Mine, sodan beri bir jylǵa jýyq ýaqyt ótti, Asqar Mamın basqarǵan jańa Úkimet bul údeden shyǵa aldy ma? Áne-mine, ıaǵnı erteń - 24 qańtarda Prezıdenttiń qatysýymen Úkimettiń keńeıtilgen otyrysy ótedi. Onda, árıne esep suralady. Elbasy aıtqandaı, Baqytjan Ábdiruly basqarǵan úkimettiń qolynan kelmegen mindetterdi Asqar Uzaqpaıuly tizgindegen mınıstrler kabıneti qanshalyqty atqara aldy? Bul suraqqa jaýap tabý úshin kelesi taldaýlarǵa tereńirek úńilelik.
- Sapaly ekonomıkalyq ósim jáne shıkizattyq sektordyń úlesi
Statısıka komıtetiniń sońǵy málimetterine súıensek, dálirek aıtsaq, 2019 jyldyń toǵyz aıynda Qazaqstan ekonomıkasy 4,3 prosentke ósti, bul 2018 jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 0,2 prosent pýntke joǵary. Onyń ústine, taý-ken óndirisi ónerkásibiniń úlesi (munaı óndirisiniń tómendeýi jáne qara metaldar óndirisiniń tómendeýi aıasynda) bar-joǵy 0,49 prosent pýnkti qurady, bul 2016 jyldyń aıaǵyndaǵy kórsetkishtiń eń tómen máni. Bul arada munaı óndirisi kóleminiń tómendeýi, negizginen, ken oryndarynyń kúrdeli jóndeý jumystaryna baılanysty turyp qalýynan oryn alǵanyn basa aıta ketelik. Al qara metaldar óndirisiniń azaıýy 2018 jyldyń qarashasynda «Arselor Mıttaldaǵy» apat saldarynan bolǵanyn atap ótken jón.
Soǵan qaramastan, qyzmet kórsetý óndirisiniń ekonomıka ósimine qosqan úlesi 2019 jyldyń 9 aıynda 2,3 prosent pýnkti qurady jáne bul óz kezeginde 2015 jyldyń İ-toqsanynan bergi rekordtyq kórsetkish bolyp tabylady. Bul arada mundaı kúrt ósimge qozǵaý salǵan kúsh, negizginen, saýda-sattyq, kólik, baılanys jáne aqparat salalary bolyp tabylady.
Bir sózben aıtqanda, ótken jyly Qazaqstannyń ishki jalpy óniminiń ósimi shıkizattyq baǵyttan qyzmet kórsetý salasyna belgili bir deńgeıde oıysyp, ekonomıkalyq ósimniń sapalyq qyryn nyǵaıtqanyn kórsetti.
- Halyqtyń naqty aqshalaı tabysy
2019 jyldyń 11 aıynda halyqtyń naqty aqshalaı tabysy 5,8% ósti, bul - ótken jyldyń basqa aılaryndaǵy nátıjelerin esepke almaǵandaǵysy. Al bul 2012 jyldan bergi kórsetkishterdiń eń joǵary ósimi bolyp tabylady. Sonymen birge halyqtyń naqty aqshalaı tabysynyń ósimi eń tómengi jalaqynyń eki ese ósýimen, memlekettiń áleýmettik qamsyzdandyrýǵa jumsalatyn shyǵyndarynyń artýymen, sondaı-aq ekonomıkanyń barlyq salalarynda naqty jalaqynyń ósýimen qamtamasyz etildi.
Máselen, ótken jyldyń 9 aıynda respýblıkamyzda naqty jalaqy 8,8% -ǵa ósti (2012 jyldan bastap eń joǵary), bul rette eń mańyzdy ósim aýyl sharýashylyǵy (13,1%), qarjylyq jáne saqtandyrý qyzmeti (25,9), kásibı, ǵylymı jáne tehnıkalyq qyzmet (9,9%), memlekettik basqarý jáne qorǵanys (9,7%), bilim berý (13,9%) jáne densaýlyq saqtaý (12,7%) salalarynda baıqaldy. Ónerkásip salasynda naqty jalaqy – 5,3%, saýda-sattyqta – 5,6% jáne qurylys salasynda 4,2% ósti.
Bul arada naqty jalaqynyń aıtarlyqtaı ósýi naryqtyq emes jolmen emes, ıaǵnı jalaqy qoryn qoldan ósirý amalyna negizdelmegenin basa aıta ketken jón. Ekonomıkadaǵy óndiris salasy rentabeldiligin 28% -ǵa (2019 jyldyń İ-toqsanynda) deıin ulǵaıýyn alsaq, buǵan ekonomıkalyq negizdeme bolǵanyn kórýge bolady, bul aldyńǵy jylǵy 17% kórsetkishpen salystyrǵanda aıtarlyqtaı ósim (2018 jyldyń tórtinshi toqsanyndaǵy).
Óz kezeginde naqty aqshalaı kirister men jalaqynyń ósýi úı sharýashylyǵyndaǵy tutynys kólemin 6% (turaqty baǵalarmen) jáne bólshek taýar aınalymyn 5,8% (naqty kólem ındeksi) artýyna alyp keldi. Osy sıfrdan da eldiń naqty jalaqy ósiminiń artqanyn baıqaýǵa bolady.
- Memlekettik baǵdarlamalar
2019 jyldyń aıaǵynda Qazaqstan ekonomıkasy úshin mańyzdy baǵdarlamalardyń biri - 2015 jyly qolǵa alynǵan, ekinshi besjyldyqtaǵy – ÚIIDMB óz máresine jetti. Ókinishke qaraı, osy baǵdarlamanyń qorytyndysy boıynsha ondaǵy 4 maqsatty ındıkatordyń tek ekeýine ǵana qol jetkizilgeni belgili boldy.
Atap aıtqanda, óńdeýshi ónerkásiptiń negizgi kapıtalyna salynǵan ınvestısıalardyń jalpy maqsatty kólemi 4,50 trln teńge delinse, bul arada 4,89 trln teńgege qol jetkizildi, sol sekildi óńdeý ónerkásibindegi energıa syıymdylyǵy 2014 jylǵy deńgeımen salystyrǵanda 7,0% tómendetý kerek desek, ol kórsetkish 2018 jyly 11,5% tómendep, artyǵymen oryndaldy.
Sonymen birge, óńdeý ónerkásibinde 2015-2019 jyldarǵa arnalǵan taýarlar eksportynyń quny josparda 19% ósirý kerek delinse, ol ósim 8,2% kórsetti, al eńbek ónimdiligi josparǵa sáıkes, 22% artýy tıis bolsa, bul baǵytta ıgerilgen kórsetkish ne-bári 4,2% ósimdi quraıdy.
Bul baǵdarlamanyń nátıjelesi osylaısha birese oń, birese teris sıpatqa ıe boldy. Bul, bir jaǵynan zańdy da sekildi, óıtkeni bul baǵdarlamany qazirgi Úkimet Saǵyntaevtyń mınıstrler kabınetinen estafa taıaǵy qusap, jartylaı qabyldap aldy emes pe? Osy jaǵynan alǵanda, ÚIIDMB-2 qorytynydysy Asqar Mamın Úkimetiniń jumysynyń tıimdiligin tolyqtaı sıpattaı almaıdy. Kerisinshe, ol Baqytjan Ábdiruly men onyń mınıstrleri qabyldaǵan sheshimder men áreketterge baılanysty bolsa kerek.
Alaıda, úshinshi besjyldyqqa, ıaǵnı 2020-2025 jyldarǵa arnalǵan ÚIIDMB-ny qazirgi mınıstrler kabıneti qabyldap aldy, onyń maqsattary, quraldary men tásilderi aldyndaǵy ındýstrıalyq baǵdarlamalardan aıtarlyqtaı ózgeshe. Bul da bir ózinshe sanada úmit uıalatady eken. Mine, osy baǵdarlamany júzege asyrý nátıjeleri qazirgi Mınıstrler kabınetiniń burynǵy Úkimetpen salystyrǵanda qanshalyqty tıimdi jumys istegenin kórsete alady. Al ol úshin buǵan kem degende 2-3 jyl Úkimet úzdiksiz talmaı jumys isteýi kerek.
- Ekonomıkadaǵy ózge trendter
Shyndyǵyn aıtqanda, jasyratyn nesi bar, ótken jyly Qazaqstan ekonomıkasynda azyq-túlik ınflásıasynyń jedeldeýi, eksporttyń taza ósimi kórsetkishiniń rekordtyq deńgeıde tómendeýi, valúta baǵamynyń turaqsyzdyǵy, búdjet tapshylyǵynyń ulǵaıýy, tutynýshylyq nesıe berý naryǵyndaǵy nesıelik «ınflásıa» sıaqty birqatar aıtarlyqtaı jaǵymsyz tendensıalar baıqalǵanyn ataı ketken jón.
Alaıda, osy jaǵymsyz qubylystardyń kópshiligi Úkimetke emes, Ulttyq Banktiń qyzmetine qatysty (valúta baǵamy saıasaty, tutynýshylyq nesıe kópirshigi, ınflásıalyq qysym) nemese ekonomıkadaǵy kútpegen prosesterge baılanysty (áleýmettik shyǵyndardyń ósýine baılanysty búdjet tapshylyǵynyń artýy, munaı ken oryndaryndaǵy jóndeý jumystaryna jáne metalýrgıa zaýytyndaǵy apattarǵa baılanysty taýarlar eksportynyń qysqarýy) týyndaǵanyn aıta ketý kerek.
Osylaısha, joǵaryda keltirilgen dáıekterdiń barlyǵy qazirgi Úkimettiń ekonomıkalyq saıasatynyń sátsizdiginen góri, kerisinshe belgili bir jaǵdaıda oń túsy barshylyq ekenin kórsete alady. Oǵan qosa, jańa Úkimettiń burynǵysynan góri jaqsy nemese nashar bolǵany týraly qorytyndy shyǵarý úshin, árıne uzaǵyraq ýaqyt kerek. Al Mamın Úkimetiniń jumys istegenine tek bir jyl ǵana boldy.
