Buryn qazaqta «Alash degende attandamaǵandy, atań da bolsyn uryp jyq» degen túsinik bar edi. Bul jerdegi Alash sózi – memlekettik mazmunǵa par kıeli uǵym. Bul – bir ulttyń bir uǵymǵa ǵana uıysyp ǵumyr keshkendigin kórsetetin ǵajaıyp sóz. Qazir osy irgeli túsinikti setinetý men jentekteýge úlken jantalastar júrip jatyr. Bizdiń Abaı men Shákárim, Máshhúr men Aqjan (Mashanı) jaıly aıta berýimizdiń sebebi, biz ulttyń uly qundylyqtaryn osy tulǵalardyń kózqarasynyń negizinde ǵana sıntezdep úırenýge tıispiz. Dálirek aıtar bolsaq, arǵysy ál-Farabı men bergisi Álıhanǵa deıin sozylyp jatqan alyptar kerýeni bizdiń rýhanı ındıkatorymyz bolýy kerek. Áıtpeı bolmaıdy. Tulǵalar súzgisinen ótpegen tanym – ult úshin eń qaýipti tanym. Bul shaǵyn ǵana dúnıemiz osy nıetpen jazylyp otyr. Biz Abaı men Shákárim ıdeıasyn alǵa sala otyryp, búgingi buzylǵan túsinikterimizge az-kem barlaý jasadyq. Jetpegen jeri men ketken qateligi bolsa ǵafý etersiz, qurmetti oqyrman qaýym.
[caption id="attachment_19823" align="alignright" width="240"]
Álıhan Bókeıhan[/caption]
«Mazlum» máselesi
(maqalaǵa kirispe)
Qazaqta «Halyq – Jaratýshynyń bir esimi» degen sóz bar. Rasynda, Jabbar ıeniń 99 esiminiń biri osy esimmen (Ál Halıq dep) atalatyny málim. Bul sózdiń tanymdyq máni qandaı? Tarıhtan tábárikke jetken osy bir uǵymnyń salmaǵyn Abaı hakim búı dep saralaǵan eken.
Mazlumǵa janyń ashyp ishiń kúısin,
Hareket qyl, paıdasy kópke tısin.
Kóptiń qamyn áýelden Táńiri oılaǵan,
Men súıgendi súıdi dep ıeń súısin.
Bul jerdegi «mazlum» sózi zulymdyq pen jábirge ushyraǵan jan ıesi týrasynda. Óleńnen túsingenimiz: qıanatqa ushyraǵan adamǵa barynsha ara túsip, bolysyp baq. Sebebi, aýrýdyń kóńili men ashtyń tileginde Qudaıdyń haqysy bar.
Óleńniń ekinshi jolyna qaraı oıysar bolsaq, munda kópshilik qamy jaıynda aıtylady: árbir áreketińniń paıdasyn kópshilik kórer bolsyn, halqyńnyń jaǵynda bol deıdi hakim. Rasynda, adam jan dúnıesi osyny tolyqqandy túsingende ǵana juparlana túspek. Alla men adam arasyndaǵy qatynasty qulyp pen kilt tárizdi desek, endeshe onyń birinsiz biriniń máni bolmaq emes. Adamzat úshin Allanyń qulpy (syry) adamdyqqa jetkende ǵana ashylady. Kisilik kemeriniń eń bıigi kisige jaqsylyq jasaý desek, Allany taný degenimiz adamzatqa qyzmet etý dep paıymdasaq ta bolady. Ardaqty Shákárimniń «Adamdyq boryshyń – halqyńa eńbek qyl» ıdeıasynan da osy bir oı ushyǵynyń móldireıtini sol. Óleńniń úshinshi ám sońǵy joldary ortaǵa salynǵan osy bir máseleni odan ármen ústeı túsip, mynadaı bátýaǵa bekıdi: «Jamıǵat qamy –jaratqan qamy. Adamdy súıgendi Allanyń ózi súıedi» deıdi. BİZ BUL OIDAN QUDAIǴA QULSHYLYQ ETÝDİŃ EŃ TÓRESİ HALQYŃA QYZMET ETÝ EKENDİGİN, JARATQANNYŃ HOSHY MEN SÚIİSPENSHİLİGİNE BÓLENÝDİŃ BASTY JOLY QARASHA KÓŃİLİMEN ǴANA BOLATYNYN BAǴAMDAIMYZ.
Endeshe, bir shýmaq óleńnen súzilip shyqqan gaýhardaı oıdyń túıini: halqyna shet bolǵannyń qudaıdyń da meıiriminen quralaqan qalatyny anyq bolǵany ǵoı...
Han men qarasha
Jasyratyny joq, joǵarydaǵy óleńdi taldaýdaǵy bar maqsatymyz mynaý. Burnaǵy qazaq ómirinde bul tujyrym buzylmas dástúr men buljymas qaǵıda bolatyn. «Halyqty qudaıdyń bir esimi» dep biletin qazaq úshin, han qarashanyń qyzmetkeri ǵana-tuǵyn. Qaıtalap aıtamyz, tek qyzmetkeri edi.
Eski jazbalarymyzben etnografıamyzǵa nazar salsańyz, bul oıymyzdyń aıdaı anyq ekendigine taǵy bir kóz jetkizgen bolar edińiz. Han halyqtyń yqpalynda bolǵandyǵyn, hanǵa qarasty on óleńniń toǵyzy oǵan syn maqsatynda aıtylyp jatsa, muny basqalaı qalaı dep tujyrymdaýǵa bolady. Osy oraıda myna bir máseleni de aıryqsha aıtqymyz keledi. Bul bizdiń din men dildiń ózara aıyrmashylyǵyn paryqtaı almaýymyz der edik. Jasyratyny joq, qazaq topyraǵyna ıslam dinimen birge arab tanymy qosa sińdi. Máselen, arab pen evreı jurtynyń ómirbaqı birimen-biri jaýlasyp kele jatqandyǵy bárimizge málim. Qaı el bolmasyn qarsylas dushpanyn tek jaǵymsyz beınede ǵana somdaıtyny anyq. Keıin ol jappaı tarıhı, ıa bolmasa ádebı tanymǵa aınalyp el esinde bekip qalady. Endeshe anaý aıdalada jatqan evreıdi qazaqtyń jaý kórip, oǵan óshpendilikpen qaraýynyń nendeı sebebi bar.
Jasyratyny joq, qazaq topyraǵyna ıslam dinimen birge arab tanymy qosa sińdi. Máselen, arab pen evreı jurtynyń ómirbaqı birimen-biri jaýlasyp kele jatqandyǵy bárimizge málim. Qaı el bolmasyn qarsylas dushpanyn tek jaǵymsyz beınede ǵana somdaıtyny anyq. Keıin ol jappaı tarıhı, ıa bolmasa ádebı tanymǵa aınalyp el esinde bekip qalady. Endeshe anaý aıdalada jatqan evreıdi qazaqtyń jaý kórip, oǵan óshpendilikpen qaraýynyń nendeı sebebi bar
(Muny bazbireýler Qurannan kelgen buıryq der. Allanyń maqsaty – ult pen ulysty qarsy qoıý bolsa, «Adamzattyń bárin súı» ıdeıasy qaıdan shyǵady sonda?). Sebep, sanamyzǵa arab salt-sanasynyń dinmen qosa sińisip ketýinde ǵana. Arabtyń din qaryndas túrik jurtyna da alabóten qaraýynyń astarynda keshegi Osman ımperıasynan qalǵan «salqyndyq» jatyr. Sol sekildi qazaqtyń han men qarasha arasyndaǵy derbes qatynasynyń buzylýyna osy bir elden juqqan salt-sananyń tıgizgen áseri mol (Muny Alla jetkirse, aldaǵy ýaqyttarda keńinen tolǵap jazatyn bolǵandyqtan osy jerden tizgin tartamyz).
Biz ánsheıinde bir máseleler shetinde «Babalar joly – basty muratymyz» dep urandata jónelemiz. Sóıtemiz de, bárin kerisinshe jasaımyz. Zaıyrly qoǵam zańdylyqtaryn batystan izdegen «danyshpandarymyzǵa» myna bir jaıǵa qaıyra qaraýdy qatań usynamyz. Turan topyraǵynda saltanat qurǵan demokratıanyń jarqyn úlgileri bolyp sanalatyn «dat», «hantalapaı», «hantalaq», «qazy» (...Ashýlansań Abylaı, kóterip qazǵa salarmyn. Buqar) sekildi kóptegen uǵymdarymyzdyń tanymdyq tabıǵatyna tereńirek boılasa deımiz (Muny ózgelermen salystyra otyryp, jiti zerdeleýdi zańgerlerimiz ben tarıhshylarymyzdyń, sondaı-aq saıasattanýshylarymyzdyń aryna amanat etemiz).
Sonymen joǵarydaǵy uǵymǵa qaıyra oralyp, onyń qalaısha transformasıaǵa túskendigi jaıynda qysqalaı sóz túıindeı keteıik. Dala dástúriniń túsinigine múlde jat, adamnan (durysy patshadan) aqıqat jasap, oǵan bas shulǵytý tásiliniń ornyǵýyna orys otarshyldyǵynyń qosqan úlesi mol. Tájirıbe kórsetkendeı, tól túsinikti talqan etýdiń eń bir tóte joly – senim máselesi ekendigi sózsiz. Al onyń qaınar bastaýynyń dinnen tamyr tartatyny taǵy da belgili.
II Ekaterına patshaıym tusynda, mıladıdiń 1785 jylynyń qarashasynda qabyldaǵan jarlyq qujatta: «...qyrǵyzdardyń (qazaqtardyń) arasyna Qazan tatarlarynan iriktep, bizge shyn berilgen, senimdi moldalardy joldaý qajet. Olar qazaqtardy patshaǵa berilgen rýhta tárbıe júrgizsin. Bul moldalardyń shyǵynyn úkimet moınyna alyp, úzdik mindet atqarǵandarǵa syı-sıapat berilip tursyn» dep jazylǵan eken. Osylaısha «ýkaznyı molda» mandatyn ıemdenip, din atyn jamylǵan osy jandardyń negizgi maqsaty otarshyldyq ıdeıasyn odan ári júrgizý edi. Joǵarydaǵy jarlyqta kórsetilgendeı, patshaǵa qatysty jaǵympazdaný men jaramsaqtanýdyń neshe alýan tásilderin oılap taýyp, kún uzaq aq patshaǵa alǵys aıtý men salaýat jaýdyrý bulardyń eń negizgi jumysy-tuǵyn. Sol sekildi qasıetti Quran men hadıstiń keı uǵymdaryn basqalaı burmalap, qazaq sosıýmynyń sanasyna basshydan seskený men qorqýdy ornyqtyrǵan da osy «shirkinder» edi. Sodan beri qarıa tarıh dóńgelegi úsh ǵasyrǵa aýnasa da osy «salqynnyń» saldary, kúni búginge deıin meshit munaralarynan áýelegen sharıǵat ýaǵyzdarynan jıi-jıi baıqalyp qalady. El ekonomıkasy men álemdik saıasatty «patshanyń amandyǵymen» túsindirýge tyrysqan eski metodıkanyń qaı ǵasyrdyń qańsyǵy ekendigin saý adam sanasy birden saralaı alady.
XXI ǵasyrda progresıvti oılaýdy tolyǵymen tejep, halyqty «mundaı ótirikterdiń» jórgeginde terbeý degenimiz shynymen, uıat tegi. Aıtpaqshy, bıylǵy jer saýdasy naýqanynda molda-qaralardyń qasıetti dindi kóringen jerge kólegeılegen áreketteri buǵan taǵy bir kózimizdi jetkizdi. Adam záýzátiniń arǵy tegi topyraq desek, jer máselesi jan men qan, ult pen urpaq máselesi ǵoı. Tiride tútinińdi túteter, ólseń deneńdi damyldatar tiregińdi satý degeniń, rasymen-aq aqylǵa tompaq nárse. Muny aıryqsha aıtyp otyrǵan sebebimiz, osy bir jaıt han men qarasha arasynyń tym alystap ketkendigin, joǵarydaǵy tanym túsinigimizdi qanshalyqty taban asty qylǵanymyzdy túsindirip bergen úlken bir oqıǵa boldy.
[caption id="attachment_19824" align="alignleft" width="327"]
Abaı portreti[/caption]
«Eskendir» sındromy
(nemese nápsi ishindegi hal)
Bizdiń túsinigimizde shákirt ataýly ustaz ustanymyn ári qaraı jalǵastyrýshy murager sekildi. Keıde osy qaǵıdanyń buzylyp, basqalaı baǵdar tartyp ketetini taǵy da bar. Abaı ózine pir tutqan Fzýlı, Shámsı, Sáıhalı, Naýaı, Saǵdı, Fırdaýsı, Hoja Hafız ispetti alyptar shoǵyrynyń kózqarasynan bólek, jekeleı jol tańdaǵan aıryqsha tulǵa. Buǵan myna bir derekti keltirsek te bolady. Tóbedegi aty atalǵan ustazdarynyń deni Eskendir Zulqarnaıyndy jerine jetkize maqtap, aspandatyp áketse, Abaı kerisinshe jazǵan. Abaıdyń aldyńǵy aqyndardan basty aıyrmashylyǵy, poemany tarıhı derektilikke emes, tanymdyq qabattarǵa quryp, adam bolmysynyń mánin izdeıdi. Mine, biz qaýzamaq máseleniń tórkini de osy.
Tóbedegi aty atalǵan ustazdarynyń deni Eskendir Zulqarnaıyndy jerine jetkize maqtap, aspandatyp áketse, Abaı kerisinshe jazǵan. Abaıdyń aldyńǵy aqyndardan basty aıyrmashylyǵy, poemany tarıhı derektilikke emes, tanymdyq qabattarǵa quryp, adam bolmysynyń mánin izdeıdi.
Ańdaǵan adamǵa Abaı jazǵan Eskendirdiń «soǵysy» jumyr jer ústindegi maıdan emes, adam bolmysynyń ishindegi nápsimen kúres. Qaıyra aıtaıyq, buǵan syrtqy ortanyń tıtteı de qatysy joq.
Muny hakimniń óz pálsapasymen paıymdar bolsaq, «mahabbat pen ǵadaýattyń» bitispes maıdany ǵana.
Osy jurt Eskendirdi bile me eken?
Makedonıa shahary oǵan meken.
Fılıp patsha balasy er kóńildi,
Maqtan súıgish, qyzǵanshaq adam eken.
Óleńniń alǵashqy joldary bıleýshiniń avtobıografıasynan aqpar berse, sońǵy joly onyń «maqtansúıgishtigi» men «qyzǵanshaqtyǵyna» qatysty. Mine, gáptiń bári osynda jatyr. Osy eki fenomen (maqtan men qyzǵanysh) oqıǵanyń eń negizgi qozǵaýshy kúshi desek te bolady. Abaıǵa salsaq, adam taqyletiniń týmysynda bar «bul ekeýdiń» kisige tıgizer kesepaty men jemirligi jeti basty aıdahardan da kúshti. Al, ol jekeleı kisiniń ǵana emes, dúıim jandy bılegen patshanyń boıynan tabylsa she? Árıne, oılaýdyń ózi qorqynyshty. Desek te munyń kópke keltire qoıardaı sonshalyqty zıany joq. Nege deısiz ǵoı? Kóp kóngish, ol sondyǵymen de tobyr. Onyń bir nársege beıimdelgishtigi sondaı, kim bılesin sonyń is-áreketine qaraı ıkemdele beredi.
Hakimniń
«...Sol kúnde hoshametshi aıtady eken:
Hannyń hany, patshanyń patshasy dep» otyrǵany da sol. Bul tendensıa jumyr jer betindegi ısi tobyrdyń tabıǵatyna tán nárse desek, qatelese qoımaspyz. Áıgili japon jazýshysy R. Akýtagava óziniń bir áńgimesinde patshanyń par ógiz jekken kúımesiniń bir sharýany qaǵyp ketetini jaıynda jazady. Sonda álgi beıbaqtyń «osy bir asa baqytty sátti» taǵdyryna jazǵan Táńirine jylap alǵys aıtatyny bar. Mine, tobyrlyq tanym degenimiz – osy. Búginde siz benen biz Abaı men Akýtagavanyń bul mysalynan qanshalyqty aıyrmashylyq kórip otyrmyz. Aýmaǵan óz halimiz ǵoı...
Qazaq dúnıetanymyndaǵy «ábilhaıat» nemese «myqan aǵashy» ispetti uǵymdardyń negizgi máni máńgilik ómirge qatysty. Qurandaǵy Qyzyr men Musa ǵalıhsálámniń óli balyq tiriletin sý jaǵasynda jolyǵýy da osyny meńzeıdi. Osy bir jyrdan jyrǵa, ańyzdan ańyzǵa aýysyp júre beretin kóshpeli motıv Eskendir poemasynda da ushyrasady.
«...Kepken balyq keltirtti sonda turyp,
Sol sýǵa balyqty aldy bir jýdyryp.
Isi, dámi ózgeshe bolyp ketti,
Tań qaldy munyń bárin sýǵa joryp...».
Dástúli túsinikke salyp paıymdar bolsaq, bul jerdegi «balyq» uǵymy máńgiliktiń máni týraly. Sonda adamnyń máńgilikke ómir súrýge quzireti bar ma ózi? Shákárimge salsaq: «Nápsisin jeńgen adam máńgilik, oǵan eshbir ólim joq» deıdi. Halqymyzdyń endi bir uǵymynda máńgilik pálsapasy baqıǵa tıesili. Qazaqtyń baqı uǵymynyń aldyna máńgi sózin qosaqtap «máńgibaqı» dep sóz saptaýy da osyny meńzeıdi. Qysqasy, tumsa túsiniktiń shúńet uǵymdarynyń astarynda «ómirdiń mánin» izdeý suraǵynyń jasyrylyp turǵandyǵy aıan.
«...Sol ásker sýdy órlep talaı júrdi,
Sýdyń basy bir quzar shatqa kirdi.
Shattyń aýyzyn bekitken altyn qorǵan,
Qaqpasyn bekitýli kózi kórdi...»
Qazynaly altyn qorǵandy Allanyń hıkmeti desek, bul jerdegi «qaqpa» kádimgi fızıkalyq qaqpa emes, tanymdyq másele ǵoı. Pendeniń kókirek kózin shelmen kómkergen kádimgi qara qaqpa. «Júrektiń kózine» qoıylǵan osy bir qaqpa aýzyndaǵy qulyptyń ataýy «maqtan» men «qyzǵanysh» ekendigi daýsyz.
«...Qaqpanyń ar jaǵynan bireý keldi,
Kúzetshisi sol eken dybys berdi.
Qaqpany saǵan ashar ruhsat joq
Bul – qudaıǵa bastaıtyn qaqpa dedi...».
Danyshpan jasyrǵan jumbaqtyń qupıasy eptep setineıin dedi. Poemanyń barlyq shýmaǵyn taldap otyrý bizdiń negizgi mindetimiz emes.
Bir nárseni anyq deımiz. Ol Allaǵa aparar joldyń adam keýdesindegi qaqpanyń ashylýymen tikeleı baılanysta ekendigi ǵana.
[caption id="attachment_19825" align="alignright" width="215"]
Shákárim qajy[/caption]
«Ot emes qoı dozaq ta»
Qazaq din qaıratkerleriniń rýhanı ustazy bolǵan, ǵulama ǵalym Imam Ǵazalı óziniń «Ihıa» atty eńbeginde: «Biz úmbetimizdiń deńgeıine (aqyl dárejesine) qaraı sóıleýge buıyryldyq» degen Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s) bir hadısin keltiredi. Bul oıǵa túsindirme jasamas buryn myna bir janama mysalǵa da nazar aýdara ketelik. Keshegi qyzyl qyrǵynnyń qurbany bolǵan alashtyń jas arystany Smaǵul Sádýaqasov: «Bizdiń qazaq teorıalyq tujyrymdardy túsinbeıdi. Oǵan kóz aldynda kórip turǵan qoıy, kıizi, arbasy týraly aıtsań ǵana uǵady», – deıdi. Biz budan jas Smaǵuldyń halqyna qanshalyqty jaqyn bolǵandyǵyn, kez kelgen jańa ıdeıany ulttyń bolmysy men tanym túsinigine saı tásildermen uǵyndyrmaqqa talaptanǵanyn kóremiz. Joǵarydaǵy paıǵambar sózi de dál osy maqsatta aıtylyp tur. Úmbeti nebir nárseni túsindirý úshin olardyń tanymyna tán ólshemderge ótkendigin, jaratýshy tarapynan solaı buıyrylǵandyǵyn da ańǵarýymyzǵa bolady. Bul jerde nábıdiń ǵumyr keshken ýaqytynyń bizden attaı 1400 jyl buryn ekendigin de este ustaǵanymyz abzal. Sondyqtan qasıetti Quran Kárimde aıtylatyn «jumaq», «tozaq» uǵymdary men paıǵambar hadısterinde keletin «dájjál, «mádi», «ısa», «ıajúj», «majúj» sekildi kúrdeli ıdeıalar sol kezgi adamdardyń qabyldaýyna laıyq mysaldary men túsindirilgeni anyq. Endeshe osy jaǵdaılardy esh eskermesten, Quran aıattary men Paıǵambar hadısterin týra maǵynasynda qabyldaýǵa bola ma eken?! Álbette, bolmaıdy deımiz. Mine, osyndaı múgedek tanym «moldalyqqa» qarsy bolǵan oıshyldyń biri – Shákárim Qudaıberdiuly.
«...Moldeke-aý, olaı emes qoı,
Qyz qushyp jemis, jemes qoı.
Mysalmen aıtqan keńes qoı,
Tápsirleýge mıyń tar...».
«Beıiste bar sulý jar» dep atalatyn osy óleńinde Shákárim peıishtegi hor qyzy týraly túsinikke qarsy shyǵady. Ne nárseni bolsyn aqylyna salyp saralaıtyn danyshpannyń muny qabyldaı almaýynyń mynadaı da sebepteri bar ma degen oıdamyz. Birinshiden, adamnyń «qyz qushý» úshin denesi, durysy nápsisi bolýy shart. Al nápsisi bolǵan jerde kúná men qıanattyń bolmaı qoımaıtyny taǵy da anyq (Buǵan mysal retinde Adam ata men Haýa ananyń jumaqtan qýylý hıkaıasyn esińizge túsirseńiz bolady). Júgirgen ań men ushqan qusty torǵa túsirgen «tamaq» ekendigin eskerer bolsaq, perishteniń kúnádan pák bolýynyń sebebi nápsiden shet bolǵandyǵynda ǵoı.
Ekinshiden, bizdiń bar maqsatymyz altyn shatyrly bıik úılerde turyp, hor qyzyn qushpaq, «jumaq» úshin ǵana jaratqanǵa jalbarynǵan bolsaq, munymyz endi taza «saýdagerlik» qoı (Munyń pánılik tirshiliktegi tán qalaýynan nendeı aıyrmashylyǵy bar). Nápsiniń toryna shyrmalǵan mundaı materıaldyq sanamen jaratqanǵa jaqyndaý degenimiz esh múmkin emes. Mine, Shákárim ıdeıasynyń shyndyǵy osy.
«...Ot emes qoı dozaq ta,
Dúnıe isi joq o jaqta.
Baramyz ǵoı qonaqqa,
Sonda anyqtap baıqalar...».
Biz taqyrypqa shyǵaryp otyrǵan osy óleńniń alǵashqy jolynda úlken másele tur. Jalpaq tilge jatqyzyp aıtar bolsaq, «Dozaq degenimiz ot emes» deıdi Shákárim. Sonda álgi moldalardyń «Oıbaı, erteń tozaqta adamdy lapyldatyp jandyrady eken» degen lepesi qaıda qaldy?
Shákárim qoldanyp otyrǵan bul jerdegi «ot» máselesi «moral» uǵymy. Moraldyq qınalysty til sýrettep berýge dármensiz bolǵandyqtan, muny adam elestete alatyndaı mysaldarmen beınelep berip otyr. Aıtalyq, adam aýyrǵanda aýrýdyń qıyndyǵyn tilmen jetkizý esh múmkin emes.Muny beınelep «denesi ottaı janyp tur eken, ıa bolmasa muzdaı bolyp qatyp qalypty» degen metafora tásilderi arqyly ǵana túsindirýge bolady. Munyń bári «mysalmen aıtqan keńes qoı», átteń, osyny túsinýge «mıyń tar» deıdi qajy.
Endeshe, moraldyq azap degenimiz – AR men UJDANNYŃ soty eken.
Medısına ǵylymynyń atasy, áıgili ǵalym Ibn Sına óziniń «Rýh» atty eńbeginde osy oıymyzdy qýattap: «Aqyrette adamnyń denesi bolmaıdy, janattyń rahaty men tozaqtyń azabyn dene emes, jan tartady» deıdi.
Paıǵambar hadısterinde keletin keı uǵymdardyń astarly máni bar ekendigin, ol beıneli mysal tilinde berilgen ıdeıa ekendigin joǵaryda aıtqan bolatynbyz. Máselen, «dájjál» uǵymyn ǵalamtor desek, «kúnniń batystan shyǵýy», ǵylymnyń Eýropaǵa (batysqa) aýysýy bolýy bek múmkin. Muny aıtyp otyrǵan sebebimiz ábjat ǵylymynyń bilgiri, ǵulama ǵalym Aqjan Mashanı: «Paıǵambarymyz (s.ǵ.s) bir hadısinde aıtqan eken: «Bilimdi meıli, ol Qytaıda bolsyn meńgerińder. Sebebi, bilimdi bolý ár musylman úshin mindetti». Paıǵambar (s.ǵ.s.) osy sózine oı júgirtip taldap kórelik. Bul jerdegi «Qytaı» (SIN) degendi óz máninde qabyldaýǵa bola ma? Bul sóz tuspaldaý bolsa kerek. Endi ábjat kestesin paıdalanyp, sandyq mánin anyqtaıyq. S-90, I-10, N-50 jıyny bolady 150 nemese 100+50. Endi osy eki sannyń áriptik balamasyn alamyz. 100-Q (qaf) N-50 (nýn). Arab tilinde QN, oqylýy «qannýn» (kannon) – zań, mólsher degen sóz. Demek, «qytaıdan úıren» dep otyrǵan uǵymdy qaf pen nýn – Táńirdiń zańyn úırenip, Allanyń jolymen júrý dep túsinýimiz kerek», – deıdi. Mine, bizdiń ne nárseni bolsyn týra túsinip, kelte paıym jasaýymyzdyń máni ınterpretasıanyń, Shákárimshe aıtsaq, tápsirdiń joqtyǵynan eken. Sonyń kesirinen ıslam álemi búginderi mádenıet pen órkenıet oshaǵy retinde tolyq toqyrap, tek din retinde ǵana óz fýnksıasyn atqaryp otyr.
Jaman tápsir jaıylyp jer júzine,
Din dese, tura qashty er azamat.
Bar obaly olardyń tápsirshide,
Adasyp nurly aıatqa jaǵypty tat.
Ýaqyt tozańyna kómilgen osy túsinigimizdi jeldetip, kóńil kózimizdi bitegen bul «tattan» bizderdi kim tazartar eken? Álde, «aspandaǵy juldyzdyń aǵýyn Allanyń shaıtandy qýalaǵan tasy» degen tasyr túsinikpen otyra bereıik pe?
Túzemdik elıta
I
Otarlaýshy el óziniń strategıalyq maqsatyn júzege asyrý úshin eń aldymen jergilikti (ıaǵnı otarlanýshy) eldegi kadr saıasatyn tolyqqandy sheship alýy kerek. XIX ǵasyrda qazaq topyraǵynda taǵan tiktegen oqý oryndary osy maqsatta boı kótergen bolatyn.
«Internatta oqyp júr
Talaı qazaq balasy –
Jańa óspirim, kókórim,
Beıne qoldyń salasy.
Balam zakon bildi dep
Qýanar ata-anasy.
Oıynda joq olardyń
Sharıǵatqa shalasy,
...Ia tilmash, ıa advokat
Bolsam degen bárinde oı,
Kóńilinde joq sanasy...».
Abaıdyń osy óleńindegi úreıi men alańy negizsiz emes edi. Qazaq balasyn ult qaınarynan qara úzdirip, orys tanymynda tárbıeleý – ınternattyń eń basty maqsaty-tuǵyn. Osylardyń ishinen qazaqqa kelgende qatybas, eshteńeden taısalmaıtyn aıarlaryn arnaıy suryptap alyp, qoldaryna bılik berip, el isine jumyldyryp otyrýdy da otarshyldar umyt qaldyrǵan joq. Osy top tarıhta «túzemdik elıta» dep atalady. Muny belgili tarıhshy S.Máshimbaev ta óz eńbeginde atap ótken bolatyn. Al qazaq arasynda bular asa aýsar ám qatygez qylyǵymen kóbirek kózge túskendiginen bolsa kerek, el esinde «teris oqyǵandar» degen atqa ıe boldy. Áriden taǵan tartqan osy bir ıdeıadan qazaq halqy bir kisideı kóreshek kórdi. Manaǵy Abaı alańdaǵan «Kóńilinde joq sanasy» kemistigi kóp nársege kóz jetkizip turǵan eken. Rasynda, aqynnyń aıtqany aıdaı keldi. Sholaq belsendilerdiń bul áreketinen ısi qazaq balasy azap shegip, alash dalasy aq sóńke súıekke boıalyp qaldy.
II
Birde bir top ustazdar qaýymy shaı iship, jaılanyp otyrmyz. Áńgime aýany tórt jylda bir aýysatyn basshylyqqa qaraı aýysty. Endigi basshymyzdyń kim jáne onyń qandaı bolmaǵy biraz talqyǵa tústi. Mende tynysh otyra almaı, «ana bir aǵamyzdyń ǵalymdyǵynan bólek elshiligi men meıirbandyǵy qandaı, oryntaqqa osy adam laıyq» dedim. «Joq» dedi qaptalda otyrǵan áriptesim julyp alǵandaı, «ol tym qazaqy, bolmaıdy» dedi. «Ras» dedi kelesi áriptesim de álginiń sózin qoshtap, «bul adamyńyz «tym jumsaq», jaramaıdy» dedi. «Sonda qandaı bolý kerek» dedim men de qarymta suraqqa kóship. «Anaý kisiniń bolǵandyǵy durys» dedi úshinshi áriptesim. «Óziniń orysshasy qandaı, patshamen de qarym-qatynasy jaman emes, tym pysyq adam» dedi aǵynan jarylyp. Osynyń sózin jón kórgendeı bárimiz de bas ızesip orynymyzdan turdyq.
Men osy áńgimeden keıin bul qazaqtyń kisini baǵalaý ólshemderiniń baıaǵyda-aq basqa arnaǵa túsip ketkendigin túsindim. Túsindim de tutas bir ulttyń ilkidegi «túzemdik elıta» ınersıasymen ómir súrip jatqandyǵyn, qazirgi qazaq bıliginiń pálsapasy da dál osy formýla tásilimen basqarylyp otyrǵandyǵyn sezindim.
P.S. Qazir qazaqıada kezek kúttirmesten qolǵa alynýǵa tıis sharýa, memleket bıligin jappaı shyrmaýyqsha jaılaǵan Ultanquldardy Alpamystarmen (ult zıalysymen) aýystyrý saıasaty der edik. Muny beıne bir rýhanı reforma dep atasaq ta bolady. Nege deısiz ǵoı?
Sebebi, tulǵa kórmegen eldiń tanymy tómendegideı shekke deıin quldyrap, kópsózdilik pen kózboıaýshylyq oryn alady. Ondaı elde ulttyq ıdeıa da, uly murat ta bolmaıdy. Tek bir adamnyń kóńil kúıine qurylǵan «quldyq qyzmet» qana bolady.
«Adamdy qudaı jaratady, qoǵam ósiredi» degen bir támsil bar.
Biz buǵan ıdeologıa – ÁKE bolsa, aqparat –SHESHE, al adam sanasy osy ekeýiniń tól perzenti degen oı qosqan bolar edik. Endeshe, áńgime tórkini qazaq qoǵamymen onyń «ata-anasynyń» aqýaly jaıynda bolyp otyr ǵoı.
Biz kimbiz, qandaı qoǵam qurdyq, sanamyzdyń salaýaty qandaı?
Mine, biz bul saýaldarǵa qaǵazdaǵy Qazaqstan týraly ǵajaıyp ertegilermen emes, qara jer ústindegi óz ómirimizdiń shyndyǵy men jaýap qatsaq jón bolar edi...
Yqylas Ojaıuly,
aqyn, jýrnalıs, Eýrazıa ulttyq ýnıversıtetiniń oqytýshysy.
