[caption id="attachment_9160" align="alignright" width="269"]
Qalamy júirik bir aǵam bar, soiyp jazady, tilip aitady. Sol kisimen eń alǵash tanysqanda oń jaq barmaǵynyń túbindegi ulyǵan kókbóriniń sýretine kózim túsip edi. Boiap qoiǵan ba desem, tánge túsken tańba eken. «Tatýaj» dep atalatynyn keiin túsindik.
Kókke qarap ulyǵan bóri beinesine qyzyǵyp júrdim. Keiin ondai tańbany qyzdardyń quimyshaq tusynan, kindiginiń basynan, iyǵynan kórgende, álgi qushtar sezim aidynnan úrikken qustai tym-tyraqai boldy. Biraq qalamger aǵamdy ár joly kórgen saiyn «kókbórińizdiń kúii qalai?» dep qaljyńdaimyn. «Ulyp tur áli» – deidi ol. Biraq sońǵy jyldary álgi qasqyr «myjylyp» bara jatqan siiaqty. Qalamger aǵamnyń qolynyń eti qashqaly, bórisi de «aryqtap» ketipti. Kókbórige qansha qyzyqsam da, tatýaj degen tańbadan sodan keiin jerip kettim.
Jýyrda áleýmettik jelide Abylai hannyń beinesin aiaǵyna saldyrǵan bir «áýesqoi» paida boldy. Han beinesin qas qylǵandai aiaǵyna saldyrypty. Qorlaý ma – qorlaý.
Nege ekeni jumbaq, sońǵy kezderi biz ulylardy qorlaýǵa, tarihi tulǵalardyń esimin tómendetýge qumartyp aldyq. Sodan bolar, Abylaidyń qalpaqty han beinesin baltyrǵa salyp, baipaqshań kósteńdeitin bolyp júrmiz. Sizge ótirik, bizge shyn kemeńger aqyn Abaidy da tánine salatyndar kóbeigen. Talai qyzdyń tar myqynynan qazaqtyń qamyn jegen uly aqyn beinesin kórgende, kúiip ketkenimiz anyq.
Nege ekeni jumbaq, sońǵy kezderi biz ulylardy qorlaýǵa, tarihi tulǵalardyń esimin tómendetýge qumartyp aldyq. Sodan bolar, Abylaidyń qalpaqty han beinesin baltyrǵa salyp, baipaqshań kósteńdeitin bolyp júrmiz. Sizge ótirik, bizge shyn kemeńger aqyn Abaidy da tánine salatyndar kóbeigen. Talai qyzdyń tar myqynynan qazaqtyń qamyn jegen uly aqyn beinesin kórgende, kúiip ketkenimiz anyq.
Bóksedegi Shoqan
–Urpaǵynyń bóksesinde bókterilgen, qairan babalarym-ai! – deidi qaryndastyń myqynynan kózin ala bergen qasymdaǵy kisi.
–Myqty sýretshi salypty – dedim, sýrettiń Ýálihanov beinesinen ainymai túskenine tańdai qaǵyp.
–Óitip tapqan aqshasy – aram – dedi álgi kisi. Men esimdi jiyp alǵandai boldym. Shynymen, Shoqan qaidaǵy qyz-qyrqynnyń belinde ketetin adam emes qoi.
Shoqanǵa týǵan kún endi onyń babasy Abylai hannyń da basyna túsipti. Qazaqtyń basyn qosqan han Abylai qaidaǵy bireýdiń balaǵynda júr. Budan artyq qorlyq bola ma? Sóz ben oidy kúzeitin zań bar. Al uly tulǵalardy qorlaǵan sýretshi men ony tánine tańbalaǵan bozókpelerdi tezge salatyn zań joq pa?!
Kókirektegi kók tý
Kók týdyń ár qazaqtyń kókireginde júretin qasietti uǵym ekeni anyq. «Talasqa tússe jan men tý, – kók týdyń jelbiregenin» aibyn sanaityn domalaq jerdiń betindegi 5 million qazaq eldi saǵynǵanda álgi boqmuryn stýdenttiń tyrtiǵan keýdesin súie me?!
Kókirektegi kók týdyń keýdege túskeni obal-aq! Átteń, qasietke túkirý qashan tiylar eken!?
Jaras ShÓKE
