Mundaı hat jazý, árıne, men úshin óte aýyr. Dese de, Sizden basqa muńymdy shaǵar adamym joq. Siz oblysymyzdyń basshysysyz. Sizdiń de men sekildi nemerelerińiz bar shyǵar. Olardyń qalaýyn árdaıym oryndaıtyn shyǵarsyz. Men ózimdi Sizdiń nemereńizbin dep bilemin. Qarǵa tamyrly qazaqtyń bári bir-birimen týys emes pe?
«Ár bala baqytty bolý úshin jaralady» deıdi ǵoı úlkender. «Men baqytsyzbyn» deı almaımyn. «Baqyttymyn» deýge de aýzym barmaıdy. El qatarly bolýdy ǵana armandaımyn. Bul meniń ǵana emes, baýyrlarymnyń, áke-sheshemniń, barlyǵy on adamnyń úshbý haty dep qabyldaǵaısyz.
Aldymen Sizdi ózimniń otbasymmen tanystyraıyn.
Mine, mynaý meniń otbasym. Almaty oblysy, Talǵar aýdany, Keńdala aýylynda bireýdiń qabyrǵasy kógergen, syz úıin jalǵa alyp kúneltip jatyrmyz.
Myna jigittiń aty – Baqytjan Tursynǵalıuly. Toǵyzynshy synyp oqýshysy. Meniń eń úlken aǵam. Bolashaqta Orazaly Dosbosynov sekildi aıtysker aqyn bolýdy armandaıdy.
Bul – ekinshi aǵam. Aty – Baýyrjan Tursynǵalıuly. Jetinshi synypta oqıdy. Baýyrjan Momyshuly sekildi batyr bolsyn dep, áke-sheshem atyn Baýyrjan dep qoıǵan. Úsh aıdan beri boks úıirmesine qatysyp júr. Jýyrda Esik qalasynda ótken jarysta úshinshi oryn aldy. Bolashaqta Qanat İslám sekildi álemdi moıyndatqan bylǵary qolǵap sheberi atanǵysy keledi.
Úshinshi aǵam Qaısar Tursynǵalıuly tórtinshi synyptyń oqýshysy. Bizdiń úıdegi sabaqty óte jaqsy oqıtyn bala – osy Qaısar. Oqymysty. «Sabaqqa daıyndalatyn keń bólmem bolsa ǵoı» dep qıaldaıdy. Sabaq úlgerimi – óte jaqsy. «Ǵalym bolamyn» deıdi.
Keıde sýretshi bolǵysy kelip, mynandaı sýretter salady. Mynaý «Óz úıimiz bolsa ǵoı» degen sýreti.
Tórtinshi aǵam Mıras Tursynǵalıuly «dáriger bolam» deıdi. Qazir ekinshi synypta oqyp júr. Turyp jatqan úıimiz syz bolǵandyqtan jıi aýyramyz. Áke-sheshem ondaı kezde emhananyń tabaldyryǵyn tozdyrady. Mıras sol úshin de dáriger bolǵysy keledi. Keıde «Dáriger bolyp, balalardy emdep, kóp aqsha tabamyn. Sosyn baı bolyp, biz sekildi úıi joq adamdarǵa mynandaı úı salyp beremin» deıdi.
Besinshi aǵamnyń aty – Damır Tursynǵalıuly. Jasy altyda. Áli mektepke barǵan joq. Qudaı qalasa, keler oqý jylynda birinshi synypqa barady. Ol menińshe, aspaz bolady. Anama qolqabys jasap, ylǵı da as bólmede júredi. Mine, ol taǵy da bizdiń as bólmede júr.
Altynshy aǵamnyń esimi – Dýman Tursynǵalıuly. Jasy beste. Aǵalarymnyń ishindegi eń buzyǵy osy. Myna máshınege minip alyp, bizge bir tynym bermeıdi. Túbi myqty shopyr bolatyn shyǵar. Úıimizde oınaıtyn jer tar bolǵandyqtan keıde aıaǵymdy, keıde qolymdy basyp ketip, meni jylatyp qoıady.
Jetinshi aǵamnyń aty Dinmuhammed Tursynǵalıuly. «Dinmuhammed Qonaev sekildi el basqarady» deıdi ákem. Kim bilsin, ol kúnge de jetermiz.
Endi men jaıly.
Meni qoıa turalyq. Amandyq ata, Siz aldymen meniń áke-sheshemmen tanysyp alyńyz.
Anam Gúlmıra segiz ulǵa jaryq dúnıe syılaǵan – batyr ana! Qazaqtyń sanyn kóbeıtýge qomaqty úles qosqan «Altyn alqa» ıegeri.
Mynaý meniń ákem – Tursynǵalı Qabaqov. Bizdi eshkimnen kem qylmaı ósirip jatqan – batyr áke.
Ákemniń qolynda otyrǵan – menmin! Atym – Nurtileý. Qudaı buıyrtsa, Nurtileý Imanǵalıuly sekildi myqty jýrnalıs bolamyn. Biraq, oǵan deıin qaıda? Qazir jasym áli birge tolǵan joq.
Amandyq ata, Siz bizdiń otbasymen tolyq tanystyńyz. Biz eshkimge alaqan jaımaıtyn, alaqan jaıýdy namys dep biletin otbasy edik. Ákem men sheshem óz kúshimen úı salyp alý úshin neshe ret Talǵar aýdanyna baryp, jer surady.
Dálel mine! Biz jer kezeginde 1036 adam bolyp turmyz. Bul kezektiń jyljıtyn túri joq.
Jer kezegi kelmegen soń, sheshem kóp balaly ana retinde jalǵa beriletin turǵyn úı kezegine jazyldy. Ony alýdyń da ýaqyty ázir keletin túri baıqalmaıdy.
Endi mine, qabyrǵasy kókergen, edeni syz bir úıdi otbasymyzben jalǵa alyp kún kórip jatyrmyz. Buǵan deıin biz birneshe páterdi jaldap turdyq. Kóshe-kóshe sharshadyq, ata! Biz sekildi kóp balasy bar otbasyǵa eshkim úıin jalǵa bergisi kelmeıdi. Áıtpese, myna úıde bir kún turmaı kóship keter edik.
Amandyq ata! Aqyr bastadym, bárin aıtaıyn. Bizdiń otbasylyq búdjetimiz 65 myń teńge. Anam «Altyn alqasy» úshin aıyna 13 575 teńge alady. Meniń bir jasqa deıingi jórgekpulym 18 800 teńge (bul jaqynda toqtaıdy). Ár úsh aı caıyn járdemaqy retinde 17 800 teńgeni memleket beredi.
Ákemniń aılyǵy buryn 49 myń teńge edi. Qazir daǵdarys dep jalaqysy qysqaryp qaldy. Qolyna alatyn aqshasy – 35 myń.
Endi ózińiz esepteńizshi. Osy 65 myńnyń 15 myńy páteraqyǵa, 5 myńy sý men jaryqqa ketedi. Sonda, on adam 40 myńmen ómir súrip jatyrmyz degen sóz.
Qurmetti Amandyq ata! Meniń osy hatymdy oqysańyz bizge kómek kórsetińizshi. Ótinemin! Sizdi isker, qaıyrymdy basshy dep bilemin. Nurtileý Imanǵalıuly aıtpaqshy biz de «baı qýatty bolaıyq»!
Sálemnen - men (sýrettegi) Nurtileý Tursynǵalıuly!
Abai.kz
