Baqytgúl ZARQUMAR, aqyn:
«Dástúrli poezıany buzyp-jarý – qylmys!»
– Bul festıváldiń ereksheligi nede? Elimizde ótetin ózge ádebı konkýrstar men jıyndardan qandaı aıyrmashylyǵy bar?
– «Polıfonıa» ádebı festıvali qoǵamdaǵy qalyptasqan kózqarastar men qatyp qalǵan qaǵıdalarǵa baǵynbaıtyn erekshe aýdıtorıasymen erekshelendi desem bolady.
Poezıalyq oqýlar, master-klastar, pikirtalastar jaqsy ótti.
– Festıválge kelgen qonaqtarmen shyǵarmashylyq baılanys ornatýdyń sáti tústi me? Ózińiz qandaı aqyndarmen tanysa aldyńyz? Olardyń óleńderinen qandaı jańalyq baıqadyńyz?
– Festıválge kelgen qonaqtarmen arqa-jarqa aralasyp kettim dep aıta almaımyn. Biraq, ishinara aýrasy anyq bolmasa da, energıasymen tartqandary boldy.
Meniń baıqaǵanym, dástúrli poezıadan góri modernısik baǵytty ustanǵan jastar az emes eken.
– Mundaı halyqaralyq ádebı baıqaýlardy qazaqtildi ádebı orta nege ótkizbeıdi? Qazaqy ádebı orta nege buıyǵy? Óz ishinde ózi qaınaýdan jalyǵatyn kez jetken joq pa?
Bizdiń qazaqtildi ortada ádebıetke janashyrlyq joqtyń qasy. Anda-sanda jylt etkizip, qazynanyń qaltasynan jyrymbaqtap júrip qarjy shyǵartyp ótkizetin ártúrli ádebı konkýrs, músháıralarynyń ózi ádil ótpeıdi.Talantty jastardy qoldaıtyn nıet joq, pıǵyl tar.
– Óz óleńderińizdi ózge tilge aýdartý josparyńyzda bar ma? Eger aýdarsa, ózgeler qalaı qabyldaıdy dep oılaısyz?
– Maǵan óleńderimniń basqa tilge aýdarylýy maqsat emes. Biraq, eger aýdarylatyn bolyp jatsa, mońǵol tiline aýdarylady dep oılaımyn.
– Ádebı jańashyldyq degenimiz ne? Búgingi qazaq poezıasynda jańashyldyq bar ma?
– Meniń paıymdaýymsha, ádebı jańashyldyqtyń bolǵany durys. Alaıda, poezıanyń dástúrli zańyna baǵynbasa da, óleńniń bolmysyn joǵaltpaǵan abzal.
Dástúrli qalypty buzyp-jaryp, bardy joǵaltyp, joqtan bar jasaýǵa tyrysý – qylmys!
Al qazirgi qazaq poezıasynda jańashyldyq joq deýge bolmaıdy. Modernızmdi izdegender Tynyshtyqbek Ábdikákimulyn, Suraǵan Rahmetulyn, Janna Eleýsizovany, Gúlnár Salyqbaevany oqyp kórsin!
