Jýyqta «Qala men dala» respýblıkalyq saıası gazeti saıtynda tarıhshy Tileýberdi Ábenaıulynyń túrkrolg ǵalym Qarjaýbaı Sartqojaulynyń «Ashyǵyn aıtqanda» tok shoýynda Shyńǵyshannyń tegi mońǵol degeni úshin jerden alyp, jerge salǵan maqalasy jarıalanyp, ǵalamtor áýesqoılaryn biraz dúrliktirdi. Shyńǵyshannyń tegine baılanysty daý qarapaıym halyq emes, múıizi qaraǵaıdaı tarıhshylar men jazýshylardyń arasynda jyldar boıy jalǵasyp kele jatqanyn jaqsy bilemiz. Árıne, pikr alýandyǵyna erkindik bergen demokratıalyq qoǵamda árkim óz pikirin ashyq aıtýǵa quqyly.
Al sol pikirin álemdik deńgeıde moıyndatý basqa másele. Moıyndata almasa qur beker dalbasa bolyp qala bermek. Ǵasyrlar boıy álem Shyńǵyshandy mońǵol tekti dep tanyp keldi. Al elimizdiń birneshe ǵalymy Shyńǵyshandy qazaq dep ózeýiregennen búkil álemdik ǵylym men jalpy kózqaras ózgermeıtini belgili. Óıtse, ol úshin qyzylkeńirdek bolýdyń ózi artyq sharýa.
Einshi jaǵy adamnyń pikirin synaýǵa, teriske shyǵarýǵa bolǵanymen, sol pikiri úshin onyń ar-namysyna til tıgizýge bolmaıtynynyn «qurmetti akademıktiń» eskermegeni ókinishti. Máselen: «... naǵyz: «Jaman ıtti ándeseń shańyraqtan tyshady» degenniń ózi bolmaq» nemese «... antyńyz jat halyqqa ábden aýǵandyqtan, ata ósıetinen múlde beıhabar bolǵansyz. «Qaǵynǵan qulan qaǵynan jerıdi» - degen osy da.» nemese «Ulttyq uıattan, azamattyq namystan bezip osynsha tantyǵanyńyzǵa qaraǵanda, álgi «ekolog-mılısıa» sizge nasybaıyn emes, basqa birdeńesin ıisketip jibergen joq pa ózi? «Elinen bezgen er ońbas» degen, búıtip zar-zar etip el-jerińizdi jamandaı, tarıhyńyzdy mansuqtaı berseńiz, qazaqty dattaı, mońǵoldy maqtaı tússeńiz, ondaı «ekolog-mılısıa» nasybaıyn ıisketýmen tynbaı, nasybaıynyń «kórshisin» jalatýdan da erinbes» nemese Osynshalyqty antyńyz aýyp, ımanyńyz kúıip shatasatyndaı, qazaqtan ne jamandyq, mońǵoldan ne jaqsylyq kórip edińiz?!» t.b. degen joldar uzynda óshi, qysqada kegi bar nemese naǵyz jón bilmes adam aıtatyn shyǵar. Munyń syrtynda Shyńǵysqandy mońǵol dep birinshi ret Qarjaýbaı tanyp otyrǵan joq qoı. Ábekeń aýzy qyshysa, áýeli Lev Gýmıleevtiń arýaǵymen, onan soń elimizdiń bilgir ǵalym, jazýshylary Qoıshyǵara Salǵarın, Zardyhan Qınaıatuly, Muhtar Maǵaýınmen, Muhtar Shahanov sıaqty ondaǵan bilgir ǵalym, ataqty aqyn-jazýshy, aıtýly tulǵalarmen aıtysýy kerek edi.
Ábenaı qaralaǵandaı Qarjaýbaıdy «ata ósıetinen múlde beıhabar bolǵan» dep, saýaty bar, parasatty adam qalaı aýzy baryp aıtpaq. Qarjaýbaıdyń ata ósıeti emes, baba ósıeti jolynda adaldyqpen eńbek etip, kóne túrki tarıhyn, Kúlgegin, Bilge haǵan, Tuı-uqyq eskrtkishterin kóz maıyn taýysyp zerttegenin Elbasy, elimizdiń úkmeti men ǵylym akademıasy baǵalap otyrǵanyn halyq biledi. Salǵan jerden «Qarjaýbaı Sartqojauly myrza, siz, kim edińiz? Óıtip eleýsiz kóretindeı, bizdi - Qazaqty, kim dep júrsiz?» dep dúrse qoıa beredi, óziniń ótirik dálelsymaqtaryn keremetteı bilimdi adam bolyp alǵa tartady. «Qazaqty kim dep júrsiz?» dep, Qarjaýbaıdy «sen qazaq emessiń» degen astyrtyn emeýirin tanytady. So qurly dúrdıip sóıleıtindeı Ábenaıdyń kim ekenin biz de bilmeı qaldaq.
[caption id="attachment_13736" align="alignright" width="275"]
Qarjaýbaı Sartqojauly[/caption]
Ábekeń Qarjaýbaıdy «Maqalanyń maman jazdy deýge kelmeıtin kereǵar, saýatsyz tustary jetip artylady.» dep kústanalapty. Dál osy sózdi Ábekeńniń ózine aıtýǵa bolady. Derekteriniń qısynsyzdyǵyna qarap qusqyń kelmese de ǵalym jazdy degenge qarnyń ashady. Máselen avtor Shyńǵyshannyń tegi túrki emestigin til aıyrmashylyǵy arqyly op-ońaı-aq dáleldegisi kelip: «Dál osynyń kerisinshe, keı kisiler mońǵoldy túrikke jatqyzbaqshy bolady. Bunyń da eshbir ǵylymı negizi joq. Ony anyqtaý tom-tom kitap aqtaryp dálel izdeýdi de qajet etpeıdi.» deıdi.
Mońǵol men qazaqtyń tiliniń týystyǵyn ne alshaqtyǵyn dáleldeý Ábekeń oılaǵandaı aksıoma emes. Bul máselemen dúnıe júziniń qanshama ǵalymy aınalysqanyn bilmeı otyryp, sáýegeısý arqyly óziniń til salasyndaǵy saýatsyzdyǵyn kórsetip alǵan. Anyǵynda eki halyqtyń til týystyǵyn zerttegen álemniń ondaǵan ǵalymy áli bir pátýaǵa kele alǵan joq. Qazaqtyń tilimen mońǵoldyń tiliniń týystyǵyn «Mońǵoldyń qupıa shejiresin» qytaı ıerolegıfmen kóne mońǵol tilinde saqtalyp, bizge jetken nusqasyn oqyǵandar ǵana túsinedi. Al Ábenaı bolsa «...qytaısha túpnusqadan mońǵolshaǵa aýdarylǵan» dep soǵypty.
Qazaq tili men mońǵol tiliniń týystyǵyn túbin túsirip, túp-tuqıanynan zerttegen ataqty ǵalym, ǵylym doktory Bázilhan Buqatuly «Eger qazaq tiline arab, parsy, basqa da tilderden engen sózderdi, monǵol tiline qytaı, sanskrıt, tıbet tilderinen engen sózderdi alyp tastasa qalǵan 60 paıyzy shyǵý túbiri boıynsha sáıkes keledi» degen qortyndyny baıaǵyda- aq jasaǵan. Ol kisi mońǵol tilin Ábenaıdan kem bilmeıtin shyǵar.
Sol sıaqty Ábenaı myrza: «Qarjaýbaı myrza, siz tarıhtaǵy moǵol men búgingi mońǵoldy, tarıhtaǵy Moǵolstan men búgingi Mońǵolıany áli paryqtaı almaı júrgen sıaqtysyz. Tarıhtaǵy moǵoldar – Shyńǵyshan moǵoldary: kereı, naıman, arǵyn, alshyn, úısin, dýlat, jalaıyr, t.b. túrik rý-arystary.» deıdi. Bolmaǵanda Shyńǵyshannyń áskeriniń deni kereı, naıman, arǵyn, alshyn, úısin, dýlat, jalaıyr, taǵy basqalar dese, sózi sıatyn edi. Buǵan qaraǵanda Ábekeńniń ózi Jetisýda Shaǵataı qurǵan Moǵolstan memleketimen (ras, onyń halqy tek qazaqtar) Shyńǵyshan qurǵan Jalpy Mońǵol («Hamag Mongol» (1206 jyl) memleketin áli paryqtaı almaı júrgen sıaqty.
Qurmetti akademıktiń Qarjaýbaıǵa tisin qaırap, ashýǵa berilgeni sonshalyq, neni aıtyp, neni qoıǵanyn ózi de bilmeı qalǵan. Sóıtip, «...Shyńǵyshannyń atamekeni Mońǵolıada emes, Moǵolstanda - Jetisý ólkesinde, Qazaq jerinde bolǵanyn bultaryssyz, anyq kórsetip beredi.» dep laǵyp ketken. Bul shyn bolǵanda, Ábekeń dúnıeni dúr silkindiretin boldy. Onda áýeli «Mońǵoldyń qupıa shejiresinen» bastap, Shyńǵyshan zamanynda naımandar qazirgi Mońǵolıa jerindegi segiz ózen boıynda, kereıler Monǵolıadaǵy Kentaýda, kereı hany Tuǵyryldyń ordasy qazirgi Mońǵolıanyń astanasy Ulan-batyr qalasy turǵan Toly ózeniniń jaǵasynda boldy degen tujyrym jasaǵan tarıhshy ǵalymdardyń eńbekteriniń barlyǵyn otqa órteý kerek. Naǵyz ashýlansa, Ábekeń osyndaı usynys ta jasaıtyn shyǵar. Biraq, Shyńǵyshan zamanynda «Jalpy Mońǵoldyń» astanasy bolǵan Qaraqorym qalasyn órteı almaıtyny ókinishti. Shyńǵyshannyń atamekeni Jetisý ekeni ras bolsa Qaraqorymnan beri alty aıshylyq jol júrip kelip, Qaıyrhannan Otyrar qalasyn tartyp alǵany oryndy-aq eken. Biraq, qara qazaqty qynadaı qyryp («óz týystaryn»), qalasyn qıratyp tastaǵany beker bolǵan. Jalpy, Shyǵyshannyń atamekeni Jetisý ekenin Muhtar Shahanov pen Dúkenbaı Dosjanovqa «túsindirý» kerek shyǵar.
Tipti, Ábenaı «boıaýshy, boıaýshy degenge saqalyn boıaıdy» degendeı «Qoryta kelgende, táýelsizdik jyldarynan beri kóptegen zetteýshiler jabyla kirisip, Shyńǵyshannyń teginiń túrik, qanynyń qazaq ekenin, dininiń ıslam bolǵanyn, qazaq dalasynda orda tigip, túrik tilinde el bılegenin tolyqtaı dáleldep berdi» dep sáýegeısipti. Shyńǵyshannyń dininiń ıslam bolǵanyn, túrik tilinde el bılegenin bir de-bir tarıhshynyń aýzynan estigen emespiz. Shyńǵyshannyń dini ıslam bolǵan bolsa, arýaǵyna quran baǵyshtaýymyz kerek shyǵar. Mine, Ábenaıdyń tarıhtan saýattylyǵy qaı jaǵynda?
«...bul maqalamyzda túrli tarıhı qujattarǵa naqty silteme jasamadyq, onyń sebebi ... maqala kópshilik oqyrmanǵa baǵyttap jazylǵandyqtan oqýǵa jeńilirek bolsyn dedik» depti. Kezinde Shyǵys Qazaqstannyń oblystyq gazetine («Dıdar») «Shyńǵyshan qazaq emes, qazaqqa alys ta emes» degen taqyrypta men de kólemdi maqala jazǵanmyn. Ábenaıdyń Shyńǵys handy qazaq boldyrý úshin aıtqan ýájderiniń bárin de joqqa shyǵaratyn ǵylymı negizdegi tujyrymdar osy maqalada da bar. Biraq Ábekeń aıtqandaı men de pikir kópshilik oqyrmanǵa baǵyttalyp jazylǵandaqtan ol ýájdiń bárin termelemedim. Aıtaıyn degenim, «japtym jala, jaqtym kúıe» degennen óz elimiz túgil álem tanıtyn túrkolog ǵalym Qarjaýbaıdyń birdemesi qısaımaq túgil, qylshyǵy da synbaıdy. Kerisinshe baıaǵy dýa tımegen berekesiz, pátýasyz qazaq ekenimizdi ǵana dáleldeımiz.
Ábekeń maqalasyna «Shyńǵyshandy mońǵol qylý kimge qajet?» degen taqyryp qoıypty. Meniń tańdanatynym, Shyńǵyshandy qazaq qylý kimge qajet? Qazaq «ótiriktiń ózine senbe, ebine sen» deıdi. Shyńǵyshandy qazaq qylýdyń eshqandaı shyndyq túgil, ebi joq. Qazaq qylǵysy keletinder ǵasyrlar boıy Qazaq handyǵyn mońǵol Shyńǵyshannyń urpaqtary bıledi degen sózden namystanatyn shyǵar. Onda olar Qazaq handyǵyn, tipti Altyn ordany bılegen Shyńǵyshan da emes, onyń urpaqtary da emes, merkit Chıledúdiń uly Joshy men onyń urpaqtary (Kereı han, Jánibek han, Qasym han, Haqnazar han, Esim han, Táýke han, Abylaı han, Kenesary han) bılegenin alǵa tartsyn (shyndyǵy solaı). Sonda uıalmaıtyn bolamyz. Eger ol jetkiliksiz bolsa, kerisinshe, mońǵoldardyń tegi túrik ekenin dáleldesek shyndyqqa bir taban jaqyndar edik. Kezinde komýnıstik ıdeologıa men dinı kózqarasqa saı mońǵoldar túrik tekti halyq ekenderin joqqa shyǵarǵanmen, qoǵam ózgergeli mońǵoldardyń ózderi eptep moıyndaı bastaǵanyn aıta ketý kerek. Máselen, ótkenge naǵyz aqıqat turǵysynan qarap, monǵol tarıhyn qaıta saraptaǵan áıgili monǵol tarıhshysy B. Baabar: «Ǵundar monǵol tekti bolýy da, túrik tekti bolýy da múmkin. Múmkin, ǵundar monǵol men túrkiniń ortaq tegi shyǵar, tipti monǵol men túriktiń aralas qosyndysy shyǵar» («Mongolchýýd, núúdel sýýdal» 1-tom, 33-bet) dep jazady. Al Mońǵolıanyń ǵylym akademıasy halyqaralyq «Túrksoı» uıymymen qoıan-qoltyq jumys isteı bastady.
Bizdiń ulttyq mártebemiz osyndaıdan ósedi. Áıtpegende ózi túgil ebine eshkim senbeıtin Shyńǵyshan qazaq degen ótirikti álemge moıyndatpaq túgili qazaqtyń ózine moıyndata almaımyz. Ol úshin shyndyqty aıtqan bireýdiń betine kúıe jaǵyp, sonyń ishine ar-namysyna tıý adamdyqqa, moraldik, adamgershilik normaǵa saı kelmeıtin qylyq.
Bodaýhan Toqanuly,
Aqyn, jazýshy.
