ásirese, órt qaýipti kezeńde – aýa raiynyń ystyǵynda qurǵaq shóp janýy jii kezdesedi, al jylytý maýsymynyń bastalýynda bizdiń órt sóndirý bólimine kúnine 15-ke deiin shaqyrtý túsedi. Bizdiń aýdanan kúnine orta eseppen 2-5 qońyraý qabyldaimyz. Búkil qala 5 bólikke bólingen, árqaisysynda órt sóndirý bólimi bar», - dep túsindirdi A.Bekenov.
Bul №2 órt sóndirý beketi 19, 20 shaǵyn aýdandarǵa, Zarechnyi kentine jáne basqa da kósheler men saiajailarǵa bekitilgen. Qabyrǵada úlken karta ilýli tur, onda gidranttar aimaqtary men ornalasqan jeri kórsetilgen. A.Bekenov qalada jumys isteitin gidranttar jetkilikti deidi.
Sonymen qatar, kúsheitkish sorǵy stantsiialary bar. Gidranttan sý órt sóndirý mashinasyn 15 minýtta, al stantsiiany bes minýtta toltyrady. Qurylǵyda 70 litr sý bar, bul aqparatty mashinanyń ózinen de kórýge bolady. Arnaiy tehnikadaǵy qarapaiym adamǵa túsiniksiz tsifrlar men jazýlar órt sóndirýshilerge ol týraly tolyq aqparat beredi.
Biz órt sóndirýshiler sýsyz keldi degen shaǵymdardy jii estip jatamyz. A.Bekenov bul jaǵdai qutqarýshylar kezekti órtti sóndirgennen keiin dereý shaqyrtýǵa kelgende ǵana bolýy múmkin ekenin jetkizdi. Mundai kezde, adam ómirin qutqarý birinshi orynǵa shyǵýy kerek. Olar janyp jatqan bólmeden adamdardy izdep jatqanda, júrgizýshi kólikke sý toltyryp kelip úlgeredi. Barlyq basqa jaǵdailarda órt sóndirýshiler tolyq rezervýarmen keledi. Tap qazirdiń ózinde olarda sýǵa toly kólik garajda saqadai sai ázir tur.
Órt sóndirýshiler onyń ishindegi sýdyń saldarynan kólikti tot basatynyn aitady, sondyqtan ol sýdy únemi aýystyryp turý qajet degen aqparat ańyzdan basqa, eshteńe emes. Órt sóndirý bólimi barlyq qońyraýlardy 101 qyzmetinen qabyldaidy. Olar alǵashqy aqparatty, alǵashqy emotsionaldy habarlamalardy Petropavl turǵyndarynan alady.
– Bárimiz jumystyń basynda daiyn turamyz. Keide kelip jatqan aqparat múldem basqasha bolyp shyǵady. Óitkeni, kóbinese adamdar psihologiialyq turǵydan qorqyp qalyp, múlde basqa derek usynyp jatady. Al bizge júieli derek usyný, psihologiialyq turaqtylyq, qai kezde de baisaldy jaýap berý asa mańyzdy. Bizge tek órtter týraly habarlamalar kelip túsedi. Máselen, úide jalǵyz qalǵan balalar esikti asha almai qalady. Eger bala mekenjaidy bilmese, tym bolmasa shamamen úidi suraimyz nemese telefon nómiri arqyly ornalasqan jerin anyqtaimyz, – deidi órt sóndirý bóliminiń radiotelefonshysy Raihan Nutpaeva.
Órt sóndirýshiler qońyraýlarǵa mindetti túrde jaýap qatady. Ótirik bolyp shyqsa da, olar únemi aitylǵan meken-jaiǵa jol tartady. Olardyń sózine qaraǵanda, ázilkeshter de az emes. Jylyna birli-jarym jaǵdailar bolyp turady. Búginde adamdar jaýapkershilikten qorqa bastady, sebebi qazir qońyraý shalýshynyń ornalasqan jeri men jeke basyn anyqtaý ońailap ketti.
Kabinette órt deńgeii men oqiǵa ornyna barýǵa tiis kúshter men quraldardyń kólemin sipattaityn arnaiy belgi ilýli tur. Qońyraý qabyldanǵan sátten bastap qurylǵydan shyqqanǵa deiingi standartty ýaqyt bir minýtty quraidy. Oqiǵa ornyna múmkindiginshe tezirek jetý kerek. Órt sóndirý kóliginiń júrgizýshisi árbir kósheni, aýlany, gidranttardyń ornalasqan jerin - usaq-túiekke deiin bilýi kerek. Kezekshi órt sóndirý qyzmeti qozǵalysty qadaǵalaidy, boljaldy ýaqyttan asyrýǵa bolmaidy. Órt sóndirýshige daiyndalý úshin 19 sekýnd jetkilikti. Jabdyq erekshe nazar aýdarýdy qajet etedi, qurǵaq kezde onyń salmaǵy 7-8 kg.
Sonymen qatar, qurylǵylar birdei salmaqqa ie. Eger forma qysta sýlanyp, muz basyp qalsa, onda órt sóndirýshi kem degende 30 kilogramm júk kóteredi. «Bul órt sóndirýshiler úshin sonshalyqty problema emes. Eshkim qural-maimandarynyń aýyrlyǵyna bailanysty shaǵymdanǵan emes. Órt sóndirýshiler qandai mamandyqty tańdaǵandaryn jaqsy biledi. Biz únemi taktikalyq, arnaiy jáne fizikalyq daiyndyq sabaqtaryn ótkizemiz. Psihologiialyq treningter uiymdastyramyz, biz jolaqty órtep jiberip, qyzmetkerlerimizdi ottyń arasynan ótkizemiz. Bizde jylý jáne tútin kamerasy bar. Qarańǵyda tolyq qural-jabdyqtary bar qyzmetkerler kedergilerden qinalmai ótedi», – deidi A.Bekenov.
Ózi órt sóndirýshi bolýdy bala kezinen armandaǵanyn aitady. Sol kezden órt shyǵa qalsa, sol órtti sóndiretin erjúrek jigitterdiń biri bolǵysy keletin. Egiz aǵasymen birge osyndai qiyn da jaýapty mamandyqty tańdaǵan. «Alǵash ret órt sóndirý úshin Zaisan shaǵyn aýdanyna bardym. Úi jalynǵa oranyp jatyr. Al onyń janynda jarqyraǵan ashyq symdar boldy. Elektromonterler elektr qýatyn óshirmeiinshe, jalyndy sóndirýge kirise almadyq. Áitpese, bári jai ǵana kúlge ainalar edi. Birinshi ret qorqynyshty kúidi basymnan keshirgen shyǵarmyn. Oqyǵan kezde bári tek teoriiada bolady. Endi men bári basqasha ekenin túsinip turmyn. Siz ómir boiy órt sóndirýshi bolyp jumys isteseńiz de, tótenshe oqiǵanyń barlyǵy eshqashan birdei bolmaidy. Ahýal qai kezde de ártúrli. Alaida, sheshim birden qabyldanýy kerek», - dedi A.Bekenov.
Órt sóndirýshilerdiń ózindik belgileri bar, keibireýleri jyldar boiy intýitsiiany damytady. Keibir qyzmetkerler órt bolatynyn sezetin siiaqty. Kóbinese solai bolady. Jas órt sóndirýshiler belgilerge senbeidi, biraq olar úlkenderdi tyńdaidy. Mysaly, aýysymdaǵy jańa forma – órt bolady degendi bildiredi. Iaǵni, kiimdi aýysym aldynda nemese jumys kezinde jýýǵa bolmaidy. «Tynysh qyzmet» jáne «qurǵaq jeń» degen tilekter shynaiy qabyldanady. Al olardyń ózderi de qaiǵyly oqiǵalar oryn almasa degen nietten tanǵan emes.
Nurlan ÁÝBÁKIR
