Ulttyq quramanyń burynǵy bas bapkeri Tursynǵali Edilov qazaq boksshylarynyń Parij Olimpiadasyndaǵy oiyndary týraly aitty, - dep habarlaidy Dalanews.kz.
Edilov Qazaqstan federatsiiadan bastap bárin joǵaltyp alǵanyn aitady.
"Tek bas bapkerge senemiz. Olimpiadaǵa ash balalardy ákelý kerek. Olardyń kózinde jeńiske degen umtylys bolady. Eger sen toiyp alsań, qalai qimyldaisyń? Ash bolý kerek, olar sol kezde qimyldaidy. Finalda kim jańashyldyqpen keledi - sol jeńiske jetedi. 3-4 dúrkin Olimpiada júldegerlerin qaita-qaita nege qatystyra beredi? Másele - sol. Sony sezbeidi jattyqtyrýshylar, barlyq bále sodan.
Jeti adam – Sákendi, Sabyrhandy almaidy eshqashan. Qońqabaevtyń ornyna kim bar? Eshkim joq. Shyńbergenovtyń ornyna kim barady – eshkim joq. Bir-eki… Tokio Olimpiadasynan bastap dabyl qaǵý kerek bolatyn. Aýystyrý kerek edi. Qońqabaev ne kerek? Qulap júr. Jalolov nokaýtqa túsirgen adam ony utyp aldy. (...) Qazir "semirip" alǵan", – deidi Tursynǵali Edilov jýrnalist Nurseiit Jylqyshybaiǵa bergen suhbatynda.
Buǵan deiin belgili saiasatker, memleket qairatkeri, QR Eńbek sińirgen jattyqtyrýshysy Amalbek Tshan Qazaqstandaǵy bokstyń jai-kúiine bailanysty pikir bildirdi. Keńes Odaǵy kezinde bokstan gúrzi judyryǵymen qarsylastaryn talai márte sulatyp túsirgen ardager sportshy eldegi sport ahýalyn synap tastady
Onyń sózinshe, qazirgi tańda eldegi sport salasy aitarlyqtai aqsap tur. Munyń basty sebebi retinde ol basshylyqty tájiribesi joq biliksiz mamandardyń jaipap alýymen bailanystyrdy.
“Parij Olimpiadasyna bailanysty kóptegen pikir aitylýda. Osy salanyń ainalasynda júrgendikten, maǵan Qazaqstandaǵy, sonyń ishinde qazaqtyń ulttyq sportyna ainalǵan bokstyń ahýalyna bailanysty suraqtar jii keledi. Shyndyǵyna kelgende, keiingi kezde sportty basqaratyn ministrlikte, kabinettiń tóraǵalyǵynda ártúrli jaǵdaimen sporttan esh habary joq, jalpy sportty óziniń kásibi mamandyǵy retinde qaraityn janashyr azamattar basqarmady. Sonyń kesirinen sońǵy 5-6 jylda sport deńgeii qatty tómendep ketti. Oǵan sebep mádeniet jáne sport ministrligin bir arnaǵa toǵystyryp, bir ministrlik etýi dep aitar edim. Bul kezde men de qyzmette júrgenmin. Sport ministrligine mýzykanttar kelgendikten, jinalystyń 90 %-y mádeniet salasyna bailanysty ótetin, al sport týraly áńgime tek 10 %-yn qurady. Sol kezde-aq sport qurdymǵa ketken edi. Odan keiin ministr bolǵan Abaev sekildi jeke basynyń qamyn oilaǵan azamattar sportty tipten qurtyp ketti.
Búgingi tańda bul saladan qol úzgendikten, sport ministrliginiń qanshalyqty shashyrap-tarap ketkenin, bizdiń sporttyń bir júiege kelgen-kelmegeninen, qandai daiyndyq júrgizilip jatqanynan habarsyzbyn. Máselen, sol baiaǵy 100-den astam sportqa aqsha bólip, Olimpiadaǵa osynsha sporttyń túrinen bardyq dep, bos aýany ainaldyryp jatyr ma, joq pa, ony da bilmedim.
Degenmen biz kórshi elderdi alyp qaraityn bolsaq, alysqa barmai-aq Ózbekstan men Qyrǵyzstanǵa kóz tastasaq, sport salasynda jaqsy deńgei kórsetip keledi. Ásirese, bizge básekeles bolǵan Ózbekstannyń ózi sol 30-35 sport túriniń ar jaq ber jaǵynda Olimpiadaǵa daiyndyq jasaidy. Meniń oiymsha, bul óte durys baǵyt. Barlyǵyn qamtý mindetti emes. Bizge de osy kásibi medal alyp kele alatyn árbir aimaq pen oblystarda ózderine qalyptasyp qalǵan sport túrimen ǵana Olimpiadaǵa daiyndyq jasap, soǵan kóńil bólý kerek dep oilaimyn. Onyń ishinde fýtboldy atap ótýge bolady. Men ony endi taldap aitpai-aq qoiaiyn”, - dedi Tshanov.
Sporttyń qazirgi jaǵdaiyna shúilikken memleket qairatkeri, úlken dodada óner kórsetip júrgen boksshylardy da synap tastady. Aitýynsha, kózinde oty joq sportshylar bokstyń negizgi ádisterinen ada qalǵan.
