Ulttyq quramanyń burynǵy bas bapkeri Tursynǵalı Edilov qazaq boksshylarynyń Parıj Olımpıadasyndaǵy oıyndary týraly aıtty, - dep habarlaıdy Dalanews.kz.
Edilov Qazaqstan federasıadan bastap bárin joǵaltyp alǵanyn aıtady.
"Tek bas bapkerge senemiz. Olımpıadaǵa ash balalardy ákelý kerek. Olardyń kózinde jeńiske degen umtylys bolady. Eger sen toıyp alsań, qalaı qımyldaısyń? Ash bolý kerek, olar sol kezde qımyldaıdy. Fınalda kim jańashyldyqpen keledi - sol jeńiske jetedi. 3-4 dúrkin Olımpıada júldegerlerin qaıta-qaıta nege qatystyra beredi? Másele - sol. Sony sezbeıdi jattyqtyrýshylar, barlyq bále sodan.
Jeti adam – Sákendi, Sabyrhandy almaıdy eshqashan. Qońqabaevtyń ornyna kim bar? Eshkim joq. Shyńbergenovtyń ornyna kim barady – eshkim joq. Bir-eki… Tokıo Olımpıadasynan bastap dabyl qaǵý kerek bolatyn. Aýystyrý kerek edi. Qońqabaev ne kerek? Qulap júr. Jalolov nokaýtqa túsirgen adam ony utyp aldy. (...) Qazir "semirip" alǵan", – deıdi Tursynǵalı Edilov jýrnalıs Nurseıit Jylqyshybaıǵa bergen suhbatynda.
Buǵan deıin belgili saıasatker, memleket qaıratkeri, QR Eńbek sińirgen jattyqtyrýshysy Amalbek Tshan Qazaqstandaǵy bokstyń jaı-kúıine baılanysty pikir bildirdi. Keńes Odaǵy kezinde bokstan gúrzi judyryǵymen qarsylastaryn talaı márte sulatyp túsirgen ardager sportshy eldegi sport ahýalyn synap tastady
Onyń sózinshe, qazirgi tańda eldegi sport salasy aıtarlyqtaı aqsap tur. Munyń basty sebebi retinde ol basshylyqty tájirıbesi joq biliksiz mamandardyń jaıpap alýymen baılanystyrdy.
“Parıj Olımpıadasyna baılanysty kóptegen pikir aıtylýda. Osy salanyń aınalasynda júrgendikten, maǵan Qazaqstandaǵy, sonyń ishinde qazaqtyń ulttyq sportyna aınalǵan bokstyń ahýalyna baılanysty suraqtar jıi keledi. Shyndyǵyna kelgende, keıingi kezde sportty basqaratyn mınıstrlikte, kabınettiń tóraǵalyǵynda ártúrli jaǵdaımen sporttan esh habary joq, jalpy sportty óziniń kásibı mamandyǵy retinde qaraıtyn janashyr azamattar basqarmady. Sonyń kesirinen sońǵy 5-6 jylda sport deńgeıi qatty tómendep ketti. Oǵan sebep mádenıet jáne sport mınıstrligin bir arnaǵa toǵystyryp, bir mınıstrlik etýi dep aıtar edim. Bul kezde men de qyzmette júrgenmin. Sport mınıstrligine mýzykanttar kelgendikten, jınalystyń 90 %-y mádenıet salasyna baılanysty ótetin, al sport týraly áńgime tek 10 %-yn qurady. Sol kezde-aq sport qurdymǵa ketken edi. Odan keıin mınıstr bolǵan Abaev sekildi jeke basynyń qamyn oılaǵan azamattar sportty tipten qurtyp ketti.
Búgingi tańda bul saladan qol úzgendikten, sport mınıstrliginiń qanshalyqty shashyrap-tarap ketkenin, bizdiń sporttyń bir júıege kelgen-kelmegeninen, qandaı daıyndyq júrgizilip jatqanynan habarsyzbyn. Máselen, sol baıaǵy 100-den astam sportqa aqsha bólip, Olımpıadaǵa osynsha sporttyń túrinen bardyq dep, bos aýany aınaldyryp jatyr ma, joq pa, ony da bilmedim.
Degenmen biz kórshi elderdi alyp qaraıtyn bolsaq, alysqa barmaı-aq Ózbekstan men Qyrǵyzstanǵa kóz tastasaq, sport salasynda jaqsy deńgeı kórsetip keledi. Ásirese, bizge básekeles bolǵan Ózbekstannyń ózi sol 30-35 sport túriniń ar jaq ber jaǵynda Olımpıadaǵa daıyndyq jasaıdy. Meniń oıymsha, bul óte durys baǵyt. Barlyǵyn qamtý mindetti emes. Bizge de osy kásibı medal alyp kele alatyn árbir aımaq pen oblystarda ózderine qalyptasyp qalǵan sport túrimen ǵana Olımpıadaǵa daıyndyq jasap, soǵan kóńil bólý kerek dep oılaımyn. Onyń ishinde fýtboldy atap ótýge bolady. Men ony endi taldap aıtpaı-aq qoıaıyn”, - dedi Tshanov.
Sporttyń qazirgi jaǵdaıyna shúılikken memleket qaıratkeri, úlken dodada óner kórsetip júrgen boksshylardy da synap tastady. Aıtýynsha, kózinde oty joq sportshylar bokstyń negizgi ádisterinen ada qalǵan.
