Frans Kafka 1883 jyldyń 3 shildesinde Praga qalasyndaǵy saýdager otbasynda ómirge kelgen. Kafkanyń shyqqan tegi evreı ultynan bolǵanymen, sol kezdegi qoǵamdyq, áleýmettik jaǵdaılarǵa baılanysty nemis tilinde tárbıelengen jáne shyǵarmalaryn nemis tilinde jazǵan.
Kafkanyń ákesi óz tabandylyǵynyń arqasynda kedeılikten qutylyp, ortańqol saýdager dárejesine kóterilgen, degenine jetpeı qoımaıtyn, qaradúrsindeý, qatal adam bolǵan eken. Ákesiniń osy qatal minezi bala Kafkanyń psıhologıasyna jaman áserin qaldyrady. Keıin Kafka «Ákeme hat» degen shyǵarmasynda: «Seniń kesirińnen men ózime degen senimimdi joǵalttym. Tek ózimdi ómir boıy kinálap, jazǵyrýmen ótetin shyǵarmyn», - dep jazady. Al Kafkanyń anasy bolsa jýas, aqkóńil, oshaq basyndaǵy áıel bolǵan. Kafkanyń ata-anasynyń aldyndaǵy dármensizdigi, qatal ákeniń bergen rýhanı soqqysy ony ózine-ózi senimsiz, kúmánqor, túńilgish bolýǵa májbúrlegen. Ol úshin jaryq dúnıe óle-ólgenshe mánsiz, maǵynasyz sezilip, bar ómiri ańyrýmen ótken. Ol sońǵy demi úzilgenshe óz ortasyna degen jekkórýshiligin basa almaı ketken.
[caption id="attachment_21739" align="alignright" width="201"]
Kafkanyń jastyq shaǵy[/caption]
1901 jyly orta mektepti bitirgen jas Kafka Praga ýnıversıtetiniń nemis ádebıeti fakúltetine túsedi. Biraq Kafkanyń ádebıetke beıiminiń baryna qaramastan ákesi ony zań fakúltetine túsip, oqýǵa májbúr etedi. Kafka osy oqýdy aıaqtaǵan soń saqtandyrý kompanıasynda qarapaıym kishi qyzmetker bolyp, jazataıym oqıǵalardan jaraqat alǵandardy saqtandyrý jáne olady zertteý isimen aınalysady.
Ár kún saıyn qaıtalana beretin qyzmet boryshy, qaıǵy jutyp, aldyna keletin adamdardy qabyldaý onsyzda túńilýge beıim Kafkanyń jan dúnıesin odan ary azapqa sala túsedi. Osy kezde onyń janyn kemirgen azaptan qashyp, panalaıtyn orny, árıne, óner edi. Kafka bylaı dep jazady: «Olardyń barlyǵy ádebıetti unata bermeıdi. Men jek kóremin... Maǵan olarǵa qonaqqa barý qyzyq emes. Týystarymnyń qorqynshy men qýanyshy da maǵan sheksiz kóńilsizdik syılaıdy. Olarmen áńgimelesý men oılaǵan dúnıelerdiń túp mánin, maǵynasyn oırandaıdy».
Kafkanyń ádebıetpen aınalysýy otbasynda eshkimnen qoldaý tappaǵandaqtan oǵan ádebıetpen jasyryn aınalysýǵa týra keldi. «Men úshin bul qorqynyshty qos ómir. Onda, bálkim, tek bir ǵana shyǵý joly bolsa, ol- naqurystyq», - dep jazdy ol kúndeligine. Ákesi jumystan qaıtyp kelgende Kafkany qaıdaǵy joq mańyzy joq ispen aınalysasyń dep óz dúkenine jumysqa salatyn. Osyndaı kezderdiń birinde ol ózin óltirmek bolyp, jaqyn dosy Maks Brodǵa hat jazady.
Maks Brod óziniń «Kafkanyń ómiri» degen shyǵarmasynda: «Sońǵy kezde maǵan Kafkany óziniń «súıikti ata-anasynan» uıalmastan qorǵaýǵa týra keldi. Eger ata-anasy Kafkany jaqsy kórse, oǵan aqasha berip, tar keńsedegi jumysynan bosatyp, Rıvererden úı jalǵa alyp, Qudaıdyń Kafka arqyly osy álemge jibergen shyǵarmalaryn jazýyna jaǵdaı jasaýy kerek edi ǵoı...» dep aqtarylady. Brodtyń Kafka hanymǵa jazǵan hatynyń áserimen Frans dúkenshilik jumystan bosaıdy. Biraq, baıaǵy azapty qyzmetin amalsyz jalǵastyra beredi.
«Kafka ákesiniń qysymynan óziniń qysqa ǵana ǵumyrynda qutyla almaı ketti. Tipti ol ólim tabaldyryǵynda jatqanda da oǵan áke-sheshesinen kelgen aqshalar, azyq-túlikterdiń ózi áreń jetken derbestigin búldiretin sekildi sezingen», – deıdi dosy Brod.
Kafka negizgi shyǵarmalarynyń jarıalanǵanyn kórmeı ketti. Munyń sebebi onyń ózine ózi senimsizdigi, ózine joǵary talap qoıýy, sol kezdegi ádebı ortamen aralaspaı saıaq júrýi deýge bolady. Ol tirshiliginde belgisiz jazýshy bolyp ótti.
Kafkanyń taǵdyrynyń aýyrtpalyǵy ony ataqqa nemquraıly qaraıtyn adamǵa aınaldyrdy. Shyǵarmashylyq ol úshin «Qudaıǵa sıynýdyń basqa bir joly» boldy ( Kafka óz kúndeliginde solaı jazǵan).
Kafkanyń jaryq kórmegen qoljazbalaryn saqtap qalǵan - ony súıgen áıel. Jalpy, Mahabbat taqyryby Kafkanyń jeke ómirin túsinýge septigin tıgizedi.
Kafka ómirinde Felısıa Baýermen eki ret jáne Iýlıa Vohryshekpen nekelesken. Ol súıe bilgen, súıikti de bola bilgen. Biraq ár retki neke qıatyn kezde ol qashyp kete bergen. Nege qashyp kete berdi? Onyń sebebi kúndeliginde jazylǵan. Felısıamen neke toıynyń qarsańynda ol kúndeligine «meniń úılenýimniń jáne úılenbeýimniń sebepteri» dep jazady. Aqyry ol úılenbeý týraly sheshim qabyldaıdy. «Maǵan jıi jalǵyz qalýǵa týra keledi. Sebebi, meniń osyǵan deıin jasaǵan dúnıeleriminiń nátıjesi – jalǵyzdyqta... Úılený meniń jazýyma kedergi etpeı me?» Felısıa Kafkanyń úılenýden bas tartqanyn sezip, kóz jasyn kól qylyp, oǵan hat jazady. Hatty oqyǵan Kafka kúndeligine: «Men ony shamamnyń barynsha súıemin, biraq mahabbat meni úreılendiredi. Kelesi kún ol kúndeligine taǵyda bylaı dep jazady: «Budan shyǵýdyń joly terezeden sekirý ǵana sıaqty». Osy oqıǵadan keıin olardyń baılanysy úziledi. Iýlıamen bolǵan nekesi de dál osylaı aıaqtalady.
1920 jyly Kafka talantty jýrnalıs, óz shyǵarmalaryn alǵash cheh tiline aýdarýshymen tanysady. Kafkanyń kózi tirisinde shyǵarmashylyǵyn baǵalaǵan azshylyqtyń ishinde osy áıel de bar bolatyn. Kafka da Mılenanyń ádebıettegi qabiletin baǵalaı bildi. Ol Mılenaǵa sheksiz ǵashyq boldy. Biraq Mılena myqty bankır kúıeýimen ajyrasýǵa asyqpady.
Óte tapqyr, jalyndy da, qajyrly Mılena ómirden qorǵanshaqtap qalǵan Kafkanyń jandúnıesin silkip oıatty. Aldyn-ala belgilengen kezdesý týraly Kafka: «Mılena, ótinem senen, men kútpegen istermen meni qorqytpashy» dep hat jazdy. Ol sheksiz senimge ıe boldy. Ómirde tuıyq Kafkanyń ózi onymen ashyq sóılese bastady. «Men rýhanı aýrýmyn. Myna ókpe aýrýy rýhanı aýrýdan qutylýdyń joly ǵana»,- dep hat jazdy ol Mılenaǵa ókpe aýrýy belgi bere bastaǵan 1917 jyldyń bir kúninde.
Kafkanyń Pragadan múlde ketip, Venada turyp jatqan Mılenanyń qasyna oralýǵa jigeri jetpedi. Sol bir tabıǵat aıasynda birge seıildegen tórt kún Kafkanyń ómirindegi eń baqytty shaqtardyń biri bolyp qaldy. Ol: «Men bir ormandaǵy las keńistikte jatqan ańmyn. Kenet sonda jatyp, barlyq ǵajaıyptan da ǵajaıyp seni kórdim... Bárin umyttym... Ózimdi de umyttym... Men ózimdi baqytty sezindim, ańsaǵan úıimdi aqyry tapqandaı boldym», - deıdi birde egilip.
Kafka hatynda onyń kúıeýinen ajyrasýyn talap etti. Biraq Mılena bul isti uzaqqa sozyp, júrip aldy. Mılenany Kafkanyń mineziniń keıbir erekshelikteri ustap turǵan bolýy múmkin. Ol Kafkanyń «Aınýyn» aýdardy. «Men adamdardy úreılendiremin, ózimdi olardan kóbirek úreılendiremin», - dep jazǵan avtordyń moıyndaýlary týraly da oılana aldy. Ony bolashaq týraly Kafkanyń hattarynda jazylǵan dúnıeler toqtatqan bolýy múmkin. Ol Mılenaǵa bylaı jazǵan edi: «Meniń oıymsha, biz birge ómir súrgenniń ornyna tynysh qana jatyp, birge óletin sıaqtymyz».
Kafkaǵa Mılenanyń kúıeýi ony qupıa túrde óz bıliginiń astynda ustap otyrǵandaı sezildi. Ol bul ýaqytta óz ómiriniń qıyndyqtaryn ózek etip, ony basqasha dolbarlap «Qorǵan» romanyn jazyp shyqty. Romanda qaıdan, ne úshin kelgeni belgisiz K... atty jer ólsheýshi aýylǵa kelip jumysqa turady. Aýyldyń qasyndaǵy qorǵanǵa kirmek bolyp umtylys jasaıdy. Romanda Klamm atty bıleýshi sol aýyldy aqylǵa sıymsyz bıliginiń qarmaǵynda ustap otyrady. Áýeli jer ólsheýshi sóz baılasqan Frıda da Klammnyń aıtqanyn eki etpeıdi. Endi ǵana baqytty bola bastaǵanda Klamm Frıdaǵa óz degenin istetedi. Frıda shartsyz baǵynady. Frıda K-ǵa opasyzdyq istep, Qorǵanǵa qaıtyp ketedi. Buǵan bola K... narazylyq bildirmeıdi de, Klammnyń ústemdigine baǵynady. Shyǵarmada qorǵandy mekendeýshi bireýdi Qyranǵa, al Klammdy qórtyshqanǵa teńeıdi.
Kafka bir hatynda Mılanǵa bylaı dep jazady: «Seniń onymen bolǵan ómirińde men bilgili bir qýanyshty sátte ǵana kilem ústinde erkin júgire alatyn tyshqan sekildimin». Kafkanyń shyǵarmashylyǵyn zertteýshiler Frıdany Mılenanyń, Klammdy onyń kúıeýiniń kóshirmesi dep qaraıdy.
1921 jyly Kafka kúndelikteri men «Qorǵan», «Amerıka» romandarynyń qoljazbasyn Mılenaǵa beredi. Mılenanyń qatysýymen 1926 jyly «Qorǵan», 1927 jyly «Amerıka» romandary avtor qaıtys bolǵannan keıin jaryq kóredi. Bul shyǵarmalarynyń jaryq kórýi oǵan úlken dańq ákeldi. Onyń ırasıonaldy, ómirden desi qaıtqan, qorqynyshty, úmitsiz keıipkerleri – birinshi dúnıejúzlik soǵystan keıingi adamnyń toryqqan, qoryqqan kóńil kúıdi dál ashyp kórsetti. Biraq álemdegi toryǵýshylardyń birde-biri adamnyń beısharalyǵyn Kafkanyń «Qubylý» povestindeı kórsetip bere alǵan joq. «Talassyz, beınelik turǵyda «Qubylý» senimniń joǵalýy, sol sáttegi adamnyń etıkalyq prınsıpteriniń máni kórinis tapqan», - dep jazady Kamú.
«Bir kúni tańreteń masasyz tústen oıanǵan Gregor óziniń qońyzǵa aınalyp ketkenin baıqady», - dep bastaıdy jazýshy. Kótermeshi saýdager, jasqanshaq kishkentaı adam ol múlde óziniń baqytsyzdyǵyna qarsy narazylyqty bildirmeıdi. Shyǵarmadan Greordyń qubylýy - ózin zattanǵan adam retinde seziný dep baǵamdaý qıyn emes. Gregordyń qubylýy aınalasyndaǵylardy tańdandyrmaıdy. Áýeli olar bunyń sebebin izdep, bas qatyrmaıdy da. Olardyń qamqorsýy qońyzǵa aınalǵan Gregordy jat kózderden jasyrýy sekildi. Aqyry «Qońyz» jabyq bólmede ashtyqtan óledi. Otbasyndaǵylardyń aýyr júkten qutylǵandaı bolyp, buny taǵdyrdyń eskertýi dep qabyldaıdy.
Ómirdiń ózi úkim degen osy taqyryp «Sot oryndaýshy» novelasynda da jalǵasyn tabady. Novelada jas ofıser saıahatshyǵa ózi qyzmet etetin jazý mashınasyn qalaı paıdalanýdy kórsetedi jáne ony ádildik úshin paıdalanyp jatqan dúnıe retinde kórsetýge tyrysady. Qylmyskerdi qorǵaýǵa múmkindik bar ma degen suraqqa ofıser: «Eger úkim shyǵarylǵan bolsa, «kinási shúbásiz» degen ádildikti ustanamyz. Dál osy sóz Kafkanyń «Ákesine hatynda» aıtylǵan óininiń álemdik túısinýindegi «sheksiz kinálilik sezimimen» sáıkes kelip, Kafkanyń jazmyshyna qarata aıtylyp turǵandaı.
Mundaı sezinýmen uzaq ómir súrý múmkin emes. Kafka qyryq bir jasynda ókpe aýrýynan kóz jumady. Onyń eń súıikti fılosofy «Úmitsizdik - ómirlik dert» degen naqyldy aıtqan Kerkegor bolǵan eken. Kafka óziniń úmitsizdigine adal bolyp ótti jáne ony shyǵarmalarynda ashyp kórsete bildi. Sózimizdi Mılenanyń Kafka týraly oıymen aıaqtaǵymyz keledi: «Biz ómirge daǵdylanǵan sekildimiz. Biz ózimizdi jalǵandyqtan, kórsoqyrlyqtan, ómirge qushtarlyqtan qutqaratyn dúnıe tapqandyqtan ómirge daǵdylanǵan sekildi bolyp kórinemiz. Biraq Kafka eshnárseden ózin qutqaratyn jol izdemedi. Ómirde qanaǵattana almaǵany sekildi, ótirik te aıta almaıdy. Ol ózin yńǵaıly sezinetin qorǵan joq. Ol kıimi bar adamadar arasyndaǵy jalańash adam sekildi».
«Solaqaılar» ádebı klýby
