Onyń jansyz denesinen úsh oqtyń izi tabylǵany habarlandy. Resmı tergeý «Nurqadilov óz-ózin eki ret keýdesinen jáne bir ret basynan tapanshadan atyp qaza bolǵan» degen qorytyndy jasady. «Juldyzdar otbasyna» suhbat bergen Nurqadilovtyń jary Maqpal Júnisova 15 jyl otasqan jubaıymen birge ótkizgen kúnderin eske alypty.
Iá, Maqpal bul jaıynda talaı ret suhbat bergen. Biraq, bul jolǵy oı-pikiri burynǵylardan erekshe eken. Sonymen ol ne deıdi?
«Ol túsime jıi enedi»
Onyń armandary kóp bolatyn. «Mereıdi mektepke ózim alyp baramyn» deıtin. Ár aıdyń 6-sy kúni Mereıdiń týǵan kúnin ótkizetin. Balalarǵa arnalǵan motorly mashınanyń san túrin ákep beretin. Mereıdiń oıynshyq mashına júrgizýdi meńgergeni sonshalyq, keıin rúldi bir qolymen ustap otyryp-aq aıdaıtyn boldy.
Zákeń: «Bizdiń qyzymyz klassnyı shopyr bolady. Ekeýmizdi qalaǵan jerimizge alyp baryp, alyp kelip júretin bolady. 10 jasynan bastap kólik júrgizýshiler mektebine alyp baryp, 13-14 jasynda júrgizýshilik kýálik alyp beremin» dep máz bolatyn.
«Ol áli de menimen birge…»
Menińshe, Zákeńniń rýhy áli tynyshtalǵan joq. Óıtkeni, óltirgen adamdar tabylǵan da joq, jazalanǵan da joq. Qansha oılamaıyn desem de, eske almaý múmkin emes. Úıdiń qaı bólmesiniń qabyrǵasyna qarasam da, Zákeńniń sýretteri ilýli tur. Shynymdy aıtsam, Zákeń osy úıde, ózimmen turyp jatqan sıaqty. Túsimde ylǵı: «Haldaryń qalaı, Janýlá? Mereı qalaı?» dep jaǵdaıymyzdy surap júredi. Mańdaıymnan ıiskeıdi. Mereıdi qushaqtap, betinen súıedi. «Tamaq ishseńshi» degenime: «Janýlá, asyǵyspyn. Jumysqa, jınalysqa barýym kerek» dep asyǵyp júredi. Birese sporttyq kıimimen kelip: «Demalysqa ketip baramyn» dese, birde jumysqa bara jatqandaı kostúm-shalbarymen keledi. Úılený toıymyzǵa kıgen appaq kostúm-shalbarymen de kelgen kezderi boldy. Ekeýmiz kádimgideı áńgimelesemiz. Men renishimdi, kóńilim tolmaǵan jaıttardyń bárin aqtarylyp aıtamyn.
Zákeń: «Ońbaǵandar, bilip edim osylaı bolaryn! Janýlá, ýaıymdama! Bári durys bolady! Jaraıdy, sonan soń sóılesermiz» dep ketip qalady. Jaqynda ǵana túsime engeninde murt qoıyp alypty. «Qoıshy, murt saǵan jaraspaıdy eken» desem, «Saǵan unaı ma dep, kishkene ózgergim kelip edi» deıdi. Keıde tap janyma kelip turǵan sıaqty bolady. Tipti aıaǵynyń sybdyryn, keýdesindegi dem alysyn sezgendeı bolamyn. Mundaıda selk etip, oıanyp ketem. Ásirese, bireýge renjip, kóńil-kúıim túsken sátterde sol kúni birden túsime kiredi. Keıde jaqsy aralasatyn tanystarym bas qosýlarǵa shaqyryp jatady. Kıinip, úıden shyǵaıyn dep turǵanymda, Zákeń «Barma!» dep aıtqandaı bolady Sodan barmaı qoıamyn. Zákeń ekeýmiz birge turǵan 15 jyl ishinde birimizsiz-birimiz demalys oryndaryna baryp kórmeppiz. Zákeń ketkeli de eshqaıda baryp demalǵan emespin. Aıaǵym bastyrmaıdy.
«Birese kúlemin, birese jylaımyn»
Úıimizdiń 3-qabatynda kishigirim stýdıam bar. Qyzym uıyqtap qalǵanda sonda baryp, esigin jaýyp alyp, Zákeńmen úıde, demalys oryndarynda birge túsken beınematerıal-dardy kóremin. Birese kúlemin, birese jylaımyn. Jalǵyz ózim emes, Zákeń ekeýmiz birge kórip otyrǵandaı kúıde bolamyn. Osylaısha saǵynyshymdy basamyn. Zákeń qazir menen alysta bolǵanymen, kún ótken saıyn men oǵan jaqyndap bara jatqandaı sezinemin.
«Iá, júdep kettim. Sebebi tynymsyz jumys ústinde júrmin»
Bireýler: «Áli jassyń. Bireýmen bas qossań, el saǵan eshteńe demeıdi. Júdep ketipsiń» dep jatady. Júdep ketken sebebim, tynymsyz jumys ústinde júrmin. Gastrólden gastról, jol júrý de adamdy sharshatpaı qoımaıdy. Qyzymnan bólek 30 shaqty adamdy asyrap otyrmyn. Kómek suraıtyn týǵan-týystarymyzdyń balalary, tanystarym bar. Men aqsha jınap, ony kasaǵa salyp, baılyq jıýdy murat etken adam emespin. Tapqan qarajatymdy keregimshe jumsap, artylǵanyn aınalamdaǵylarǵa taratyp beremin. Jetimder úıine de kómektesip turamyn. Tek bir Allaǵa syıynyp otyrǵan adammyn. Úkimetten alatyn 55000 teńge aqshamen kún kórý degenińiz — kúlkili nárse. «Ár adamnyń óz nesibesi bolady» deıdi. Bizdi asyrap otyrǵan — halyq. Toı, gastróldik saparlar arqyly, halyqtyń arqasynda kún kórip otyrmyz. Sol aqshaǵa án jınaqtarymdy shyǵaryp, tyńdarmandaryma syı retinde taratyp beremin.
