Bıyl Shyǵys Qazaqstanda arheologıa salasynda ǵylymı-zertteý jumystaryn damytýdyń Aımaqtyq josparynyń aıasynda Berel jazyǵyndaǵy qorǵandarda qazba jumystary júrgizildi. Munda ǵalymdar b.z.d IV ǵasyrǵa jatatyn adam súıegi men qurbandyqqa shalynǵan jeti jylqynyn qańqalary bar №2 qorǵandy qazǵan bolatyn. Tabylǵan barlyq jylqylar skıftik janýarlar tásilimien, onyń ishinde ejelgi kóshpendiler mádenıetinde sırek kezdesetin qoraz beınesinde bezendirilgen. Sonymen qatar qorǵannan qysh qumyralar shyǵyp otyr.
Aımaq basshysy Danıal Ahmetovtiń tapsyrmasymen qundy jádigerlerdi kelýshilerdiń kórýine múmkindik jasaý úshin qorǵannyń ústinen bir jarym aıdyń ishinde shyny sarkofag turǵyzyldy. Qatty shynydan jasalǵan sarkofagtiń aýmaǵy 90 sharshy metr, al bıiktigi jádigerler jatqan jerden bastap 8,5 metrdi quraıdy.
– Ashyq aspan astyndaǵy murajaıdy ashý – oblys úshin mańyzdy mádenı qubylys. Bul sharanyń El Táýelsizdiginiń 25 jyldyǵymen tuspa-tus kelýi óte mańyzdy. Biz bul aıtýly mereıtoıǵa zor ulttyq qundylyqtarymyzdy ala keldik. Arheolog Zeınolla Samashevqa úlken alǵys bildiremin, - dedi SHQO ákiminiń orynbasary Jaqsylyq Omar nysannyń tusaýkeser saltanatynda.
Sonymen qatar biregeı keshenmen sheteldik ǵalymdar da tanysty. Shaqyrylǵan meımandardyń biri, Reseıdiń Sankt-Peterbýrg qalasynyń mádenıet ınstıtýtynyń profesory Nıkolaı Bokovenko osyndaı zertteýler Týva men Hakasıada júrgizilip jatqanyn aıtyp ótti. Biraq ǵalymdar az ýaqyt aralyǵynda mundaı murajaıdy ashý múmkin emes dep sanaıtynyn sózge tıek etti.
Aıta ketsek, erteń Shyǵys Qazaqstanda oblysta júrgizilip jatqan arheologıalyq zertteý jumystarynyń nátıjesine arnalǵan «Altaı – túrki áleminiń altyn besigi» atty halyqaralyq ǵylymı-tájirıbelik konferensıa ótedi.
Konferensıa jumysyna Fransıa, Koreıa, Reseı jáne Monǵolıa memleketteriniń dıplomattyq korpýstarynyń ókilderi, Qazaqstan, Túrkıa, Reseı, Ulybrıtanıa, Vengrıa, Germanıa, Polsha, Qytaı memleketteriniń úzdik arheologtary men túrkitanýshylary qatysady.