Barlyǵy aýysymdardyń qalyptasýy men berilýinen bastalady. Olar jabdyqtaryn, qural-saımandaryn jáne ınventardy tekseredi. Jumysty bastamas buryn barlyq aqaýlardy anyqtap alý kerek.
Sodan keıin sabaqtar bastalady. Iá, ár aýysym saıyn – úsh kún saıyn órt sóndirýshiler oqıdy, bilimderin shyńdaıdy. Olar konspekt jazyp, praktıkalyq daǵdylaryn jattyqtyrady. Sabaqtar mekteptegideı bir jyl buryn josparlanǵan ári ýaqyttyń, zamannyń talabyna saı jańaryp, jańǵyryp otyrady. Osy ýaqytta órt týraly qońyraý tússe, barlyǵy saqadaı saı qalpynda tótenshe jaǵdaı oryn alǵan meken-jaıǵa asyǵady.
Olar tilsiz jaýdyń aptyǵyn basyp, orala salysymen, qaıtadan jattyǵýlaryn jalǵastyra beredi. Jumys tártibinde sporttyq jattyǵýlar mindetti bolyp tabylady. Órt sóndirý beketindegi demalys bólmesi - ýaqytsha damyldaıtyn oryn. Onda dıvan men teledıdar turǵanymen, órt sóndirýshilerdiń bos ýaqyty is júzinde joq dese de bolǵandaı.
«Bizdiń órt sóndirý bóliminde 62 adam jumys isteıdi. Bir aýysymda 12-13 adam bar. Aýysymnan ótip jatqandar kezekshi kúnniń qorytyndysyn shyǵarady, al kezekshilikke qabyldanǵandarǵa osy ýaqytta qaýipsizdik tehnıkasy tekserilip, nusqama beriledi. Osydan keıin toptasý sharalary júrgiziledi», - dedi №2 órt sóndirý bólimi bastyǵynyń orynbasary Aıtýǵan Bekenov.
Qansha mashaqaty mol shaqyrýdan oralsa da bólimshege aman-esen kelgen órt sóndirýshi qural-jabdyqtaryn retke keltirmeıinshe, tynym tappaıdy. Jeńderin aýystyryp, ylǵal tartqandaryn keptirgishke jiberedi. Sebebi, kelesi synaqqa bári daıyn bolýy tıis. Sonda ǵana órt sóndirýshi birshama tynym alyp, demalýy múmkin. Mundaı kezde uıqy týraly aıtý, tipti artyq. Úziliske bir mınýt ta ýaqyt taptyrmaýy múmkin.
«Ásirese, órt qaýipti kezeńde – aýa raıynyń ystyǵynda qurǵaq shóp janýy jıi kezdesedi, al jylytý maýsymynyń bastalýynda bizdiń órt sóndirý bólimine kúnine 15-ke deıin shaqyrtý túsedi. Bizdiń aýdanan kúnine orta eseppen 2-5 qońyraý qabyldaımyz. Búkil qala 5 bólikke bólingen, árqaısysynda órt sóndirý bólimi bar», - dep túsindirdi A.Bekenov.
Bul №2 órt sóndirý beketi 19, 20 shaǵyn aýdandarǵa, Zarechnyı kentine jáne basqa da kósheler men saıajaılarǵa bekitilgen. Qabyrǵada úlken karta ilýli tur, onda gıdranttar aımaqtary men ornalasqan jeri kórsetilgen. A.Bekenov qalada jumys isteıtin gıdranttar jetkilikti deıdi.
Sonymen qatar, kúsheıtkish sorǵy stansıalary bar. Gıdranttan sý órt sóndirý mashınasyn 15 mınýtta, al stansıany bes mınýtta toltyrady. Qurylǵyda 70 lıtr sý bar, bul aqparatty mashınanyń ózinen de kórýge bolady. Arnaıy tehnıkadaǵy qarapaıym adamǵa túsiniksiz sıfrlar men jazýlar órt sóndirýshilerge ol týraly tolyq aqparat beredi.
Biz órt sóndirýshiler sýsyz keldi degen shaǵymdardy jıi estip jatamyz. A.Bekenov bul jaǵdaı qutqarýshylar kezekti órtti sóndirgennen keıin dereý shaqyrtýǵa kelgende ǵana bolýy múmkin ekenin jetkizdi. Mundaı kezde, adam ómirin qutqarý birinshi orynǵa shyǵýy kerek. Olar janyp jatqan bólmeden adamdardy izdep jatqanda, júrgizýshi kólikke sý toltyryp kelip úlgeredi. Barlyq basqa jaǵdaılarda órt sóndirýshiler tolyq rezervýarmen keledi. Tap qazirdiń ózinde olarda sýǵa toly kólik garajda saqadaı saı ázir tur.
Órt sóndirýshiler onyń ishindegi sýdyń saldarynan kólikti tot basatynyn aıtady, sondyqtan ol sýdy únemi aýystyryp turý qajet degen aqparat ańyzdan basqa, eshteńe emes. Órt sóndirý bólimi barlyq qońyraýlardy 101 qyzmetinen qabyldaıdy. Olar alǵashqy aqparatty, alǵashqy emosıonaldy habarlamalardy Petropavl turǵyndarynan alady.
– Bárimiz jumystyń basynda daıyn turamyz. Keıde kelip jatqan aqparat múldem basqasha bolyp shyǵady. Óıtkeni, kóbinese adamdar psıhologıalyq turǵydan qorqyp qalyp, múlde basqa derek usynyp jatady. Al bizge júıeli derek usyný, psıhologıalyq turaqtylyq, qaı kezde de baısaldy jaýap berý asa mańyzdy. Bizge tek órtter týraly habarlamalar kelip túsedi. Máselen, úıde jalǵyz qalǵan balalar esikti asha almaı qalady. Eger bala mekenjaıdy bilmese, tym bolmasa shamamen úıdi suraımyz nemese telefon nómiri arqyly ornalasqan jerin anyqtaımyz, – deıdi órt sóndirý bóliminiń radıotelefonshysy Raıhan Nutpaeva.
Órt sóndirýshiler qońyraýlarǵa mindetti túrde jaýap qatady. Ótirik bolyp shyqsa da, olar únemi aıtylǵan meken-jaıǵa jol tartady. Olardyń sózine qaraǵanda, ázilkeshter de az emes. Jylyna birli-jarym jaǵdaılar bolyp turady. Búginde adamdar jaýapkershilikten qorqa bastady, sebebi qazir qońyraý shalýshynyń ornalasqan jeri men jeke basyn anyqtaý ońaılap ketti.
Kabınette órt deńgeıi men oqıǵa ornyna barýǵa tıis kúshter men quraldardyń kólemin sıpattaıtyn arnaıy belgi ilýli tur. Qońyraý qabyldanǵan sátten bastap qurylǵydan shyqqanǵa deıingi standartty ýaqyt bir mınýtty quraıdy. Oqıǵa ornyna múmkindiginshe tezirek jetý kerek. Órt sóndirý kóliginiń júrgizýshisi árbir kósheni, aýlany, gıdranttardyń ornalasqan jerin - usaq-túıekke deıin bilýi kerek. Kezekshi órt sóndirý qyzmeti qozǵalysty qadaǵalaıdy, boljaldy ýaqyttan asyrýǵa bolmaıdy. Órt sóndirýshige daıyndalý úshin 19 sekýnd jetkilikti. Jabdyq erekshe nazar aýdarýdy qajet etedi, qurǵaq kezde onyń salmaǵy 7-8 kg.
Sonymen qatar, qurylǵylar birdeı salmaqqa ıe. Eger forma qysta sýlanyp, muz basyp qalsa, onda órt sóndirýshi kem degende 30 kılogramm júk kóteredi. «Bul órt sóndirýshiler úshin sonshalyqty problema emes. Eshkim qural-maımandarynyń aýyrlyǵyna baılanysty shaǵymdanǵan emes. Órt sóndirýshiler qandaı mamandyqty tańdaǵandaryn jaqsy biledi. Biz únemi taktıkalyq, arnaıy jáne fızıkalyq daıyndyq sabaqtaryn ótkizemiz. Psıhologıalyq trenıńter uıymdastyramyz, biz jolaqty órtep jiberip, qyzmetkerlerimizdi ottyń arasynan ótkizemiz. Bizde jylý jáne tútin kamerasy bar. Qarańǵyda tolyq qural-jabdyqtary bar qyzmetkerler kedergilerden qınalmaı ótedi», – deıdi A.Bekenov.
Ózi órt sóndirýshi bolýdy bala kezinen armandaǵanyn aıtady. Sol kezden órt shyǵa qalsa, sol órtti sóndiretin erjúrek jigitterdiń biri bolǵysy keletin. Egiz aǵasymen birge osyndaı qıyn da jaýapty mamandyqty tańdaǵan. «Alǵash ret órt sóndirý úshin Zaısan shaǵyn aýdanyna bardym. Úı jalynǵa oranyp jatyr. Al onyń janynda jarqyraǵan ashyq symdar boldy. Elektromonterler elektr qýatyn óshirmeıinshe, jalyndy sóndirýge kirise almadyq. Áıtpese, bári jaı ǵana kúlge aınalar edi. Birinshi ret qorqynyshty kúıdi basymnan keshirgen shyǵarmyn. Oqyǵan kezde bári tek teorıada bolady. Endi men bári basqasha ekenin túsinip turmyn. Siz ómir boıy órt sóndirýshi bolyp jumys isteseńiz de, tótenshe oqıǵanyń barlyǵy eshqashan birdeı bolmaıdy. Ahýal qaı kezde de ártúrli. Alaıda, sheshim birden qabyldanýy kerek», - dedi A.Bekenov.
Órt sóndirýshilerdiń ózindik belgileri bar, keıbireýleri jyldar boıy ıntýısıany damytady. Keıbir qyzmetkerler órt bolatynyn sezetin sıaqty. Kóbinese solaı bolady. Jas órt sóndirýshiler belgilerge senbeıdi, biraq olar úlkenderdi tyńdaıdy. Mysaly, aýysymdaǵy jańa forma – órt bolady degendi bildiredi. Iaǵnı, kıimdi aýysym aldynda nemese jumys kezinde jýýǵa bolmaıdy. «Tynysh qyzmet» jáne «qurǵaq jeń» degen tilekter shynaıy qabyldanady. Al olardyń ózderi de qaıǵyly oqıǵalar oryn almasa degen nıetten tanǵan emes.
Nurlan ÁÝBÁKİR
