AIaQTAǴY ABYLAI

Dalanews 11 aqp. 2015 10:23 743

      

[caption id="attachment_9160" align="alignright" width="269"]abylaıhan Han beınesin qas qylǵandaı aıaǵyna saldyrypty. Qorlaý ma – qorlaý.[/caption]

Qalamy júırik bir aǵam bar,  soıyp jazady, tilip aıtady. Sol kisimen eń alǵash tanysqanda oń jaq barmaǵynyń túbindegi ulyǵan kókbóriniń sýretine kózim túsip edi. Boıap qoıǵan ba desem, tánge túsken tańba eken. «Tatýaj» dep atalatynyn keıin túsindik.

Kókke qarap ulyǵan bóri beınesine qyzyǵyp júrdim. Keıin ondaı tańbany qyzdardyń quımyshaq tusynan, kindiginiń basynan, ıyǵynan kórgende, álgi qushtar sezim aıdynnan úrikken qustaı tym-tyraqaı boldy. Biraq qalamger aǵamdy ár joly kórgen saıyn «kókbórińizdiń kúıi qalaı?» dep qaljyńdaımyn. «Ulyp tur áli» – deıdi ol. Biraq sońǵy jyldary álgi qasqyr «myjylyp» bara jatqan sıaqty. Qalamger aǵamnyń qolynyń eti qashqaly, bórisi de «aryqtap» ketipti. Kókbórige qansha qyzyqsam da, tatýaj degen tańbadan sodan keıin jerip kettim.

Jýyrda áleýmettik jelide Abylaı hannyń beınesin aıaǵyna saldyrǵan bir «áýesqoı» paıda boldy. Han beınesin qas qylǵandaı aıaǵyna saldyrypty. Qorlaý ma – qorlaý.

Nege ekeni jumbaq, sońǵy kezderi biz ulylardy qorlaýǵa, tarıhı tulǵalardyń esimin tómendetýge qumartyp aldyq. Sodan bolar, Abylaıdyń qalpaqty han beınesin baltyrǵa salyp, baıpaqshań kósteńdeıtin bolyp júrmiz. Sizge ótirik, bizge shyn kemeńger aqyn Abaıdy da tánine salatyndar kóbeıgen. Talaı qyzdyń tar myqynynan qazaqtyń qamyn jegen uly aqyn beınesin kórgende, kúıip ketkenimiz anyq.

1797371_652497138210329_3107868410895418320_nAlmatynyń Abylaı han men Qazybek bı kósheleriniń qıylysynda qystyń sýyǵy men jazdyń ystyǵyna qaramaı jastar jınalatyn «jynoınaq» bar. «Jynoınaqqa» jınalatyn jastardyń biri kóligin kórsetýge shyqsa, bireý kórkin saýdalap álek. Sol kósheniń boıynan óte qalsańyz, tatýajdan táni tynys ala almaı turǵandardy kóptep kezdestire alasyz. Olar tatýajben de maqtanady. Arasynda qazaqtyń ulylary men ǵulamalaryn basynan tyrnaǵynyń ushyna deıin etin tilip turyp endirip alǵandary barshylyq. Bári jastar.
 

 

Nege ekeni jumbaq, sońǵy kezderi biz ulylardy qorlaýǵa, tarıhı tulǵalardyń esimin tómendetýge qumartyp aldyq. Sodan bolar, Abylaıdyń qalpaqty han beınesin baltyrǵa salyp, baıpaqshań kósteńdeıtin bolyp júrmiz. Sizge ótirik, bizge shyn kemeńger aqyn Abaıdy da tánine salatyndar kóbeıgen. Talaı qyzdyń tar myqynynan qazaqtyń qamyn jegen uly aqyn beınesin kórgende, kúıip ketkenimiz anyq.

Bóksedegi Shoqan

valihanov_2Jaýyr bolǵan attaı quımyshaǵyna «jabý» japqan qarakózdiń qylyǵy tipti soraqy. Shoqan Ýálıhanovty segiz kózge ketpesteı boıap alǵan qyzdy kózim shalyp qaldy. Abaı Men Gagarın kóshesiniń qıylysyndaǵy «Qaǵanatqa» túski as kezinde uzansonar kezek paıda bolady. Kúndegi ádet boıynsha qalyń kezektiń qaq ortasynda turǵanbyz. Esikten qyzyl-sary shashty orta boıly qarakóz qyz kirdi. Shilińgir shilde emes, yzǵarly aqpan. Ol ústine qysqa kúrteshe ilip, beli myqynnan tómen sypyrylǵan shalbar kıip alypty. Janymyzdan ótkende baıqadyq, bel bókseniń arasy – alan-ashyq. Jarqyraǵan segiz kózdiń ústinde tikesinen tik turǵan Shoqan Ýálıhanovtyń beınesi. Anyq salynypty. Talantty sýretshiniń qolynan shyqqany baıqalady. Jas Shoqan beınesi: qas-qabaǵy, balǵyn murty, balaýsa júzi kózdi birden tartady. Biraq bóksedegi keskinge qarap turý ábestik eken, kóz taıdyryp kettik.

–Urpaǵynyń bóksesinde bókterilgen, qaıran babalarym-aı! – deıdi qaryndastyń myqynynan kózin ala bergen qasymdaǵy kisi.

–Myqty sýretshi salypty – dedim, sýrettiń Ýálıhanov beınesinen aınymaı túskenine tańdaı qaǵyp.

–Óıtip tapqan aqshasy – aram – dedi álgi kisi. Men esimdi jıyp alǵandaı boldym. Shynymen, Shoqan qaıdaǵy qyz-qyrqynnyń belinde ketetin adam emes qoı.

Shoqanǵa týǵan kún endi onyń babasy Abylaı hannyń da basyna túsipti. Qazaqtyń basyn qosqan han Abylaı qaıdaǵy bireýdiń balaǵynda júr. Budan artyq qorlyq bola ma? Sóz ben oıdy kúzeıtin zań bar. Al uly tulǵalardy qorlaǵan sýretshi men ony tánine tańbalaǵan bozókpelerdi tezge salatyn zań joq pa?!

 Kókirektegi kók tý

auto_27412_18_10_12_12_16_51Otanshyldyq sezim árkimge buıyrmaıtyn qasıet. Biraq keıde Otandy súıýdi tym ásirelep alatynymyz anyq. Ulybrıtanıaǵa barǵan Erlan Kóbekbaev (aty-jóni ózgertildi) degen stýdent óz sýretin áleýmettik jelide jarıalady. Ol «Qazaqstandy súıýdi menen úırenińder!» dep keýdesin ashyp sýretke túsipti. Qyzyl tóstiń qaq ortasyn bólip qazaqtyń kók týyn saldyrǵan. Tatýaj. Ol óziniń qazaq jerinen kelgenin osy kók tý jelbiregen kók tósi arqyly dáleldeıdi – mys.

Kók týdyń ár qazaqtyń kókireginde júretin qasıetti uǵym ekeni anyq. «Talasqa tússe jan men tý, – kók týdyń jelbiregenin» aıbyn sanaıtyn domalaq jerdiń betindegi 5 mıllıon qazaq  eldi saǵynǵanda álgi boqmuryn stýdenttiń tyrtıǵan keýdesin súıe me?!

Kókirektegi kók týdyń keýdege túskeni obal-aq! Átteń, qasıetke túkirý qashan tıylar eken!?

 Jaras SHÓKE          


 


 

Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar