Álimsaqtan bastap qazaqtyń keń dalasynda júrgen qazaq jurtynyń eń saltanatty sherýiniń biri – kóship-qoný. Kóship-qoný tórt túrge bólinedi. Erteda ata-babalarymyz kóktemniń naýryz aıynyń aıaq kezinde qystaýdan kókteýge kóshse, mamyr aıynyń aıaq kezinen bastap jaılaýǵa kóshken. Jaılaýda shilde, tamyz, mızam aılaryn aıaqtaǵannan keıin kúzekke kóshti. Al kúzekte qazaqtar qarasha aı sońynda, qaıtadan qystaýǵa qaıtqan.
Kóktem kezinde kók tolyq shyǵyp, jaýqazyn men qyzǵaldaqtar qyrǵa tolyp, tobylǵy tolyqsyp, barlyq ósimdikter búrshik jaryp gúl ashady. Tórt túlik mal tóldep bitip, olar marqaıyp jetiledi. Jaılaýǵa kóship kelgende barlyq ósimdik tolysyp pisedi. Bıe baılap, saba-saba qymyz ashytylǵan. Sıyr saýyp, kebeje-kebeje maı alynyp, kúbi-kúbi aıran uıytylyp, óre-óre qurt, irimshik, ejigeı keptiriledi de aqúıek tastalyp, qyz-bozbala saýyq qurady. Barlyq toı-tomalaq, máslıhattar osy kúzde ótetin bolǵan. Qunan shaýyp, taı alǵan, at shaýyp túıe alǵan, jorǵa shaýyp bıe alǵan kez osy. Dál osy aqytty sary jurt dep atap, jerdiń oty qashyp, taqyrlanyp qýań tartady. Mine, osy mezgilde kúzekke kóshedi. Bul mezgilde egin, shóptiń jınalyp, sary-saban bolyp, shabyndyq jerlerdiń kógi qaıta kógerip turdy. Maldyń tolysyp et alyp, súıeginiń maıkemikke aınalǵan shaǵy, qoı-eshkini ózen kólge toǵytyp, kúzem qyrqylyp, jún sabalyp, tekemet basatyn alqa-qotan qonǵan aýyldyń qyz-kelinshekteriniń tary túıetin dýmandy kezi dep atasaq bolady.
El qystaýǵa kelgende qora-qopsysyn jóndep, otyn-sýdy rettep, soǵymdy jemdep, jylqy soıyp, qysqasyn aıtqanda, jaıa, qazy-qarta, beldeme, jambasty qysyrdyń qymyzymen qosyp ishýge, ezgen qurttyń sólin sorpa qosyp, maltasyn bala-shaǵaǵa bergen kez.
Ata-babalarymyz kósh kólikterine túıeni, jylqyny, ógizdi, paıdalanǵan. Eger bul kólikter aýyl kóshiniń júgin artýǵa jetispese, aǵaıyn-týǵandarynan, jegjat-jurattarynan kósh kóligin suratqanyn bilemiz. Qaı kezde de aldyn ala qonatyn qonyttyń jaı-japsarymen tanysyp, kósh júretin joldardyń jaǵdaıyn kórip, bilip otyrǵan.
Kóship qonýǵa qajetti minetin, kósh artatyn kólikke qaraı er-turmandy barlyq ábzelimen, túıege – qom, at, ógizge – yńyrshyq jáne tańbaý, teń jipti (on tórt qulashtan kem emes) erte bastan daıyndaǵan.
Teńdi artý úshin alty qulash teń arqan, kósh kólikterin jetekteý úshin órmeli noqta, yzbaly noqta buıda qajet boldy. Kóshi býǵan arqany bosap, júk aýǵanda, arqandy qatty tartyp, júkti qalpyna keltirý úshin bilekti jigitter buraý salyp otyrǵan. Ony qazaqtar uzyndyǵy 30-40 súıem ábden kepken tobylǵy men yrǵaıdan jasaǵan.
Kóshti bastaý isi kópti kórgen, joldy anyq biletin, orta jastan asqan azamatqa tapsyrylǵan. Ol zerli, shanaqty jabýmen nemese túkti kilemmen jabylǵan júgi bar túıeni jetelep kóshti bastaıtyn bolǵan. Onyń sońyn ala túıe jún shekpen men aq qalpaq kıip, jorǵa mingen aýyl aqsaqaldary júrdi. Aqsaqaldardyń izimen kımeshek kıip, túndik tartqan doqaba kamzol, dúrıa shapan ıgen aýyl analary eki-ekiden salt júrip otyrǵan. Qalǵan kósh kólikterin aýyl azamattary jetektep, irkes-tirkes kerýen sherýimen jol tartatynyn atalarymyz aıtyp otyrýshy edi. Kóshtiń eń sońynda jorǵa men sáıgúlik mingen kámshát bórikti, búrmeli sháıi kóılekti, sáýkele kıip, sholpy taqqan, syrǵaly sylqym qyzdar men jas jigitter júrip otyrǵan. Osyndaı saltanaty sherý tartqan kóshti qazaqtar «kósh kóligimen» dep ataǵan. Kóshken aýylǵa jolyqqan adam «Kósh kólikti bolsyn, Qudaıym aman kóshin bersin» dep tilek bildirgen.
Qazaq halqynyń eń bir jaqsy qasıeti qaıda kóshse de jurtyn tazalap, kóń-qoqsyqtan aryltyp, «jurtyna aq jarylqasyn, Qudaıym aq jol bersin» dep aq tamyzyp, ony mańdaıyna táý etkeni belgili. Kósh sherýi kele jatqan kezde jolshybaı kezdesken aýylǵa jaqyndaǵanda qyz-kelinshekter attarynan túsip, aýyldan ótkenshe jetektep, aýyl árýaqtaryna, úlkenderine bas ıip, qurmet kórsetken. Jolaı kezdesken aýyldyń qyz-kelinshekteri kósh sherýin bastaǵan úlkenderden bastap jastaryna deıin qymyz, qurt, ejigeı, aıranyn usynyp jurttyń shólin basatyn jaqsy dástúr qalyptasqan. Óz kezeginde kósh ıeleri olarǵa oramal, sharshy, júzik, bilezik sıaqty káde syılaryn usynýdy umytpady. Mine, qazaq aýyldarynyń kóshi osylaı jalǵasyn taýyp otyrǵan.
Ádephan Tórehanuly.
