"Úi-ishine qaraýǵa bet joq". Ákimbai ne istep qoidy?
Jýatyn jalǵyz men ǵana emes, keibiri kezekti demalysqa shyqqandaryn, al, keibiri jumysqa jańa ornalasqanyn, endi bireýleriniń inisi ásker qatarynan oralǵandaryn eske alyp, olar da shashyldy.
Sonymen, jumystan keiin jumysshylar demalatyn kishkene úide «toiymyz» bastalyp ketti. Sóz qyza tústi, ishkilik te jalǵasa berdi. Kúni boiy aýyr jumysta bolyp, ystyq tamaq ishpegen ash qaryn ashy sýǵa qaidan tótep bersin! Bir-birimizben qushaqtasyp, bir-birimizge tym ystyq kórinip baramyz...
Baryldaǵan daýyspen óleń aittyq. Bir kezde saǵatyna qaraǵan Káýekbai:
– Oi-bai, jigitter qaitaiyq. Mal keletin ýaqyt bolyp qalypty ǵoi, – dedi. Biz kóńildi otyrysymyzdy buzǵan Káýekbaidy onsha jaqtyryńqyramai qaldyq. Bizdiń jaqtyrmaǵanymyzdy sezgen Jaqan brigadir Káýekbaiǵa «tura tur» degendei ishara jasady.
– Jigitter, myna júz elý gramm araq pen eki júz gramdai sharap qaldy. Ekeýin aralastyryp bir bankige quiyp qoidym. Qane, júreginiń túgi bar, mas bolmaimyn degen jigit kelsin de, mynany túk qaldyrmai iship qoisyn. Sosyn tarqaimyz, – dedi. Eshkim belsenip shyǵa qoimady. Bul maǵan birtúrli qorlyq bolyp kórindi. Ornymnan turyp ishkilik turǵan stolǵa bettedim.
– Ói, mynaý malades qoi!
– Baiqa, Ákimbai, mas bolyp júr me?
Men bankidegini qylqyldata iship jatyrmyn. Bosaǵan bankini stolǵa qoiǵanda áriptesterim maǵan qoshemet kórsetip, qol shapalaqtady. Buǵan men erekshe masattanyp qaldym...
Qaityp kelemiz... onsha mas emes siiaqtymyn. Júrip kelem, janymda Seitek bar. Eski mekteptiń qasyna kelgende ol úiine ketti. Men joǵary kóshege shyǵýym úshin kishkene aryqty keship ótýim kerek. Aiaǵymdaǵy týflidi sheship, sý keshkenimdi bilem. Odan ary qarai...
... Aryqtyń ortasyna qulaǵan men qolymmen laidy sabalap, «júzip» ótpekshi bolyppyn. Laidan ótip, qurǵaq shópterdiń ústinde tórt aiaqtap «júrip» kele jatqan meni alǵash qozy baǵyp júrgen kishkene balalar kóripti. Sodan úige habar beripti...
Qart ákem traktor «jaldap» maǵan kelipti. Turǵyzaiyn dese, qalyń shópti tyrmalap turmappyn. Aqyry, traktorist ekeýi jabylyp, traktorǵa mingizipti. Kele jatyp, traktoristiń qolyn tistep alyppyn. Úige ákelip, esin jinasyn dep basyma sý quiypty. «Qusshy, Ákimbai, qolyńdy salyp qus», dese, men eki qolymdy aýzyma salyp, qusýdyń ornyna qatty-qatty ysqyryppyn... Aqyry bolmaǵan soń úidegiler jabyla ustap, arqanmen tańyp tastapty....
Ertesine tursam bailaýly jatyrmyn. Úi-ishine qaraýǵa bet joq. Eń uiat jeri sol kúni úige birinshi ret buryn kórmegen baldyzym kelipti. Jezdesiniń tegin «kontserttik programmasyna» tolyq kýá bolypty.
Úi-ishim meni ortaǵa aldy. Dybys joq, melshiip otyrmyn. Ákem úndemedi. Úndemese de maǵan degen renishin aýyr kúrsinýlerimen bildirdi. Ózi aýrý qartań kisini renjitýim, ólimmen birdei edi. Men sol kúni endi ishpeske úi-ishime ýáde berdim. Sodan beri aýzyma alǵan emespin.
«Araqtyń ózi aq bolǵanymen murnyńdy qyzartyp, abyroiyńa daq túsiredi» degen eken orystyń uly jazýshysy Anton Chehov. Sol aitpaqshy, araqtyń kórsetken «rahatyn» áli umytar emespin. Oiyma tússe áli de uialamyn, Úi-ishine qaraýǵa bet joq dep, – Ákimbai áńgimesin aiaqtady.
Oryntai KÓMEKOV (avtordyń jazbasy "Atamynyń basy-ai" tobynan alyndy)
