Mine, sodan beri bir jylǵa jýyq ýaqyt ótti, Asqar Mamin basqarǵan jańa Úkimet bul údeden shyǵa aldy ma? Áne-mine, iaǵni erteń - 24 qańtarda Prezidenttiń qatysýymen Úkimettiń keńeitilgen otyrysy ótedi. Onda, árine esep suralady. Elbasy aitqandai, Baqytjan Ábdiruly basqarǵan úkimettiń qolynan kelmegen mindetterdi Asqar Uzaqpaiuly tizgindegen ministrler kabineti qanshalyqty atqara aldy? Bul suraqqa jaýap tabý úshin kelesi taldaýlarǵa tereńirek úńilelik.
- Sapaly ekonomikalyq ósim jáne shikizattyq sektordyń úlesi
Statistika komitetiniń sońǵy málimetterine súiensek, dálirek aitsaq, 2019 jyldyń toǵyz aiynda Qazaqstan ekonomikasy 4,3 protsentke ósti, bul 2018 jyldyń sáikes kezeńimen salystyrǵanda 0,2 protsent pýntke joǵary. Onyń ústine, taý-ken óndirisi ónerkásibiniń úlesi (munai óndirisiniń tómendeýi jáne qara metaldar óndirisiniń tómendeýi aiasynda) bar-joǵy 0,49 protsent pýnkti qurady, bul 2016 jyldyń aiaǵyndaǵy kórsetkishtiń eń tómen máni. Bul arada munai óndirisi kóleminiń tómendeýi, negizginen, ken oryndarynyń kúrdeli jóndeý jumystaryna bailanysty turyp qalýynan oryn alǵanyn basa aita ketelik. Al qara metaldar óndirisiniń azaiýy 2018 jyldyń qarashasynda «Arselor Mittaldaǵy» apat saldarynan bolǵanyn atap ótken jón.
Soǵan qaramastan, qyzmet kórsetý óndirisiniń ekonomika ósimine qosqan úlesi 2019 jyldyń 9 aiynda 2,3 protsent pýnkti qurady jáne bul óz kezeginde 2015 jyldyń I-toqsanynan bergi rekordtyq kórsetkish bolyp tabylady. Bul arada mundai kúrt ósimge qozǵaý salǵan kúsh, negizginen, saýda-sattyq, kólik, bailanys jáne aqparat salalary bolyp tabylady.
Bir sózben aitqanda, ótken jyly Qazaqstannyń ishki jalpy óniminiń ósimi shikizattyq baǵyttan qyzmet kórsetý salasyna belgili bir deńgeide oiysyp, ekonomikalyq ósimniń sapalyq qyryn nyǵaitqanyn kórsetti.
- Halyqtyń naqty aqshalai tabysy
2019 jyldyń 11 aiynda halyqtyń naqty aqshalai tabysy 5,8% ósti, bul - ótken jyldyń basqa ailaryndaǵy nátijelerin esepke almaǵandaǵysy. Al bul 2012 jyldan bergi kórsetkishterdiń eń joǵary ósimi bolyp tabylady. Sonymen birge halyqtyń naqty aqshalai tabysynyń ósimi eń tómengi jalaqynyń eki ese ósýimen, memlekettiń áleýmettik qamsyzdandyrýǵa jumsalatyn shyǵyndarynyń artýymen, sondai-aq ekonomikanyń barlyq salalarynda naqty jalaqynyń ósýimen qamtamasyz etildi.
Máselen, ótken jyldyń 9 aiynda respýblikamyzda naqty jalaqy 8,8% -ǵa ósti (2012 jyldan bastap eń joǵary), bul rette eń mańyzdy ósim aýyl sharýashylyǵy (13,1%), qarjylyq jáne saqtandyrý qyzmeti (25,9), kásibi, ǵylymi jáne tehnikalyq qyzmet (9,9%), memlekettik basqarý jáne qorǵanys (9,7%), bilim berý (13,9%) jáne densaýlyq saqtaý (12,7%) salalarynda baiqaldy. Ónerkásip salasynda naqty jalaqy – 5,3%, saýda-sattyqta – 5,6% jáne qurylys salasynda 4,2% ósti.
Bul arada naqty jalaqynyń aitarlyqtai ósýi naryqtyq emes jolmen emes, iaǵni jalaqy qoryn qoldan ósirý amalyna negizdelmegenin basa aita ketken jón. Ekonomikadaǵy óndiris salasy rentabeldiligin 28% -ǵa (2019 jyldyń I-toqsanynda) deiin ulǵaiýyn alsaq, buǵan ekonomikalyq negizdeme bolǵanyn kórýge bolady, bul aldyńǵy jylǵy 17% kórsetkishpen salystyrǵanda aitarlyqtai ósim (2018 jyldyń tórtinshi toqsanyndaǵy).
Óz kezeginde naqty aqshalai kirister men jalaqynyń ósýi úi sharýashylyǵyndaǵy tutynys kólemin 6% (turaqty baǵalarmen) jáne bólshek taýar ainalymyn 5,8% (naqty kólem indeksi) artýyna alyp keldi. Osy tsifrdan da eldiń naqty jalaqy ósiminiń artqanyn baiqaýǵa bolady.
- Memlekettik baǵdarlamalar
2019 jyldyń aiaǵynda Qazaqstan ekonomikasy úshin mańyzdy baǵdarlamalardyń biri - 2015 jyly qolǵa alynǵan, ekinshi besjyldyqtaǵy – ÚIIDMB óz máresine jetti. Ókinishke qarai, osy baǵdarlamanyń qorytyndysy boiynsha ondaǵy 4 maqsatty indikatordyń tek ekeýine ǵana qol jetkizilgeni belgili boldy.
Sonymen birge, óńdeý ónerkásibinde 2015-2019 jyldarǵa arnalǵan taýarlar eksportynyń quny josparda 19% ósirý kerek delinse, ol ósim 8,2% kórsetti, al eńbek ónimdiligi josparǵa sáikes, 22% artýy tiis bolsa, bul baǵytta igerilgen kórsetkish ne-bári 4,2% ósimdi quraidy.
Bul baǵdarlamanyń nátijelesi osylaisha birese oń, birese teris sipatqa ie boldy. Bul, bir jaǵynan zańdy da sekildi, óitkeni bul baǵdarlamany qazirgi Úkimet Saǵyntaevtyń ministrler kabinetinen estafa taiaǵy qusap, jartylai qabyldap aldy emes pe? Osy jaǵynan alǵanda, ÚIIDMB-2 qorytynydysy Asqar Mamin Úkimetiniń jumysynyń tiimdiligin tolyqtai sipattai almaidy. Kerisinshe, ol Baqytjan Ábdiruly men onyń ministrleri qabyldaǵan sheshimder men áreketterge bailanysty bolsa kerek.
Alaida, úshinshi besjyldyqqa, iaǵni 2020-2025 jyldarǵa arnalǵan ÚIIDMB-ny qazirgi ministrler kabineti qabyldap aldy, onyń maqsattary, quraldary men tásilderi aldyndaǵy indýstriialyq baǵdarlamalardan aitarlyqtai ózgeshe. Bul da bir ózinshe sanada úmit uialatady eken. Mine, osy baǵdarlamany júzege asyrý nátijeleri qazirgi Ministrler kabinetiniń burynǵy Úkimetpen salystyrǵanda qanshalyqty tiimdi jumys istegenin kórsete alady. Al ol úshin buǵan kem degende 2-3 jyl Úkimet úzdiksiz talmai jumys isteýi kerek.
- Ekonomikadaǵy ózge trendter
Shyndyǵyn aitqanda, jasyratyn nesi bar, ótken jyly Qazaqstan ekonomikasynda azyq-túlik infliatsiiasynyń jedeldeýi, eksporttyń taza ósimi kórsetkishiniń rekordtyq deńgeide tómendeýi, valiýta baǵamynyń turaqsyzdyǵy, biýdjet tapshylyǵynyń ulǵaiýy, tutynýshylyq nesie berý naryǵyndaǵy nesielik «infliatsiia» siiaqty birqatar aitarlyqtai jaǵymsyz tendentsiialar baiqalǵanyn atai ketken jón.
Alaida, osy jaǵymsyz qubylystardyń kópshiligi Úkimetke emes, Ulttyq Banktiń qyzmetine qatysty (valiýta baǵamy saiasaty, tutynýshylyq nesie kópirshigi, infliatsiialyq qysym) nemese ekonomikadaǵy kútpegen protsesterge bailanysty (áleýmettik shyǵyndardyń ósýine bailanysty biýdjet tapshylyǵynyń artýy, munai ken oryndaryndaǵy jóndeý jumystaryna jáne metallýrgiia zaýytyndaǵy apattarǵa bailanysty taýarlar eksportynyń qysqarýy) týyndaǵanyn aita ketý kerek.
Osylaisha, joǵaryda keltirilgen dáiekterdiń barlyǵy qazirgi Úkimettiń ekonomikalyq saiasatynyń sátsizdiginen góri, kerisinshe belgili bir jaǵdaida oń túsy barshylyq ekenin kórsete alady. Oǵan qosa, jańa Úkimettiń burynǵysynan góri jaqsy nemese nashar bolǵany týraly qorytyndy shyǵarý úshin, árine uzaǵyraq ýaqyt kerek. Al Mamin Úkimetiniń jumys istegenine tek bir jyl ǵana boldy.
