Jıynǵa Departament basshysynyń orynbasary Ǵ.Asanuly, oblystyq din ister basqarmasy basshysynyń m.a. R.Júnisova, Qazaqstan Musylmandary dinı basqarmasynyń Túrkistan oblysy boıynsha ókil ımamy M.Aqtamberdi, Túrkistan oblysy ákim apparatynyń «Qoǵamdyq kelisim» KMM Túrkistan qalalyq fılıal basshysy B.Ońalbaev, Túrkistan qalasynyń ortalyq meshitiniń ımamdary men etno-mádenı birlestikterdiń ókilderi qatysty.
İs-sharanyń negizgi maqsaty – jemqorlyqqa qarsy kúreske búkil qoǵamdy tartý jáne qoǵamda sybaılas jemqorlyqqa qarsy mádenıetti qalyptastyrý.
Kezdesýge tóraǵalyq etken Ǵ.Asanuly «Elbasynyń árbir Joldaýynda jemqorlyqtyń aldyn alý jáne onymen kúresý máselelerine erekshe kóńil bólinýde. Sondyqtan, óńirimizde sybaılas jemqorlyq deńgeıin tómendetý baǵytynda júıeli sharalardy iske asyrý mańyzdy, osyǵan oraı jeltoqsan aıynda Túrkistan oblysynyń aýmaǵynda sybaılas jemqorlyqqa qarsy «Aılyq» jarıalaý jónindegi bekitilgen jospary aıasynda júrgizilip jatqan jumystarǵa keńinen toqtalyp ótti.
Sondaı-aq, Ǵ.Asanuly sybaılas jemqorlyqtyń aldyn alýda rýhanı-adamgershilik jaǵdaıyn qalyptastyrýda din ókilderiniń alatyn orny erekshe ekendigin atap ótip, oblystaǵy barlyq meshitterge juma namazdarǵa kelýshilerge jemqorlyqqa qarsy túsindirý sharalaryn júrgizýdi usyndy. Bul usynysty jıynǵa qatysýshy ımamdar biraýyzdan qoldady.
Jıyn barysynda sóz sóılegen Qazaqstan Musylmandary dinı basqarmasynyń Túrkistan oblysy boıynsha ókil ımamy M.Aqtamberdi «Jemqorlyq elimizdiń damýyna kedergi keltiretin kesel dep aıtýǵa bolady. Sybaılas jemqorlyqtyń aldyn alý máselesi bizdiń dinı basqarmanyń kún tártibinen túsken emes, únemi jamaǵat jınalatyn oryndarda ýaǵyz nasıhattarda aıtylady. Bul indetpen kúresý tek memlekettik mekemelerdiń jumysy emes, onymen búkil qoǵam bolyp kúresýimiz kerek, sondyqtan elimizdiń órkendeýi jolynda ıgi jaqsy amaldardy jasaýǵa jáne jemqorlyq indetimen kúreske birge atsalysaıyq dep - sózin qorytyndylady.
İs-shara sońynda dóńgelek ústelge qatysýshylar tarapynan birqatar usynys, pikirler aıtyldy.
