Kitaptar toptamasynyń alǵashqy basylymynda uly Abaı, kemeńger Shákárim, dana Muhtar, Fedor Dostoevskııdiń buryn-sońdy jarıalanbaǵan shyǵarmalary jaryq kórdi.
Budan basqa, jınaqqa «Amre v Parıje» estelik kitaby, Tóleý Kóbdikovtyń «Atandym óz tusymda Aqyn Tóleý», Marat Qabanbaevtyń «Týǵan jerdiń tórt mezgili», Anatolıı Ivanovtyń «Tenı ıschezaıýt v polden», Medeý Sársekeniń «Jarylys» jáne «Kómbe», Borıs Sherbakovtyń «Shyǵarmalary» endi.
Bul tizimde Fedor Dostoevskııdiń bolýy tarıhı qubylys. Jazýshy kóp jyldary Semeı qalasynda dosy Shoqan Ýálıhanovpen birge eńbek etip, kóptegen shyǵarmalary osy qala týraly jaryq kórgen bolatyn. Semeıge qatysty jazbalary orys tilinde bir kitap bolyp basyldy.
Medeý Sárseke sıaqty tanymal jazýshylar bastaǵan redaksıa alqasy tek tanymal tulǵalardyń eńbekterin ǵana emes, jas jazýshylardyń, jýrnalıser men dramatýrgterdiń eńbekterin jınaqtap, jaryqqa shyǵardy.
Mereı Qarttyń «Qarashyqtaǵy qubylystar», A.Mesherákovtyń «V otrajenıah», B.Igilik pen Q. Dúrginbaıulynyń «Shyǵarmalary» jáne shyǵys óńiriniń 38 jas aqynynyń shyǵarmalary qamtylǵan «Jastyqtyń oty jalyndap...», «Beg vremen…» atty jyr jınaǵy qazaq jáne orys tilderinde jaryq kórdi.
Jalpy, óńirde mundaı kólemde kitaptardy qaıta basyp shyǵarý isi sońǵy on jylda bolǵan emes. Jobanyń júzege asyrylýyna uıytqy bolǵan Danıal Ahmetovtiń ózi aıtyp ótkendeı, bul jobanyń tárbıelik, taǵylymdyq máni men mazmuny joǵary.
– Shyǵys Qazaqstannyń ádebı murasyn jas urpaq, kózi qaraqty oqyrmanǵa jetkizý úshin, arnaıy kitaptar toptamasyn shyǵarýdy qolǵa aldyq. Abaı – elimizdi jeti qarańǵy túnde adastyrmaıtyn temir qazyq! Sol sebepti, jobanyń «Abaı álemi» atanýy, Abaıdan bastalýy oryndy sheshim, zańdy qubylys, – dedi oblys basshysy jobanyń Semeı qalasynda ótken tusaýkeseri barysynda.
Joba aıasynda jaryq kórgen kitaptar serıasy respýblıkalyq jáne halyqaralyq kitap kórmelerine qatysyp, myńdaǵan oqyrmannyń joǵary qyzýǵyshylyǵyn tanytyp keledi.
Nur-Sultan qalasynda ótken «EurasianBookFair – 2019» IV-Eýrazıalyq halyqaralyq kitap kórme-jármeńkesine «Abaı álemi» ádebı ekspozıasıasymen qatysyp, 5000-ǵa jýyq shara qonaqtaryna tanystyryldy.
Barnaýl qalasynda ótken «Ortalyq Azıanyń ǵylymı, bilim berý jáne mádenı keńistiginde halyqaralyq yntymaqtastyqty damytý: tájirıbe men ozyq tájirıbeler» atty Qazaqstan Respýblıkasynyń 7 ýnıversıteti, Qyrǵyzstan men Tájikstan ýnıversıtetteri qatysqan strategıalyq sesıaǵa qatysyp, «Abaı álemi» kitaptar toptamasy qatysýshylar nazaryna usynyldy.
Bıyl hakim Abaıdyń týǵanyna 175 jyl tolýy qarsańynda «Abaı álemi» kitaptar toptamasy boıynsha josparlanǵan kitaptar tamyz aıynda jaryq kóretin bolady. Jaryqqa shyqqan kitaptar toptamasy oblystyń 304 kitaphanasyna taratylady. Kitaptarǵa búkil qazaqstandyq oqyrman qaýymnyń qoljetimdiligin arttyrý maqsatynda shyǵarmalardyń elektrondy nusqasy elimizdiń Ulttyq elektrondy kitaphanasynyń qoryna ornalastyrylady.
5 tomdyq «Abaıtaný» tańdamaly shyǵarmalar jınaǵy men 4 tomdyq «Abaı jáne aqyn shákirtter murasy» jınaǵyna enetin ǵylymı eńbekterdi zerttep, baspaǵa daıyndaǵan abaıtanýshylarmen, «Rýh sultandary» kitabynyń avtory jazýshy Tursyn Jurtbaımen, «Qunanbaı qajy» kitabynyń avtory Beıbit Saparálimen, «Qunanbaı» jınaǵyn qurastyrýshy Áset Myrzaqasymmen onlaın kezdesýler ótkizý jospary bar. «Rýhanı jańǵyrý» óńirlik ortalyǵynyń málimdeýinshe, bul oqyrmandar men avtorlar arasyndaǵy sabaqtastyqty nyǵaıtyp, mazmuny men maqsatyn túsinýge birden jol silteıdi.
«Abaı álemi» kitaptar toptamasy boıynsha jaryq kóretin Abaıdyń mol murasy, abaıtanýshylardyń ǵylymı zertteýleri, Abaıdyń aldyn kórgen aqyn shikirtteri men urpaqtarynyń jáne Abaıdyń aqyndyq mektebinen nár alǵan aqyndardyń shyǵarmalary, sondaı-aq, hakim jaıynda qalam tartqan jazýshylardyń eńbekteriniń oqyrman qaýym úshin mańyzy zor bolmaq.
