Toǵyz joldyń torabynan oıyp oryn alǵan dál osy Shý ólkesiniń tas dáýirinen bergi tarıhynan syr shertetin atalmysh murajaı osydan týra 32 jyl buryn qoǵamdyq negizde paıdalanýǵa berilgen. Shýdaǵy qundy jádigerlerdiń jalǵyz oshaǵy sanalǵan bul mýzeı ashylǵannan keıin araǵa on jyl salyp, otqa oranady. Sóıtip, jalyn sharpyǵan ǵımarattaǵy qundy jádigerlerdiń biraz bóligi kelmeske ketken. Budan soń, murajaıdaǵy tórt myńǵa jýyq jádiger irgesi 1914 jyly qalanǵan eskileý ǵımaratqa ornalastyrylady. Mýzeıdiń aıanyshty háli bunymen bitken joq. Birer jyldan soń, aýdannyń atqaminerleri 100 jyldyq tarıhy bar bul ǵımaratty slaván qaýymdastyǵynyń shirkeýine berý týraly sheshim shyǵarady da, sodan keıingi tórt jyldaı ýaqyt murajaı qaraýsyz qalyp, jetim balanyń kúıin keshken. Keıinnen, ondaǵy jádigerlerdiń jartysy eski meken-jaıda qalyp, qalǵany aýdandyq óner mektebiniń eki bólmesine jaıǵastyrylady. Sonymen ne kerek, sol kezdegi aýdan ákimi Baqytjan Nurkenovtyń tikeleı aralasýymen 2014 jyly jergilikti búdjet esebinen aýdan ortalyǵy Tóle bı aýylyndaǵy tozyǵy jetken «Qarakóz» meıramhanasy 3 mıllıon 700 myń teńgege satyp alynyp, murajaı sonda kóshirilmek bolady. Alaıda, onyń qurylys jumystary jalǵasyn tappaı, uzaq ýaqyt turalap qalǵan.
Bir qýanarlyǵy, shýlyq shendiler dál osy mýzeı máselesine shekeden qaramaı, ótken jyly murajaıǵa arnalǵan ǵımarattyń kúrdeli jóndeý jumystaryn bastap ta ketken bolatyn. Baıqaǵanymyzdaı, jańa ǵımarattaǵy qurylys jumystary qarqyndy júrýde. Al, aýdandyq tarıhı-ólketaný murajaıynyń qyzmetkerleriniń aıtýynsha, turǵyndardyń deni aýdanda murajaıdyń bar ekendiginen habarsyz kórinedi. «Tarıhy tereńde jatqan óńirdiń ótkeninen syr shertetin murajaıy bolmaýy múmkin emes, árıne. Degenmen, aýdan turǵyndarynyń kóbisi bizdiń murajaı týraly bilmeıdi. Oǵan basty sebep - turaqty ǵımarattyń joqtyǵy ekeni belgili. Endi mine, baǵymyzǵa oraı, jańa ǵımaratymyz jóndeýden ótip jatyr. Sátin salsa, jýyq arada sonda qonys aýdarmaqshymyz. Qazir munda nebári 3 jumysshy bar bolsa, jańa nysanǵa kóshken soń, qyzmetkerlerdiń sany da artpaq», - deıdi olar.
Taǵy bir aıta keterligi, qazirgi kezde alaqandaı ǵana eki bólmede otyrǵan mýzeıdiń qoryndaǵy 4 myńnan asa jádigerdiń tek úsh myńǵa jýyǵy ǵana kelýshilerdiń nazaryna usynylyp kelse, jańa ǵımaratta qolda bar qundy zattardyń barlyǵyn da qonaqtarǵa kórsetýge múmkindik bar. Sondaı-aq, jańa nysan paıdalanýǵa berilgen soń, qoldaryndaǵy qundy jádigerlerin murajaıǵa ótkizýge nıet tanytyp otyrǵan turǵyndar da bar eken.
