Qazaqstannyń IýNESKO janyndaǵy Turaqty Ókildigi uıymdastyrǵan bul is-shara qalalardy saqtaý máselelerin jahandyq deńgeıde talqylaýǵa yqpal etti. İs-sharany QR IýNESKO jáne ISESKO isteri jónindegi ulttyq komısıasynyń bas hatshysy Álıa Baısabaeva moderatorlyq etip júrgizip otyrdy. Májiliske IýNESKO-nyń bas dırektory Odre Azýle arnaıy shaqyryldy.
Aldymen Qazaqstannyń Saýd Arabıasy koróldigindegi Tótenshe jáne Ókiletti Elshisi Berik Aryn, Parıj qalasyndaǵy IýNESKO jáne basqa da halyqaralyq uıymdar janyndaǵy QR Turaqty ókildiginiń keńesshisi Rysbek Álibekov, IýNESKO-nyń búkilálemdik mura ortalyǵynyń dırektory (Parıj) Lazar Elýndý Assomo, QR Mádenıet jáne aqparat mınıstrligi Mádenıet komıtetiniń tóraǵasy Kúmis Seıitova quttyqtaý sózin arnap, is-sharanyń mańyzdylyǵyna toqtaldy. Elshi ári IýNESKO-daǵy QR Turaqty ókili Asqar Ábdirahmanov beınebaılanys arqyly onlaın qatysty.
Túrkistan oblysy ákimdiginiń ókili retinde «Open Turkistan» týrısik aqparattyq ortalyǵy JSHS-niń bas dırektory Serikbolsyn Sandybaev «Turaqty týrızm, ekonomıkalyq ósý jáne áleýmettik damý» taqyrybynda baıandama jasap, óńirdiń týrısik ereksheligin tanystyrdy.
– Ózderińizben búgingideı óte mańyzdy jıynda júzdeskenime qýanyshtymyn. Túrkistan oblysynyń týrısik áleýetin tanystyrýǵa yqpal etken elshi ári IýNESKO-daǵy QR Turaqty ókili Asqar Ábdirahmanovqa alǵys bildiremiz! Bıyl maýsym aıynda IýNESKO-nyń bas dırektory Odre Azýle Qazaqstandaǵy sapary barysynda Túrkistan qalasyna kelip, Qoja Ahmet Iasaýı kesenesin aralaǵan bolatyn. Túrkistan oblysy – Qazaqstannyń týrızmin damytý turǵysynan joǵary áleýetke ıe óńirleriniń biri. Oblys aýmaǵynda týrızmniń 3 baǵyty aıqyndalǵan. Olar tarıhı-tanymdyq, ekologıalyq jáne emdik-saýyqtyrý týrızmi.
Túrkistan óńiri – tarıhı jáne mádenı muraǵa jáne ashyq aspan astyndaǵy murajaıǵa baı. Oblys aýmaǵynda 1770 tarıhı jáne mádenı eskertkish ornalasqan. Al emdik-saýyqtyrý baǵyty boıynsha 72 shıpajaı jumys isteıdi. Túrkistan oblysynyń tabıǵaty alýan túrli. Qalanyń qarbalasynan úzilis alǵysy keletinder taý bókterine baryp demalady. Óńirde 4 erekshe qorǵalatyn tabıǵı aýmaq bar. Atap aıtqanda, «Aqsý-Jabaǵyly» jáne «Qarataý» qoryqtary, «Syrdarıa-Túrkistan» jáne «Saıram-Ógem» tabıǵı parkteri. Jyl sońyna deıin oblys aýmaǵynda halyqaralyq jáne respýblıkalyq is-sharalardy uıymdastyrý josparlanýda. Birinshi kezekte óńir turǵyndary men qonaqtarynyń tıimdi ýaqyt ótkizýine baǵyttalǵan. Joǵaryda atalǵandardyń barlyǵyn eskere otyryp, sizderdi Túrkistan oblysyna saıahat jasaýǵa shaqyramyz. Saparlaryńyz jańa sezimder men ózgeshe emosıalarǵa toly bolatynyna senimdimin, – degen S.Sandybaev qatysýshylarǵa brendtik ónimder, aqparattyq úlestirme materıaldary men qolóner buıymdaryn tabystady.
Sondaı-aq ókil Túrkistan oblysyna barýdyń 10 negizgi sebebin atap, jekeleı toqtalyp ótti. Dálirek aıtqanda halyqaralyq mártebesi bar eskertkish, IýNESKO-nyń Búkilálemdik Mádenı mura tizimine engizilgen Túrkistan óńiriniń basty týrısik tartymdylyǵy – Qoja Ahmet Iasaýı kesenesi, mıstıkalyq oryn retinde tanymaldyǵy artqan – Aqmeshit úńgiri, 50-den astam shıpajaıy bar Saryaǵash kýrorty, taýly aımaqtarda demalý, qaıta jandanǵan Túrkistan qalasy týraly, sondaı-aq qolóner buıymdary, jergilikti taǵamdar boıynsha aqparattar usynyldy.
Munan soń sarapshylar óz ıdeıalary jáne tájirıbelerimen bólisip, pikir almasty. Ári qaraı beıne-tanystyrylym men ulttyq mýzykalyq qoıylymdar uıymdastyryldy.
Aıta keteıik, bıyl Túrkistan oblysyna kelýshiler men týrıserdiń sany artqan. Onyń ishinde bıyl 8 aıda erekshe qorǵalatyn tabıǵı aýmaqtarda 115 myń adam demalǵan. Al byltyr 12 aıda 74,9 myń adam kelgen bolatyn. Sondaı-aq bıyl 8 aıda Túrkistan qalasyna birkúndik kelýshiler sany 519,3 myń adamǵa jetti.
