Sábet Mámikenuly, QHR İle aımaǵy Tekes aýdanynyń turǵyny, eńbek ozaty:
– 90 basty, alty qanatty aq úıdi atajurtqa alyp kelipsiz. Qatardaǵy kóp úıdiń biri ma álde ózindik erekshelikteri bar ma?
Qazaqtyń kıiz úıin jarqyratyp jasap, ony jurtqa kórsetýdegi maqsatymyz – ataq, dańq qýý emes, ulttyq salt-dástúrimizdi, mádenıetimizdi ulyqtaý, jańǵyrtý. Jıenimiz arqyly jalpaq jurtqa kórsetip nasıhattasaq dep otyrmyz. 2001 jyly Kúnestiń Aqózen jaılaýynda aıtys bolatyn bolyp, aýyl basshylary úıge kelip, sol aıtysqa alty qanat aq boz tigýge usynys jasady. Sodan áıelim bar kúsh-jigerin osyǵan sarp etip, qolynan kelgenshe jasap, eldiń kómegi arqyly bitirdi. Aıtystaǵy qazaq úı baıqaýynda «eń ádemi, eń keremet» kıiz úı ataǵyn aldy. Oblys boıynsha tigilgen júzdegen qazaq úıdiń ishinen 2-orynǵa ıe boldy. Osyndaı sharalarǵa 6-7 ret bardyq.
– Qytaı jerinde qazaqy ónerdiń damýyna, kıiz úı mádenıetiniń órkendeýine qoldaý jasala ma? Qazaqtyń úı mádenıetin ózge ulttyr qanshalyqty biledi, baǵalaıdy?
Túrli aıtystar kezinde ary-beri tasymaldaý máselesin úkimet óz moıyndaryna alyp, kıiz úıdiń qajetti qunyn tólep, qarjylaı kómek kórsetildi. Ár kúngi tigý aqysy 100 000(2000ıýan) teńgeden kem emes. Onyń janyna nemese ishine kirip sýretke túsý arqyly aqsha tólep jatqandar da kóp boldy. Qaıbir jyldary Shyńjań avtonomıaly aýdanynyń tóraǵasy men partıa sekratarlary da úıimizge kelip qonaq bop ketti. Qazaq úıdiń ádemiligine qazaqtar ǵana emes ózge ulttar da, ásirese ishki qytaıdan kelgen saıahatshylar, basshylar qatty tańǵaldy. Qazaqtyń ónerine tamsana baǵa berdi, arnaıy at basyn buryp, qonyp, et jep, qymyz iship ketti. Barǵan soń túrli basylymdarda maqalalar jazyp, qazaq ónerine degen zor qurmeti men baǵasyn kórsetti. Osynyń arqasynda kóp jerdi aralap kórdik. Halyqpen básekelestiktiń arqasynda kıiz úıimiz kúnnen-kúnge damyp, kórkeıip kele jatyr. Úkimet osy úıdi «satyp ber» dep qolqalady, biraq, biz satpadyq. Qaıta Qazaq eline ákeldik. Óıtkeni, ol ulttyq mura, ata-babanyń, ónerli otbasynyń qoltańbasy, kózi ǵoı. Áıtpese úkimetimiz(QHR) qazaqtyń úıi men mádenıetin damytýǵa arnaıy aqsha, qarjy bólip barynsha kómektesip jatyr. Sonyń nátıjesinde báseke paıda bolyp, neshe alýan úlgidegi qazaq úıler paıda boldy. Bul jaǵy jaqsy jolǵa qoıylyp damý ústinde. Sonymen qatar, ulttyq qolóner buıymdary men ulttyq taǵam, sýsyndar da keń kólemde naryqqa shyǵarylyp, jurt tabys taýyp otyr. Eńbegimizdi úkimet baǵalap, arnaıy aılyq berip otyr. «Eńbek etseń erinbeı, toıady qarnyń tilenbeı» deıdi qazaq. Osynyń bári eńbektiń arqasynda júzege asyp jatyr.
– Aqboz úıdi atajurtqa ákelýdegi basty maqsatyńyz ben josparyńyz qandaı?
«Osy kıiz úıdi súırelep, arqalap ákelý ne azap» degen suraqtar da týyndaýy múmkin. Bul – ata-baba dástúri, al, biz – jalǵastyrýshylarmyz. Sondyqtan da ulttyq sanadan asyp kete almaımyz. Mádenıetimizdi, kóshpendi halyq ekenimizdi eske salyp turatyn dúnıe bolǵandyqtan, memleket jaǵynan da dáriptelip jatyr.
Qytaıda kóp jerdi aralaǵan aqboz úıim Qazaq eliniń jurtshylyǵyna da keń kólemde kórsetilse dep armandaımyn. Basshylar men ónerdi baǵalaýshylar qup kórip jatsa Astanada, Astanadaǵy úlken halyqaralyq kórmede(EXPO-2017) tigilse deımiz. Sol arqyly barlyq buıymy qoldan jasalǵan keremet qazaq úıin, qazaqtyń ónerin álem halqy taǵy bir márte kórip, baǵalap ketse degen úlken armanymyz bar. Sol armanmen aýyrsynbaı arǵy betten arqalap keldik. Endigi baǵy, ónerdiń tynysy óz elimizde, Qazaq elinde ashyla túsedi dep senemin. Solaı bolsyn, láıim!
Ármıa Iasynqyzy, qolóner sheberi:
– 6 qanat aqboz úıdi jasaý qanshalyqty qıyn? Qansha ýaqytta, qalaı daıyndadyńyzdar? Onyń jumysynan jalyqqan nemese tastap ketýge oqtalǵan kezińiz boldy ma?
Kıiz úıdi daıyndap jabdyqtap kele jatqanyma 20 jyl boldy. Kıizderin, úı aǵashtaryn, baý-shýlaryn basyp, ıirip, boıap, jasap jańǵartyp otyrýdyń ózi úlken jumys. 20 jyldyń ishinde 3 ret jańalap shyqtym. Qazirgi qoldanylyp júrgen baý-shýlar qoldan toqylǵan. Sebebi, ádet-ǵurpymyzdaǵy barlyq buıym qoldan jasalǵan. Ony toqýǵa da biraz ýaqyt ketedi. Tipti, bir basqurdyń ózin bir aıda toqyp bite almaımyz. Bir baýdy on bes kúnde toqımyz. Kıiz basý da edáýir qıyn jumys, birneshe kezeńnen ótip daıyn bolady. Áýeli jún sabalady, sosyn kıiz basylady, pisiriledi, keptiriledi, piship tigiledi. Sodan keıin úzik, týyrlyq jasalady. Qansha qıyn bolsa da, qandaı ýaqyt ketse de bul ispen aınalysýdan eshqashan jalyqqan emespin. Óıtkeni, sheshemnen úırengen kóne kásip, ata mura, ulttyq óner.
– Bul ónerdi kimnen, qalaı úırendińiz? Halyqqa, naryqqa, satylymǵa shyǵarý jaǵyn jasadyńyzdar ma?
Biz úıde úsh qyz boldyq. Men kenjesimin. 16-17 jasymnan bastap osy ónerge yntaly boldym. Sheshem shı orap otyrsa, orasyp, baý toqyp otyrsa, toqysyp júrgenimdi kórgen soń, anam jolymdy qýatyn qyzym dep, kıiz basyp, baý toqýdyń qyr-syrymen bólisti, maǵan úıretti. Sol ýaqyttan beri jantalasyp, ózime de, elge de toqyp berip júrdim. Keıinnen bul ónerdi tolyǵymen meńgerip, básekelesetin boldyq. Adamnyń istegenin adam isteıdi emes pe?! Adam ne istese de qanattanyp, shabyttanyp istegeni jón. Qazaq esh ýaqytta ádet-ǵuryptan, ata salttan asyp kete almaǵan. Ózim de balalarym men kelinderime úıretip otyramyn. Olardy da ózim sıaqty bolýǵa tárbıelep, tól ónerimizdiń eskerýsiz qalyp qoımaýyna barynsha tyrysyp jatyrmyn. Al, atalǵan dúnıeni satý máselesine kelsek, qazaq degen qoly ashyq halyq qoı. Jurtqa talaıyn tegin toqyp bergenmin, biraq satyp kórgen emespin. Jańa zamannyń balalary, jastar qazir osy dúnıelerdi jasap, satyp ta júr. Jasaǵan qazaq úıimizdi 2002 jyldan beri talaı aıtys, jármeńkelerge, jarystarǵa aparyp tiktik. Olar úıimizdi ózderi áketip, ózderi alyp kelip júr. Jalpy halyq jaqsy baǵasyn berip jatyr.
Qazaq eline qazaq úıimizdi ákelý aryly ónerimizdiń ózimiz ıgergen, qoldanǵan túrin keń kólemdi dáriptegimiz keledi. Jastarǵa, urpaqqa, ultqa úlgi-ónege bolyp, mura retinde nasıhattalsa deımin. Talapty jastar bolsa kórip úırensin, kórsin, baba murasyn baǵalasyn degen oıymyz bar. Sol oımen bul aqboz úıdi jıenimizge ákep tabystap otyrmyz...
Suhbattasqan Jarqyn Sálenuly
