Biyl Shyǵys Qazaqstanda arheologiia salasynda ǵylymi-zertteý jumystaryn damytýdyń Aimaqtyq josparynyń aiasynda Berel jazyǵyndaǵy qorǵandarda qazba jumystary júrgizildi. Munda ǵalymdar b.z.d IV ǵasyrǵa jatatyn adam súiegi men qurbandyqqa shalynǵan jeti jylqynyn qańqalary bar №2 qorǵandy qazǵan bolatyn. Tabylǵan barlyq jylqylar skiftik janýarlar tásilimien, onyń ishinde ejelgi kóshpendiler mádenietinde sirek kezdesetin qoraz beinesinde bezendirilgen. Sonymen qatar qorǵannan qysh qumyralar shyǵyp otyr.
Aimaq basshysy Danial Ahmetovtiń tapsyrmasymen qundy jádigerlerdi kelýshilerdiń kórýine múmkindik jasaý úshin qorǵannyń ústinen bir jarym aidyń ishinde shyny sarkofag turǵyzyldy. Qatty shynydan jasalǵan sarkofagtiń aýmaǵy 90 sharshy metr, al biiktigi jádigerler jatqan jerden bastap 8,5 metrdi quraidy.
Sonymen qatar biregei keshenmen sheteldik ǵalymdar da tanysty. Shaqyrylǵan meimandardyń biri, Reseidiń Sankt-Peterbýrg qalasynyń mádeniet institýtynyń professory Nikolai Bokovenko osyndai zertteýler Týva men Hakasiiada júrgizilip jatqanyn aityp ótti. Biraq ǵalymdar az ýaqyt aralyǵynda mundai murajaidy ashý múmkin emes dep sanaitynyn sózge tiek etti.
Aita ketsek, erteń Shyǵys Qazaqstanda oblysta júrgizilip jatqan arheologiialyq zertteý jumystarynyń nátijesine arnalǵan «Altai – túrki áleminiń altyn besigi» atty halyqaralyq ǵylymi-tájiribelik konferentsiia ótedi.
Konferentsiia jumysyna Frantsiia, Koreia, Resei jáne Monǵoliia memleketteriniń diplomattyq korpýstarynyń ókilderi, Qazaqstan, Túrkiia, Resei, Ulybritaniia, Vengriia, Germaniia, Polsha, Qytai memleketteriniń úzdik arheologtary men túrkitanýshylary qatysady.
