Sábet Mámikenuly, QHR Ile aimaǵy Tekes aýdanynyń turǵyny, eńbek ozaty:
– 90 basty, alty qanatty aq úidi atajurtqa alyp kelipsiz. Qatardaǵy kóp úidiń biri ma álde ózindik erekshelikteri bar ma?
Qazaqtyń kiiz úiin jarqyratyp jasap, ony jurtqa kórsetýdegi maqsatymyz – ataq, dańq qýý emes, ulttyq salt-dástúrimizdi, mádenietimizdi ulyqtaý, jańǵyrtý. Jienimiz arqyly jalpaq jurtqa kórsetip nasihattasaq dep otyrmyz. 2001 jyly Kúnestiń Aqózen jailaýynda aitys bolatyn bolyp, aýyl basshylary úige kelip, sol aitysqa alty qanat aq boz tigýge usynys jasady. Sodan áielim bar kúsh-jigerin osyǵan sarp etip, qolynan kelgenshe jasap, eldiń kómegi arqyly bitirdi. Aitystaǵy qazaq úi baiqaýynda «eń ádemi, eń keremet» kiiz úi ataǵyn aldy. Oblys boiynsha tigilgen júzdegen qazaq úidiń ishinen 2-orynǵa ie boldy. Osyndai sharalarǵa 6-7 ret bardyq.
Túrli aitystar kezinde ary-beri tasymaldaý máselesin úkimet óz moiyndaryna alyp, kiiz úidiń qajetti qunyn tólep, qarjylai kómek kórsetildi. Ár kúngi tigý aqysy 100 000(2000iýan) teńgeden kem emes. Onyń janyna nemese ishine kirip sýretke túsý arqyly aqsha tólep jatqandar da kóp boldy. Qaibir jyldary Shyńjań avtonomiialy aýdanynyń tóraǵasy men partiia sekratarlary da úiimizge kelip qonaq bop ketti. Qazaq úidiń ádemiligine qazaqtar ǵana emes ózge ulttar da, ásirese ishki qytaidan kelgen saiahatshylar, basshylar qatty tańǵaldy. Qazaqtyń ónerine tamsana baǵa berdi, arnaiy at basyn buryp, qonyp, et jep, qymyz iship ketti. Barǵan soń túrli basylymdarda maqalalar jazyp, qazaq ónerine degen zor qurmeti men baǵasyn kórsetti. Osynyń arqasynda kóp jerdi aralap kórdik. Halyqpen básekelestiktiń arqasynda kiiz úiimiz kúnnen-kúnge damyp, kórkeiip kele jatyr. Úkimet osy úidi «satyp ber» dep qolqalady, biraq, biz satpadyq. Qaita Qazaq eline ákeldik. Óitkeni, ol ulttyq mura, ata-babanyń, ónerli otbasynyń qoltańbasy, kózi ǵoi. Áitpese úkimetimiz(QHR) qazaqtyń úii men mádenietin damytýǵa arnaiy aqsha, qarjy bólip barynsha kómektesip jatyr. Sonyń nátijesinde báseke paida bolyp, neshe alýan úlgidegi qazaq úiler paida boldy. Bul jaǵy jaqsy jolǵa qoiylyp damý ústinde. Sonymen qatar, ulttyq qolóner buiymdary men ulttyq taǵam, sýsyndar da keń kólemde naryqqa shyǵarylyp, jurt tabys taýyp otyr. Eńbegimizdi úkimet baǵalap, arnaiy ailyq berip otyr. «Eńbek etseń erinbei, toiady qarnyń tilenbei» deidi qazaq. Osynyń bári eńbektiń arqasynda júzege asyp jatyr.
– Aqboz úidi atajurtqa ákelýdegi basty maqsatyńyz ben josparyńyz qandai?
«Osy kiiz úidi súirelep, arqalap ákelý ne azap» degen suraqtar da týyndaýy múmkin. Bul – ata-baba dástúri, al, biz – jalǵastyrýshylarmyz. Sondyqtan da ulttyq sanadan asyp kete almaimyz. Mádenietimizdi, kóshpendi halyq ekenimizdi eske salyp turatyn dúnie bolǵandyqtan, memleket jaǵynan da dáriptelip jatyr.
Qytaida kóp jerdi aralaǵan aqboz úiim Qazaq eliniń jurtshylyǵyna da keń kólemde kórsetilse dep armandaimyn. Basshylar men ónerdi baǵalaýshylar qup kórip jatsa Astanada, Astanadaǵy úlken halyqaralyq kórmede(EXPO-2017) tigilse deimiz. Sol arqyly barlyq buiymy qoldan jasalǵan keremet qazaq úiin, qazaqtyń ónerin álem halqy taǵy bir márte kórip, baǵalap ketse degen úlken armanymyz bar. Sol armanmen aýyrsynbai arǵy betten arqalap keldik. Endigi baǵy, ónerdiń tynysy óz elimizde, Qazaq elinde ashyla túsedi dep senemin. Solai bolsyn, láiim!
– 6 qanat aqboz úidi jasaý qanshalyqty qiyn? Qansha ýaqytta, qalai daiyndadyńyzdar? Onyń jumysynan jalyqqan nemese tastap ketýge oqtalǵan kezińiz boldy ma?
Kiiz úidi daiyndap jabdyqtap kele jatqanyma 20 jyl boldy. Kiizderin, úi aǵashtaryn, baý-shýlaryn basyp, iirip, boiap, jasap jańǵartyp otyrýdyń ózi úlken jumys. 20 jyldyń ishinde 3 ret jańalap shyqtym. Qazirgi qoldanylyp júrgen baý-shýlar qoldan toqylǵan. Sebebi, ádet-ǵurpymyzdaǵy barlyq buiym qoldan jasalǵan. Ony toqýǵa da biraz ýaqyt ketedi. Tipti, bir basqurdyń ózin bir aida toqyp bite almaimyz. Bir baýdy on bes kúnde toqimyz. Kiiz basý da edáýir qiyn jumys, birneshe kezeńnen ótip daiyn bolady. Áýeli jún sabalady, sosyn kiiz basylady, pisiriledi, keptiriledi, piship tigiledi. Sodan keiin úzik, týyrlyq jasalady. Qansha qiyn bolsa da, qandai ýaqyt ketse de bul ispen ainalysýdan eshqashan jalyqqan emespin. Óitkeni, sheshemnen úirengen kóne kásip, ata mura, ulttyq óner.
– Bul ónerdi kimnen, qalai úirendińiz? Halyqqa, naryqqa, satylymǵa shyǵarý jaǵyn jasadyńyzdar ma?
Biz úide úsh qyz boldyq. Men kenjesimin. 16-17 jasymnan bastap osy ónerge yntaly boldym. Sheshem shi orap otyrsa, orasyp, baý toqyp otyrsa, toqysyp júrgenimdi kórgen soń, anam jolymdy qýatyn qyzym dep, kiiz basyp, baý toqýdyń qyr-syrymen bólisti, maǵan úiretti. Sol ýaqyttan beri jantalasyp, ózime de, elge de toqyp berip júrdim. Keiinnen bul ónerdi tolyǵymen meńgerip, básekelesetin boldyq. Adamnyń istegenin adam isteidi emes pe?! Adam ne istese de qanattanyp, shabyttanyp istegeni jón. Qazaq esh ýaqytta ádet-ǵuryptan, ata salttan asyp kete almaǵan. Ózim de balalarym men kelinderime úiretip otyramyn. Olardy da ózim siiaqty bolýǵa tárbielep, tól ónerimizdiń eskerýsiz qalyp qoimaýyna barynsha tyrysyp jatyrmyn. Al, atalǵan dúnieni satý máselesine kelsek, qazaq degen qoly ashyq halyq qoi. Jurtqa talaiyn tegin toqyp bergenmin, biraq satyp kórgen emespin. Jańa zamannyń balalary, jastar qazir osy dúnielerdi jasap, satyp ta júr. Jasaǵan qazaq úiimizdi 2002 jyldan beri talai aitys, jármeńkelerge, jarystarǵa aparyp tiktik. Olar úiimizdi ózderi áketip, ózderi alyp kelip júr. Jalpy halyq jaqsy baǵasyn berip jatyr.
Qazaq eline qazaq úiimizdi ákelý aryly ónerimizdiń ózimiz igergen, qoldanǵan túrin keń kólemdi dáriptegimiz keledi. Jastarǵa, urpaqqa, ultqa úlgi-ónege bolyp, mura retinde nasihattalsa deimin. Talapty jastar bolsa kórip úirensin, kórsin, baba murasyn baǵalasyn degen oiymyz bar. Sol oimen bul aqboz úidi jienimizge ákep tabystap otyrmyz...
Suhbattasqan Jarqyn Sálenuly
