Eshkim úıretpeıtin nárse týraly aıtyp berem
Kádýilgi ómirdiń sheginen shyǵaratyn qubylysty aıtamyn. Máselen, ata-anańyzdan enshińizdi alyp, irgeńizdi bólek salýǵa sebep bolatyn. Eski jumysty tastap, bárinen baz keshtiretin. Bir nárse bolsa da shynaıy isteýge yqpal etetin!
Shynaıy ómirde alatyn tájirıbe oqý ordasyndaǵy alǵan bilimniń sheginen talaı jerge asyp ketedi. Qajetti qabiletti adam tek ózin tapqanda ǵana damyta alady. Báske bar baılyǵyńdy tigip qana jeńýge bolady. Biraq bárinen bir-aq sátte tutas aıyrylýyń da múmkin. Tájirıbe – qabiletti eseleıtin qasıet. Qabilet pen qasıet bárinen bas tartqanda ǵana boı kóteredi. Shyn máninde kerekti, qajetti, mańyzdy nársege tek osylaı qol jetkizýge bolady. Kerekti qabilet pen qasıetke ıemin dep esepteısiz be?
Siz qatelesesiz!
Meniń bar aıtpaǵym: ómir degen oıynda sizdiń tıtteı de múmkindigińiz joq. Nege?
- Utylysyńyz az.
- Ózińizdiń qabiletsizdigińizge rızasyz, kúsh jumsap, úlken armanǵa qol sozýǵa nıetińiz joq.
- Shet tilin meńgerý kerek edi dep aıtasyz, biraq ony úırenýge talpynbaısyz.
- Bir buryshta «tynysh» otyrǵandy unatasyz nemese qıyn jumysty erteńge qaldyrasyz.
- Óz jumysyńyzdy jek kóresiz, biraq jańasyn izdeýge qulyqsyzdyq tanytasyz.
Siz osynda aı qarap otyrǵan kezde, men qatelikterimdi túzep, ózimdi synap, jańany zerttep jatyrmyn
- Men jeńilgen kezde kóp nárseni úırenemin. Ózimniń ómirlik jolymdy ózgertemin. Meniń jolym tek alǵa bastaıdy. Temirdi balqytyp, shynyqtyrǵan sıaqty. Ottan ótip, jańa pishinge ıe bolam. Aldaspannyń pishinine túsemin. Júzi jyltyldap turatyn. Bul aldaspan sizdi týrap tastaıdy. Eger bel sheship, ózińizdi qolǵa almasańyz, jaǵdaıyńyz múshkil.
- Ózgeniń pikirinen úrkesiz. Jurttyń sózine quraq ushasyz. Solar ne der eken dep ómir súresiz. Óıtkeni, búkil álem sizdiń boıyńyzdan ne kóredi dep qorqasyz. Ózgeni tildegen soń osylaı tómen oılaısyz. Ózgeler de sizdi sógýi tıis sıaqtanyp turady. Sizdiń janyńyzdy jınaǵan dúnıeńiz mazalaıdy. Al, qandaı áreket jasaǵanyńyzǵa esep bermeısiz.
- Aqshańyzdy jańa kıimge, kólikke, qymbat taǵam men qydyrystarǵa shashyp júrgenińizde, men ózimdi izdep júrmin. Siz ózge álemniń syqpytyna eliktep, solardaı bolýǵa tyrysyp júrgende, men ózgelerdiń maǵan elikteýine jol ashamyn.
- Barlyq kúdik-kúmándi sypyryp tastap, búkil álemge ózimniń shynaıy bolmysymdy kórsetemin. Ózgeniń pikirine ımýnıtetim kúshti. Men tek jańa oıdyń jeteginde ómir súremin. Siz amal joq dep kónbistik tanytyp jatqanda, men tańǵajaıyp ómirdi zertteýge kirisip kettim.
Shyn bolmysyńyzdan ózińizdi áldeqaıda aqyldymyn dep esepteısiz
- Shyn máninde siz ózgeler ne jasasa, sony istedińiz. Ózgeler jattaǵandy jattadyńyz. Oqýǵa tıistini oqydyńyz. Tek testten ótý úshin ǵana oqysańyz, nege aqyldy bolyp ketpedińiz?
- Bilim ne úırengenińde emes, ol qalaı ómir súrýińde.
- Eger qajet bolsa, men de testten óte alamyn. Al, siz meniń aldymnan ómir týdyrǵan qıyndyqtardy jeńe alasyz ba? Bul test balmen, paıyzben emes, tek tiri qalýmen baǵalanady.
Siz kerektini oqymaısyz
- Kerek dúnıeni ǵana oqısyz. Nemese múlde oqymaısyz. Tarıhty ishpystyrarlyq dep bilesiz. Al, pálsapany – topastyq deısiz. Odan da teleshoý kórip, dıvanda jatqandy jón sanaısyz. Jańa bir nárseni bilip, sony oıdyń jeteginde ketýge qorqasyz. Ózge adamnyń oıyn túsinýge tyrysqansha, aınalany baıyptaǵansha, solaı jata bergen ońaı.
- Bizge deıin ómir súrgen ata-baba sózinde ómirdiń shyndyǵy baryn moıyndamaısyz.
- Kerekti kitaptyń bárin dúkennen nemese ınternetten tabýǵa bolady. Biraq siz bul maqalany da oqyǵyńyz kelmeıdi ǵoı. Muny oqyp otyrǵan adamdar munyń barlyǵyn onsyzda biletinder bolar. Jylqyny sýatqa aıdaýǵa bolady. Biraq sýdy zorlyqpen ishkize almaısyń.
Tanymyńyz tereń emes
- Óıtkeni, jańalyqtyń bárin qadaǵalanatyn BAQ-tan bilip otyrasyz. Olar bir-birinen kóshiredi. Óıtkeni, siz oılanyp, «Munyń barlyǵy ótirik bolsa she?» degen suraq qoıa almaısyz. Shynymen ótirik aqparat alyp otyrmyn-aý dep qysylmaısyz. BAQ-tyń basty maqsaty: eń mańyzdy dúnıeden sizdiń kóńilińizdi buryp áketý.
Sizde bilimge degen qulshynys joq, mende bar!
- Telefonda oıyn oınap otyrǵanyńyzda, men perneler teorıasy men kvant mehanıkasynyń negizderin oqyp otyrmyn.
- Ózińiz týraly joǵary pikirge masaıyp otyrǵanyńyzda, men túrli kózqarasty bildiretin dálelderdi salystyryp, olardyń kemshiligin baǵalaımyn. Siz maǵan ne dep qarsy keletinińizdi aldyn ala esepteımin.
- Siz bir adamnyń jaǵyna shyqsańyz, men eki jaqtyda saralaımyn. Eger men sizdiń jaǵyńyzǵa shyǵyp, sizdiń sózińizdi sóılesem, onda men jeńemin. Tipti týra sol taqyrypta qarsy baǵytta sizdiń ózińizdi de jeńip ketken bolsam da.
Siz suraq qoımaısyz
- Bedeldi adamdarǵa kúmán keltirmeısiz. Ózińizden nege dep suramaısyz da.
- Durys qoıylǵan suraqtyń mánin túsinbeısiz. Syılap tursa da kelispeıtindikti túsine almaısyz. Sizben kelispeıtin adamnyń óz pikirine adal bolyp qalýyn túsinbeısiz.
- Shynaıylyq týraly suraqtar qoımaısyz. Birsaryndy ómirdegi bos tirshilik úshin bolmashy kúresińiz bitpeıdi.
Aqıqat sizdi shoshytady
- Eshteńeden habaryńyz joq ekenin moıyndańyz. Bul maqala shamyńyzǵa tıgen bolar. Bosqa ótkizgen ómirińiz, tekke ketken ýaqytyńyz maqalany oqyǵannan ózgermeıdi.
- Aınaladaǵy bolyp jatqan qubylystarǵa mán bermeı, tikbaqaı ómirge etińiz ólip ketken. Shyndyqqa kóz juma qarap jaman úırengensiz. Tilińizdi shyǵaryp, shyndyqtyń dámin tatyp kórseńiz, onyń qanshalyqty tátti ekenin biler edińiz.
- Sonda shyn mánisinde mańyzdy, qajetti nárselerdi isteýge kedergi jasaıtyn tek ózińiz ǵana ekendigińizge kóz jetkizesiz.
Aýdarǵan Shynar ÁBİLDÁ
