Frants Kafka 1883 jyldyń 3 shildesinde Praga qalasyndaǵy saýdager otbasynda ómirge kelgen. Kafkanyń shyqqan tegi evrei ultynan bolǵanymen, sol kezdegi qoǵamdyq, áleýmettik jaǵdailarǵa bailanysty nemis tilinde tárbielengen jáne shyǵarmalaryn nemis tilinde jazǵan.
Kafkanyń ákesi óz tabandylyǵynyń arqasynda kedeilikten qutylyp, ortańqol saýdager dárejesine kóterilgen, degenine jetpei qoimaityn, qaradúrsindeý, qatal adam bolǵan eken. Ákesiniń osy qatal minezi bala Kafkanyń psihologiiasyna jaman áserin qaldyrady. Keiin Kafka «Ákeme hat» degen shyǵarmasynda: «Seniń kesirińnen men ózime degen senimimdi joǵalttym. Tek ózimdi ómir boiy kinálap, jazǵyrýmen ótetin shyǵarmyn», - dep jazady. Al Kafkanyń anasy bolsa jýas, aqkóńil, oshaq basyndaǵy áiel bolǵan. Kafkanyń ata-anasynyń aldyndaǵy dármensizdigi, qatal ákeniń bergen rýhani soqqysy ony ózine-ózi senimsiz, kúmánqor, túńilgish bolýǵa májbúrlegen. Ol úshin jaryq dúnie óle-ólgenshe mánsiz, maǵynasyz sezilip, bar ómiri ańyrýmen ótken. Ol sońǵy demi úzilgenshe óz ortasyna degen jekkórýshiligin basa almai ketken.
[caption id="attachment_21739" align="alignright" width="201"]
1901 jyly orta mektepti bitirgen jas Kafka Praga ýniversitetiniń nemis ádebieti fakýltetine túsedi. Biraq Kafkanyń ádebietke beiiminiń baryna qaramastan ákesi ony zań fakýltetine túsip, oqýǵa májbúr etedi. Kafka osy oqýdy aiaqtaǵan soń saqtandyrý kompaniiasynda qarapaiym kishi qyzmetker bolyp, jazataiym oqiǵalardan jaraqat alǵandardy saqtandyrý jáne olady zertteý isimen ainalysady.
Ár kún saiyn qaitalana beretin qyzmet boryshy, qaiǵy jutyp, aldyna keletin adamdardy qabyldaý onsyzda túńilýge beiim Kafkanyń jan dúniesin odan ary azapqa sala túsedi. Osy kezde onyń janyn kemirgen azaptan qashyp, panalaityn orny, árine, óner edi. Kafka bylai dep jazady: «Olardyń barlyǵy ádebietti unata bermeidi. Men jek kóremin... Maǵan olarǵa qonaqqa barý qyzyq emes. Týystarymnyń qorqynshy men qýanyshy da maǵan sheksiz kóńilsizdik syilaidy. Olarmen áńgimelesý men oilaǵan dúnielerdiń túp mánin, maǵynasyn oirandaidy».
Kafkanyń ádebietpen ainalysýy otbasynda eshkimnen qoldaý tappaǵandaqtan oǵan ádebietpen jasyryn ainalysýǵa týra keldi. «Men úshin bul qorqynyshty qos ómir. Onda, bálkim, tek bir ǵana shyǵý joly bolsa, ol- naqurystyq», - dep jazdy ol kúndeligine. Ákesi jumystan qaityp kelgende Kafkany qaidaǵy joq mańyzy joq ispen ainalysasyń dep óz dúkenine jumysqa salatyn. Osyndai kezderdiń birinde ol ózin óltirmek bolyp, jaqyn dosy Maks Brodǵa hat jazady.
Maks Brod óziniń «Kafkanyń ómiri» degen shyǵarmasynda: «Sońǵy kezde maǵan Kafkany óziniń «súiikti ata-anasynan» uialmastan qorǵaýǵa týra keldi. Eger ata-anasy Kafkany jaqsy kórse, oǵan aqasha berip, tar keńsedegi jumysynan bosatyp, Rivererden úi jalǵa alyp, Qudaidyń Kafka arqyly osy álemge jibergen shyǵarmalaryn jazýyna jaǵdai jasaýy kerek edi ǵoi...» dep aqtarylady. Brodtyń Kafka hanymǵa jazǵan hatynyń áserimen Frants dúkenshilik jumystan bosaidy. Biraq, baiaǵy azapty qyzmetin amalsyz jalǵastyra beredi.
«Kafka ákesiniń qysymynan óziniń qysqa ǵana ǵumyrynda qutyla almai ketti. Tipti ol ólim tabaldyryǵynda jatqanda da oǵan áke-sheshesinen kelgen aqshalar, azyq-túlikterdiń ózi áreń jetken derbestigin búldiretin sekildi sezingen», – deidi dosy Brod.
Kafka negizgi shyǵarmalarynyń jariialanǵanyn kórmei ketti. Munyń sebebi onyń ózine ózi senimsizdigi, ózine joǵary talap qoiýy, sol kezdegi ádebi ortamen aralaspai saiaq júrýi deýge bolady. Ol tirshiliginde belgisiz jazýshy bolyp ótti.
Kafkanyń taǵdyrynyń aýyrtpalyǵy ony ataqqa nemquraily qaraityn adamǵa ainaldyrdy. Shyǵarmashylyq ol úshin «Qudaiǵa siynýdyń basqa bir joly» boldy ( Kafka óz kúndeliginde solai jazǵan).
Kafkanyń jaryq kórmegen qoljazbalaryn saqtap qalǵan - ony súigen áiel. Jalpy, Mahabbat taqyryby Kafkanyń jeke ómirin túsinýge septigin tigizedi.
Kafka ómirinde Felitsiia Baýermen eki ret jáne Iýliia Vohryshekpen nekelesken. Ol súie bilgen, súiikti de bola bilgen. Biraq ár retki neke qiiatyn kezde ol qashyp kete bergen. Nege qashyp kete berdi? Onyń sebebi kúndeliginde jazylǵan. Felitsiiamen neke toiynyń qarsańynda ol kúndeligine «meniń úilenýimniń jáne úilenbeýimniń sebepteri» dep jazady. Aqyry ol úilenbeý týraly sheshim qabyldaidy. «Maǵan jii jalǵyz qalýǵa týra keledi. Sebebi, meniń osyǵan deiin jasaǵan dúnieleriminiń nátijesi – jalǵyzdyqta... Úilený meniń jazýyma kedergi etpei me?» Felitsiia Kafkanyń úilenýden bas tartqanyn sezip, kóz jasyn kól qylyp, oǵan hat jazady. Hatty oqyǵan Kafka kúndeligine: «Men ony shamamnyń barynsha súiemin, biraq mahabbat meni úreilendiredi. Kelesi kún ol kúndeligine taǵyda bylai dep jazady: «Budan shyǵýdyń joly terezeden sekirý ǵana siiaqty». Osy oqiǵadan keiin olardyń bailanysy úziledi. Iýliiamen bolǵan nekesi de dál osylai aiaqtalady.
1920 jyly Kafka talantty jýrnalist, óz shyǵarmalaryn alǵash cheh tiline aýdarýshymen tanysady. Kafkanyń kózi tirisinde shyǵarmashylyǵyn baǵalaǵan azshylyqtyń ishinde osy áiel de bar bolatyn. Kafka da Milenanyń ádebiettegi qabiletin baǵalai bildi. Ol Milenaǵa sheksiz ǵashyq boldy. Biraq Milena myqty bankir kúieýimen ajyrasýǵa asyqpady.
Óte tapqyr, jalyndy da, qajyrly Milena ómirden qorǵanshaqtap qalǵan Kafkanyń jandúniesin silkip oiatty. Aldyn-ala belgilengen kezdesý týraly Kafka: «Milena, ótinem senen, men kútpegen istermen meni qorqytpashy» dep hat jazdy. Ol sheksiz senimge ie boldy. Ómirde tuiyq Kafkanyń ózi onymen ashyq sóilese bastady. «Men rýhani aýrýmyn. Myna ókpe aýrýy rýhani aýrýdan qutylýdyń joly ǵana»,- dep hat jazdy ol Milenaǵa ókpe aýrýy belgi bere bastaǵan 1917 jyldyń bir kúninde.
Kafkanyń Pragadan múlde ketip, Venada turyp jatqan Milenanyń qasyna oralýǵa jigeri jetpedi. Sol bir tabiǵat aiasynda birge seiildegen tórt kún Kafkanyń ómirindegi eń baqytty shaqtardyń biri bolyp qaldy. Ol: «Men bir ormandaǵy las keńistikte jatqan ańmyn. Kenet sonda jatyp, barlyq ǵajaiyptan da ǵajaiyp seni kórdim... Bárin umyttym... Ózimdi de umyttym... Men ózimdi baqytty sezindim, ańsaǵan úiimdi aqyry tapqandai boldym», - deidi birde egilip.
Kafka hatynda onyń kúieýinen ajyrasýyn talap etti. Biraq Milena bul isti uzaqqa sozyp, júrip aldy. Milenany Kafkanyń mineziniń keibir erekshelikteri ustap turǵan bolýy múmkin. Ol Kafkanyń «Ainýyn» aýdardy. «Men adamdardy úreilendiremin, ózimdi olardan kóbirek úreilendiremin», - dep jazǵan avtordyń moiyndaýlary týraly da oilana aldy. Ony bolashaq týraly Kafkanyń hattarynda jazylǵan dúnieler toqtatqan bolýy múmkin. Ol Milenaǵa bylai jazǵan edi: «Meniń oiymsha, biz birge ómir súrgenniń ornyna tynysh qana jatyp, birge óletin siiaqtymyz».
Kafkaǵa Milenanyń kúieýi ony qupiia túrde óz biliginiń astynda ustap otyrǵandai sezildi. Ol bul ýaqytta óz ómiriniń qiyndyqtaryn ózek etip, ony basqasha dolbarlap «Qorǵan» romanyn jazyp shyqty. Romanda qaidan, ne úshin kelgeni belgisiz K... atty jer ólsheýshi aýylǵa kelip jumysqa turady. Aýyldyń qasyndaǵy qorǵanǵa kirmek bolyp umtylys jasaidy. Romanda Klamm atty bileýshi sol aýyldy aqylǵa siymsyz biliginiń qarmaǵynda ustap otyrady. Áýeli jer ólsheýshi sóz bailasqan Frida da Klammnyń aitqanyn eki etpeidi. Endi ǵana baqytty bola bastaǵanda Klamm Fridaǵa óz degenin istetedi. Frida shartsyz baǵynady. Frida K-ǵa opasyzdyq istep, Qorǵanǵa qaityp ketedi. Buǵan bola K... narazylyq bildirmeidi de, Klammnyń ústemdigine baǵynady. Shyǵarmada qorǵandy mekendeýshi bireýdi Qyranǵa, al Klammdy qórtyshqanǵa teńeidi.
Kafka bir hatynda Milanǵa bylai dep jazady: «Seniń onymen bolǵan ómirińde men bilgili bir qýanyshty sátte ǵana kilem ústinde erkin júgire alatyn tyshqan sekildimin». Kafkanyń shyǵarmashylyǵyn zertteýshiler Fridany Milenanyń, Klammdy onyń kúieýiniń kóshirmesi dep qaraidy.
1921 jyly Kafka kúndelikteri men «Qorǵan», «Amerika» romandarynyń qoljazbasyn Milenaǵa beredi. Milenanyń qatysýymen 1926 jyly «Qorǵan», 1927 jyly «Amerika» romandary avtor qaitys bolǵannan keiin jaryq kóredi. Bul shyǵarmalarynyń jaryq kórýi oǵan úlken dańq ákeldi. Onyń irratsionaldy, ómirden desi qaitqan, qorqynyshty, úmitsiz keiipkerleri – birinshi dúniejúzlik soǵystan keiingi adamnyń toryqqan, qoryqqan kóńil kúidi dál ashyp kórsetti. Biraq álemdegi toryǵýshylardyń birde-biri adamnyń beisharalyǵyn Kafkanyń «Qubylý» povestindei kórsetip bere alǵan joq. «Talassyz, beinelik turǵyda «Qubylý» senimniń joǵalýy, sol sáttegi adamnyń etikalyq printsipteriniń máni kórinis tapqan», - dep jazady Kamiý.
«Bir kúni tańreteń masasyz tústen oianǵan Gregor óziniń qońyzǵa ainalyp ketkenin baiqady», - dep bastaidy jazýshy. Kótermeshi saýdager, jasqanshaq kishkentai adam ol múlde óziniń baqytsyzdyǵyna qarsy narazylyqty bildirmeidi. Shyǵarmadan Greordyń qubylýy - ózin zattanǵan adam retinde seziný dep baǵamdaý qiyn emes. Gregordyń qubylýy ainalasyndaǵylardy tańdandyrmaidy. Áýeli olar bunyń sebebin izdep, bas qatyrmaidy da. Olardyń qamqorsýy qońyzǵa ainalǵan Gregordy jat kózderden jasyrýy sekildi. Aqyry «Qońyz» jabyq bólmede ashtyqtan óledi. Otbasyndaǵylardyń aýyr júkten qutylǵandai bolyp, buny taǵdyrdyń eskertýi dep qabyldaidy.
Ómirdiń ózi úkim degen osy taqyryp «Sot oryndaýshy» novellasynda da jalǵasyn tabady. Novellada jas ofitser saiahatshyǵa ózi qyzmet etetin jazý mashinasyn qalai paidalanýdy kórsetedi jáne ony ádildik úshin paidalanyp jatqan dúnie retinde kórsetýge tyrysady. Qylmyskerdi qorǵaýǵa múmkindik bar ma degen suraqqa ofitser: «Eger úkim shyǵarylǵan bolsa, «kinási shúbásiz» degen ádildikti ustanamyz. Dál osy sóz Kafkanyń «Ákesine hatynda» aitylǵan óininiń álemdik túisinýindegi «sheksiz kinálilik sezimimen» sáikes kelip, Kafkanyń jazmyshyna qarata aitylyp turǵandai.
Mundai sezinýmen uzaq ómir súrý múmkin emes. Kafka qyryq bir jasynda ókpe aýrýynan kóz jumady. Onyń eń súiikti filosofy «Úmitsizdik - ómirlik dert» degen naqyldy aitqan Kerkegor bolǵan eken. Kafka óziniń úmitsizdigine adal bolyp ótti jáne ony shyǵarmalarynda ashyp kórsete bildi. Sózimizdi Milenanyń Kafka týraly oiymen aiaqtaǵymyz keledi: «Biz ómirge daǵdylanǵan sekildimiz. Biz ózimizdi jalǵandyqtan, kórsoqyrlyqtan, ómirge qushtarlyqtan qutqaratyn dúnie tapqandyqtan ómirge daǵdylanǵan sekildi bolyp kórinemiz. Biraq Kafka eshnárseden ózin qutqaratyn jol izdemedi. Ómirde qanaǵattana almaǵany sekildi, ótirik te aita almaidy. Ol ózin yńǵaily sezinetin qorǵan joq. Ol kiimi bar adamadar arasyndaǵy jalańash adam sekildi».
«Solaqailar» ádebi klýby
