Asa qurmetti, Amandyq ata! Meniń aty-jónim Nurtileý Tursynǵaliuly. Men Sizge búgin úlken ótinishpen hat joldap otyrmyn.
Mundai hat jazý, árine, men úshin óte aýyr. Dese de, Sizden basqa muńymdy shaǵar adamym joq. Siz oblysymyzdyń basshysysyz. Sizdiń de men sekildi nemerelerińiz bar shyǵar. Olardyń qalaýyn árdaiym oryndaityn shyǵarsyz. Men ózimdi Sizdiń nemereńizbin dep bilemin. Qarǵa tamyrly qazaqtyń bári bir-birimen týys emes pe?
«Ár bala baqytty bolý úshin jaralady» deidi ǵoi úlkender. «Men baqytsyzbyn» dei almaimyn. «Baqyttymyn» deýge de aýzym barmaidy. El qatarly bolýdy ǵana armandaimyn. Bul meniń ǵana emes, baýyrlarymnyń, áke-sheshemniń, barlyǵy on adamnyń úshbý haty dep qabyldaǵaisyz.
Aldymen Sizdi ózimniń otbasymmen tanystyraiyn.
Mine, mynaý meniń otbasym. Almaty oblysy, Talǵar aýdany, Keńdala aýylynda bireýdiń qabyrǵasy kógergen, syz úiin jalǵa alyp kúneltip jatyrmyz.
Myna jigittiń aty – Baqytjan Tursynǵaliuly. Toǵyzynshy synyp oqýshysy. Meniń eń úlken aǵam. Bolashaqta Orazaly Dosbosynov sekildi aitysker aqyn bolýdy armandaidy.
Bul – ekinshi aǵam. Aty – Baýyrjan Tursynǵaliuly. Jetinshi synypta oqidy. Baýyrjan Momyshuly sekildi batyr bolsyn dep, áke-sheshem atyn Baýyrjan dep qoiǵan. Úsh aidan beri boks úiirmesine qatysyp júr. Jýyrda Esik qalasynda ótken jarysta úshinshi oryn aldy. Bolashaqta Qanat Islám sekildi álemdi moiyndatqan bylǵary qolǵap sheberi atanǵysy keledi.
Úshinshi aǵam Qaisar Tursynǵaliuly tórtinshi synyptyń oqýshysy. Bizdiń úidegi sabaqty óte jaqsy oqityn bala – osy Qaisar. Oqymysty. «Sabaqqa daiyndalatyn keń bólmem bolsa ǵoi» dep qiialdaidy. Sabaq úlgerimi – óte jaqsy. «Ǵalym bolamyn» deidi.
Keide sýretshi bolǵysy kelip, mynandai sýretter salady. Mynaý «Óz úiimiz bolsa ǵoi» degen sýreti.
Tórtinshi aǵam Miras Tursynǵaliuly «dáriger bolam» deidi. Qazir ekinshi synypta oqyp júr. Turyp jatqan úiimiz syz bolǵandyqtan jii aýyramyz. Áke-sheshem ondai kezde emhananyń tabaldyryǵyn tozdyrady. Miras sol úshin de dáriger bolǵysy keledi. Keide «Dáriger bolyp, balalardy emdep, kóp aqsha tabamyn. Sosyn bai bolyp, biz sekildi úii joq adamdarǵa mynandai úi salyp beremin» deidi.
Besinshi aǵamnyń aty – Damir Tursynǵaliuly. Jasy altyda. Áli mektepke barǵan joq. Qudai qalasa, keler oqý jylynda birinshi synypqa barady. Ol menińshe, aspaz bolady. Anama qolqabys jasap, ylǵi da as bólmede júredi. Mine, ol taǵy da bizdiń as bólmede júr.
Altynshy aǵamnyń esimi – Dýman Tursynǵaliuly. Jasy beste. Aǵalarymnyń ishindegi eń buzyǵy osy. Myna máshinege minip alyp, bizge bir tynym bermeidi. Túbi myqty shopyr bolatyn shyǵar. Úiimizde oinaityn jer tar bolǵandyqtan keide aiaǵymdy, keide qolymdy basyp ketip, meni jylatyp qoiady.
Jetinshi aǵamnyń aty Dinmuhammed Tursynǵaliuly. «Dinmuhammed Qonaev sekildi el basqarady» deidi ákem. Kim bilsin, ol kúnge de jetermiz.
Endi men jaily.
Meni qoia turalyq. Amandyq ata, Siz aldymen meniń áke-sheshemmen tanysyp alyńyz.
Anam Gúlmira segiz ulǵa jaryq dúnie syilaǵan – batyr ana! Qazaqtyń sanyn kóbeitýge qomaqty úles qosqan «Altyn alqa» iegeri.
Mynaý meniń ákem – Tursynǵali Qabaqov. Bizdi eshkimnen kem qylmai ósirip jatqan – batyr áke.
Ákemniń qolynda otyrǵan – menmin! Atym – Nurtileý. Qudai buiyrtsa, Nurtileý Imanǵaliuly sekildi myqty jýrnalist bolamyn. Biraq, oǵan deiin qaida? Qazir jasym áli birge tolǵan joq.
Amandyq ata, Siz bizdiń otbasymen tolyq tanystyńyz. Biz eshkimge alaqan jaimaityn, alaqan jaiýdy namys dep biletin otbasy edik. Ákem men sheshem óz kúshimen úi salyp alý úshin neshe ret Talǵar aýdanyna baryp, jer surady.
Dálel mine! Biz jer kezeginde 1036 adam bolyp turmyz. Bul kezektiń jyljityn túri joq.
Jer kezegi kelmegen soń, sheshem kóp balaly ana retinde jalǵa beriletin turǵyn úi kezegine jazyldy. Ony alýdyń da ýaqyty ázir keletin túri baiqalmaidy.
Endi mine, qabyrǵasy kókergen, edeni syz bir úidi otbasymyzben jalǵa alyp kún kórip jatyrmyz. Buǵan deiin biz birneshe páterdi jaldap turdyq. Kóshe-kóshe sharshadyq, ata! Biz sekildi kóp balasy bar otbasyǵa eshkim úiin jalǵa bergisi kelmeidi. Áitpese, myna úide bir kún turmai kóship keter edik.
Amandyq ata! Aqyr bastadym, bárin aitaiyn. Bizdiń otbasylyq biýdjetimiz 65 myń teńge. Anam «Altyn alqasy» úshin aiyna 13 575 teńge alady. Meniń bir jasqa deiingi jórgekpulym 18 800 teńge (bul jaqynda toqtaidy). Ár úsh ai caiyn járdemaqy retinde 17 800 teńgeni memleket beredi.
Ákemniń ailyǵy buryn 49 myń teńge edi. Qazir daǵdarys dep jalaqysy qysqaryp qaldy. Qolyna alatyn aqshasy – 35 myń.
Endi ózińiz esepteńizshi. Osy 65 myńnyń 15 myńy páteraqyǵa, 5 myńy sý men jaryqqa ketedi. Sonda, on adam 40 myńmen ómir súrip jatyrmyz degen sóz.
Qurmetti Amandyq ata! Meniń osy hatymdy oqysańyz bizge kómek kórsetińizshi. Ótinemin! Sizdi isker, qaiyrymdy basshy dep bilemin. Nurtileý Imanǵaliuly aitpaqshy biz de «bai qýatty bolaiyq»!
Sálemnen - men (sýrettegi) Nurtileý Tursynǵaliuly!
Abai.kz
